Tallinna kirjanduskeskus on alates asutamisest 2017. aastal mõndagi head korda saatnud. Keskus koosneb teatavasti Tammsaare ja Vilde muuseumist, millele hiljuti lisandus Mati Undi filiaal, koondab nende autorite pärandit ja osaleb aktiivselt Tallinna kirjanduselus. Populaarne kirjandustänava algatus on sütitanud teistegi linnade tegijaid (nt Pärnu omi). Sel nädalal avaldas Tallinna kirjanduskeskus üleskutse tähistada 30. jaanuaril, A. H. Tammsaare sünniaastapäeval eesti kirjanduse päeva. Järvamaal on oodata lausa pidunädalat. Teeb ainult rõõmu, kui…
A. H. Tammsaarel on juba niigi koormust küllalt: kaks muuseumi ülal pidada ja va Vilde kah naabriks trüginud. Ja miks peakski tulevane eesti kirjanduse päev just tema sünnipäeval aset leidma?
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.
1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja…
Uue kalendriaasta algus võib olla emotsionaalselt keeruline, sest peale uusaastalubaduste täitmise eeldatakse eneselt järgmisel kaheteistkümnel kuul ka moraalset käitumist: ole normaalne ja empaatiline, ära ole tropp, kuula rohkem teisi, ära muretse liigselt . . . . Raske on mitte muretseda, eriti siis, kui isiklike unistuste täitumata jäämine näib iga aastaga üha paratamatuma väljavaatena; eriti siis, kui psühholoogiline ülesehitus ei ole just kõige vastupidavamate killast; ja eriti veel siis, kui juhtumisi…
Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.
Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?
Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.
Kristina Sabaliauskaitė teoste jõudmist eesti keelde ootasin juba ammu. Huvi Sabaliauskaitė loomingu vastu tärkas tänu ta paeluvale esinemisele ja inglise keelde tõlgitud romaanikatkendile 2018. aasta Londoni raamatumessil, kus Eesti-Läti-Leedu olid peakülalised.
Leedu kirjandusse tuli kunstiajaloolase haridusega ja ajakirjaniku ametit pidanud autor ajaloolise tetraloogia „Silva rerum“ I osaga 2008. aastal. Teosest sai kohe bestseller ning see on toonud autorile tunnustuse nii kodumaal kui ka kaugemal. Romaanisari kujutab Narwoyszite perekonna lugu aastatel 1659–1795.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.