-
Kanada tundub olevat selline vaikne omaette maa, kus eriti midagi tähelepanuväärset ei näi toimuvat, aga see riik ei paista ka millegi negatiivsega silma, isegi majanduskriisi või poliitskandaalidega seotud uudiseid kuuleb sealt harva. Samuti paistab Kanada kultuurielu rahulikus, peaaegu silmatorkamatus rütmis loksuvat. Nende filmikunstis puudub lõunanaabritele tihti omane agressiivne energilisus, pigem on kanada linateosed loodud mõtlikus, südamlikus võtmes ja sealseid kirjanikkegi ei tundu kuulsus ning bestsellerite edetabelid…
-
Valda Raud
29. I 1920 – 8. X 2013
Lahkus meie noorpõlve lemmikraamatute tõlkija Valda Raud.
Kes ei teaks romaane „Tom Jones”, „Tappa laulurästast”, „Ja päike tõuseb”, „Tšempionide eine”, „Alfie”, „Õde Carrie”, „Kuristik rukkis” ja „Kiin”. Henry Fielding, Harper Lee, Ernest Hemingway, Kurt Vonnegut, Bill Naughton, J. D. Salinger, Mark Twain, Bernard Shaw, John Fowles, Doris Lessing ja mitmed teised suured kirjanikud – kõik nad kõnelevad eesti…
-
18. septembril suri 93aastasena legendaarne saksa kirjanduskriitik Marcel Reich-Ranicki. 1920. aastal Poolas sündinud juudipoisi pere asus 1929. aastal elama Berliini. 1938. aastal küüditati perekond Poolasse ja 1940. aastast peale elasid nad Varssavi getos. Kaotanud kõik lähedased, õnnestus tal koos oma naisega imekombel ellu jääda ühe poolaka „põranda all”. Reich-Ranicki valis elupaigaks siiski Saksamaa ja pühendas oma elu jäägitult kirjandusele, tehes seda väga kirglikus ja resoluutses vaimus.…
-
12. septembril lahkus meie hulgast Juri Vella, metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja, põlisrahvaste õiguste eest võitleja ja kirjanik, kodanikunimega Juri Ajvaseda. Juri Vella jättis oma tegude ja kirjutistega olulise jälje Lääne-Siberi põlisrahvaste ajalukku.
Juri Vella sündis põhjapõdrakasvatajate peres raskel sõjajärgsel ajal, 1948. aastal. Ta kasvas üles Varjogani külas vanaema Nengi hoole all. Vanaemalt kuuldud muinasjutud ja legendid panid aluse teadmistele metsaneenetsi kultuurist ja maailmatunnetusest. Juri hakkas luuletama juba kooliajal, kuid…
-
Istusin möödunud suvel ühes Saksamaa kohvikus ja rääkisin juttu oma sõbra, kahekümnendates Londoni inglasest lavastajaga. Mu kõrval oli mu teine sõber, samuti kahekümnendates ja teatritegelane, Eestist, aga venelane, ja ma tutvustasin neid kahte suure rahva esindajat omavahel. Ütlesin inglasele, et mu eesti sõber on venelane, ja sain kohe aru, et ütlesin oma venelasest sõbra kohta halvasti, hakkas piinlik. Siis püüdsin uuesti: ta on Eestist, aga ta…
-
Jaapan on kaugel
Eesti on kaugemal veel
ütlevad tuuled
Juhan Viiding
Müügiedetabelite tipus on mitmel nädalal püsinud Maarja Yano raamat „Minu Tōkyō. Nähtamatu piiri taga”. Pole ka imestada, sest raamat on huvitav, hästi kirjutatud ning täis tänapäeva Jaapanile omast eksootikat.
Pole just tavaline, et eestlanna elab ja töötab Jaapanis ning on abielus jaapanlasega. Maarja Yano, toonase nimega Maarja Ervald, läks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks Tallinna ülikoolist, kus ta õppis Aasia kultuurilugu, muu hulgas…
-
Toomas Paul viitab 31. augusti Maalehes, kirjeldades aega, millesse me tänapäeval jõudnud oleme, Gilbert Harmani arutlusele. Kuna teadusliku vaatluse seletus on maailmas (vaatleja suhtes väline), moraalse vaatluse seletus aga vaatleja psühholoogilises seisundis (vaatleja suhtes sisemine), peaksime tegema järelduse, et moraalifakte pole olemas. Sellist seisukohta nimetab Harman moraalinihilismiks ja „nihilism on doktriin, mille kohaselt pole olemas moraalifakte, moraalitõdesid ega moraaliteadmist. See doktriin näitab, miks moraalifaktidele viitamine ei…
-
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioonil (EVKA) on taas käes konverentsiaasta: tänavu korraldab assotsiatsioon konverentsi kümnendat korda. Konverentsiga „Rahvuskirjandused ja võrdlev kirjandusuurimine” jätkatakse EVKA IX konverentsi algatatud teemaringi „Maailmakirjandus ja rahvuskirjandused”, asetades seekord rõhu kirjanduse võrdleva uurimise probleemistikule. Konverentsil otsitakse vastust küsimusele, kuidas vaadata rahvuskirjandust laiemalt kui kitsast „siseringi” küsimust ja luua sellele avaram rahvuseülene kontekst. Selline vaatenurk on eriti oluline väikerahvaste kirjanduse puhul, kuna neil ei ole…
-
Mihkel Kunnus mõjub tänapäeva Eesti kultuuris nagu sireen kiirabiauto katusel – liikumiskiirust ei mõjuta, aga avaldab sügavat muljet.
Kunnuse esseede ja esseistlike arvustuste kogu „Minu eugeenika saladus” ilmus juba kolmveerandi aasta eest. Tegu pole raamatuga, mida kohe läbi lugeda ja siis jäädavalt käest visata. Vastupidi, peaaegu igal leheküljel leidub mõni mõte, millele aeg ainult kinnitust on andnud – ja küllap annab ka edaspidi. Veel enam: raamatu…
-
Jumalike Ilmutuste kirjastus viljeleb juba mõnda aega stiili anda üheaegselt välja päris muljetavaldav hulk raamatuid, millest üks suurem osa asetub Ji samanimelisse, peamiselt uut luulet, kuid samuti essee- või artiklikogumikke (näiteks Jan Kausi või Mihkel Kunnuse oma) koondavasse sarja ja teine üsna uude seeriasse „100% . . . .”. Nende kõrvale ja vahele mahub sarja- ja seeriaväliseid teoseid, kuid olgu.
Need portsud sisaldavad erinevaid teoseid erinevatelt autoritelt, milles on oma…
