-
Anderseni auhinnakandidaatide nimekirju lehitsedes ilmneb, et mõnigi autor on neis nimekirjades juba aastaid, kord finalistide hulka tõustes, siis jälle tavakandidaadiks taandudes. Kindlasti pole see žüriile lihtne töö, võrrelda eri keeles ja laadis kirjutavaid autoreid. Oma sõna on neis otsustes kindlasti öelda rahvusvahelise suhtlemise reeglistikul, näiteks, et mõnegivõrra jälgitakse riikide, keelte ja kontinentide esindatust. Võtan siin vaatluse alla viimase üheteistkümne korra laureaadid (alates 1992. aastast). Nende hulka…
-
Hiline debüüt oli nõukogude tsensuuri karistus selle eest, et Rein oli almanahhi Metropol (1979) üks autoritest ja koostajatest. Rein vastutas almanahhis luuleosa eest, tänu millele ilmusid tema eestvedamisel esmakordselt paberil näiteks Vladimir Võssotski luuletused. Almanahhi tiraaž oli kõigest 12 eksemplari (sees oli 24 autori looming), kuid selle iseseisev, ilma loata kirjastamine noorte literaatide algatusena oli tookord lubamatu. Sealt ka võimude viivitamatu ja range reaktsioon, nagu on…
-
„Päevaraamatutes” on koos Semperi germaani-romaani filoloogia õpingute aega (1910–1914) kajastav Peterburi päevik (1912/13), teiseks aastaid 1941–1944 puudutav „Sõja ajal Nõukogude tagalas” (esimese ja teise osa vahele jäävat luulepäevikut „Pro Domo Sua” võib arvata proosapäeviku teise ossa, kuna on ajaliselt sellega kattuv) ja viimaks kõige pikemat ajalõiku hõlmav osa aastaist 1955–1970. Seega on ühte köitesse koondatud justkui kolm eri retoorikas ja detailitundlikkuse astmega kirjutatud raamatut. Ka Semper…
-
Alljärgnevad mõttekäigud on inspireeritud eelkõige Baturini viimastest romaanidest „Kentaur”, „Sõnajalg kivis” ja eriti eelviimasena ilmunud kirjutisest „Delfiinide tee”, kuid kõnetavad takistusteta ka vaadeldava autori kogu loomingut. Viimati ilmunu – „Lendav Hollandlanna” jätsin sellest kirjutisest välja sellel lihtsal põhjusel, et olen sellest juba varem kirjutanud.
Baturini teostes valitsevale aja ja ruumi kujutamisele on iseloomulik teatav avarus. Tegevuspaigad nagu kõrb, taiga, ookean, troopiline vihmamets jms moodustavad tema romaanides kujutatud…
-
Varasemad laureaadid on Vahur Afanasjev ja Meelis Friedenthal.
Sündmuseks on Liivi muuseumi mänguline kirjandusheitlus kujunenud iga kord. Seekord ilmusid välja Juhan Liivi portreega särke „Minu erakond on eesti keel” kandvad inimesed. Nende hulgas olid kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kirjanik Peeter Helme, ökoloogik Kristjan Piirimäe ning mitmed teised kirjanikud ja kultuuritegelased.
Mihkel Kunnuse sõnul ei ole žürii liikmetel siiski kavas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida, kuna…
-
Varasemad laureaadid on Vahur Afanasjev ja Meelis Friedenthal.
Sündmuseks on Liivi muuseumi mänguline kirjandusheitlus kujunenud iga kord. Seekord ilmusid välja Juhan Liivi portreega särke „Minu erakond on eesti keel” kandvad inimesed. Nende hulgas olid kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kirjanik Peeter Helme, ökoloogik Kristjan Piirimäe ning mitmed teised kirjanikud ja kultuuritegelased.
Mihkel Kunnuse sõnul ei ole žürii liikmetel siiski kavas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida, kuna…
-
Udo Kolki inimesena võiks ehk pisut võrrelda pagulaskriitiku, toimetaja ja memuaristi Hellar Grabbiga: mõlemad temperamentsed, sõnakad, vaimukad, osavad suhtlejad, peolauas võrratud ja isegi välimuselt omajagu sarnased. Vanusevahe vaid kaks aastat. Mõlema mehega on olnud lausa rõõm sundimatult suhelda.
Aga vaadakem ka, kui ebaõiglane on saatus: Hellar Grabbi hakkas alles oma 70. sünnipäeva künnisel avaldama raamatuid – ja neid on nüüdseks ilmunud kokku juba kuus, peaks tulema lisagi,…
-
Niisiis on see teine album metsaülikooli tegevuse ülevaatega pealkirjastatud aastatega 1983–2005. Esimene album ilmus aastal 1984 ning hõlmas tegevusaastaid metsaülikooli algusest 1967–1982.
Vaadeldava teise albumi valmimiseni kulus hulk aega selle kavandamisest 1994. aastal kuni ilmumiseni. See on üsnagi mõistetav, sest eeltöö, materjali kogumine ja korrastamine, võttis tegijatel kutsetegevuse kõrval palju aega ning tegijate koosseisus oli ka mitmeid muutusi.
Tiitellehe pöördel on põhitegija Tiina Kirss nimetatud tagasihoidlikult toimetajaks ning…
-
Luuletaja lahkumise puhul tuletagem meelde,
et kõik Piibli prohvetid olid poeedid
– kolmandik Vanast Testamendist on poeesia –
ja et ka meie poeedid võivad olla prohvetid
nagu olidki „kaks Maarjamaa Marit”.
„Meie Mari” tundis end Rahelina.
Kahe tema luuletuse lugeja silmade ette
kerkivad otsemaid „teise Mari” Tuudaimimarjad.
Jah, ka see „teine kirjatundja”, Marie Under,
kirjutab Rahelist ja Least, kellena „meie Marigi”
näib end vahel tundvat
selle aknapool-rea viimases pingis.
Mõlemad räägivad ent…
-
Parem veel, kui saad kuhugi piirivalve torni, tuletorni või ranna lähiksel oleva maja katusele ronida ja ilm on selge. Pnevo kyla paistab. Kellakaja kostab mitmelt poolt siia ära ja tuul toob muudki. Vanasti käidi paadiga jumalateenistusel siit sinna ja sealt siia. Kus aga pyhad olid. Vesi tulvab Pihkva poolt ära, mõned rannaääred soostuvad ja murenevad, siinkandis veetase aina tõuseb. Keskajal praeguse Piirissaare mõõtu olnud Ozolitsa saar…
