-
Sooja aja luule
Üsna pisikese ja õhukese luuleraamatu autor Kadi Kull pärineb arvatavasti Hiiumaalt. Teost avades jäävad kohe silma Valdek Alberi looduslike taimedega (rabamurakas, kullerkupp, vaevakask, palukas) mustvalged-illustratsioonid, milles imeliselt ühendatud joone ja taime elegants. Joonistused köidavad nii oma visandliku värskuse kui läbimõeldud komponeeritusega raamatukese ruudulähedastel lehtedel.
Enamik Kadi Kulli luuletusi küll murakate ja vaevakaskede maile ei vii (kui, siis ehk lk 42). Rohkem seonduvad nende tekstidega traditsioonilised…
-
Siin „Euroopa ajaloo ristteede” hädad algavadki. Kui keegi oskaks öelda, mis täpselt on Euroopa ajaloo suur narratiiv, oleks meie elu palju kergem. XX sajandist rääkides ei peaks Ida-Euroopa pidevalt Lääne-Euroopale meelde tuletama, et see piirkond on ka olemas; kui aga varasematest sajanditest kõneleda, siis peaks olema kristallselge – ikkagi narratiiv ju – Bütsantsi ja Venemaa koht Euroopa ajaloos jne. Ometi peaks selge olema, et suurt narratiivi…
-
Browni menuvalem näis olevat nii hõlpsasti jäljendatav, et see ahvatles paljusid autoreid sama üritama. Millegipärast meenub esmalt hiljuti sirvitud ameerika autori Jennifer Lee Carrelli briti raamatuedetabelis üsna kõrgele kohale jõudnud „Shakespeare’i needus” („The Shakespeare Curse”, 2010), mis dramaturgi tekste esoteerika ja nõidusega ühendades pakub lahenduse tema mõistatuslikule geniaalsusele, aga sellesarnaseid teoseid on XXI sajandi esimesel kümnendil ka üsna palju eestindatud. Matthew Pearli müsteeriumis „Dante klubi” („The…
-
Ehk peitub Kai-Mai Olbri loomingu kvintessents just neis värsiridades: „Mu veenides voolavad / tangovärvid, / mille kõrval ka kirkaim / näib kahvatu” (lk 155). Tango ja flamenko on läbivad motiivid nii tema luules kui ka kunstiloomingus. Tants on see jõud, mis tühistab argimaailma, annab maagilise elujõu, tiivustab armastama. Olbri poetessiloomus on ennekõike tantsuline, liikuv, temas on tungi ja energiat, mis on paberile kandunud jõuliste, kohati ehk…
-
Kas muusikalavastus on teie arvates teksti mõtte ja stiiliga kooskõlas?
Sellele küsimusele vastates pean kahjuks ütlema „ei”. Kristiina Ehini tegelaste kirju galerii on kammerooperis taandatud Hanna-Liina Võsa esitatavale minale, kes paistab lavastuses eksponeerivat ka Võsa enda alter ego’t. Niisugune lavastuslik lahendus teeb teosest lavastaja ja esitaja Hanna-Liina Võsa isikuloo, mis on eelnenut arvesse võttes autori teksti mõttega vastuolus. Kristiina Ehini raamat on lavastuse õnnelooga võrreldes palju…
-
„Enne minekut pakime kokku
oma õitsevad õunapuud,
oma Läänemaa aasad,
vanad väravakastanid.
Pakime kokku oma ürglaaned,
naabrid koos koerakuudi ja talliga,
kus parajasti magab paar muretut mära ja täkku” (lk 30)
2013. aastal kirjutatud „Paleontoloogi päevaraamat” on omamoodi psühhoanalüüs, mis näitab lisaks sellele, mida ja keda kirjanik armastab ja väärtustab, meie lähiajaloo patoloogiaid, kalkust, vaenu, mõnitamise kultuuri ja seda, kust on pärit meie vastastikuse usaldamatuse juured.
„Mu paleontoloogi vaist ütleb mulle, et siin pole…
-
Mõistmise maastikud
Helmi lugu teeb nähtavaks indiviidi mälujälgede kulgemise rajad ajaloosündmuste keerises, rõhutades Imbi Paju keskset loomekreedot: käsitleda ajalugu inimsaatuste vahendusel, luua niiviisi uusi „mõistmise maastikke”. „Mälu pole kaugeltki mineviku varakamber ega prügikorv, vaid elab usust võimalustesse ja nende võimaluste avamise ootusest” (lk 110), kirjutab Paju. Viidates Ernst Renani rahvusekäsitlusele, kuid laiendades seda kahe ajalooliselt lähedase (hõimu)rahvuse suhte analüüsile, rõhutab Paju, et „minevik ei pea juhtima olevikku,…
-
Schloss Fall bei Reval, 4. V 1860
See raamat on ühtpidi ju hirmkeeruline, käsitledes mitte ainult hullu ajastut Venemaa ajaloos, 1860. aastast, ehk autori sünnist kuni 1921. aastani, tema põgenemiseni bolševike Venemaalt.
Ja eks poeesiat ole alatasa jagunud vene kirjanikele paremalt ja vasemalt, kuid mitte sellesarnast saatust, nõnda kõrget lendu nagu Volkonskil. Ning läbivalt selget mõistust. Siit sain lõpuks teada, miks läks aastal 1917 nii, nigu läks, kuidas…
-
Auhinnaotsus on vahetu ja spontaanne, juhindumata mingist „tagatoast” või filoloogide siseringist. Peale lingvistide ja paadunud „keelehuntide” kuuluvad seniste pärjatute hulka näiteks kirjanikud Valev Uibopuu (1992; siin ja edaspidi tähistab sulgudes olev aastaarv laureaadiks saamise aega), Nikolai Baturin (1994), Lennart Meri (1995) ja Ain Kaalep (2010), Väike-Maarja kodu-uurijast kooliõpetaja Eduard Leppik (1997), majandusteadlane Uno Mereste (1999), pedagoogikateadlane Viivi Maanso (2004), kirjandusloolane Heldur Niit (2006) ning raadioajakirjanik Mari…
-
Ent looming ei sünni tühjast ega alati ka ainult elust – Mägi oli ka ise suur lugeja ning selle tunnistuseks on vähemalt tema ajalooaineline osa proosast, milles ilmneb suurte ajaloosündmuste kujutamise asemel pigem autori väga hea argiajaloo tundmine. Tuleb meenutada ka tema populaarseid ajalooraamatuid, millest „Eesti rahva ajaraamatut” smugeldati võõraste kaante vahele trükituna edukalt ka kodumaale.
Rohket lugemust tunnistab ka Arvo Mägi kriitikutegevus. Tõsi – teda ei…
