-
Näituse on koostanud Sirje Lusmägi, Liis Tamm ja Kaire Lass, kujundanud Tiiu Laur. Eksponeeritud on raamatuid Metsiku kogust, aga ka Pruulide perekonna ja raamatukoguga seotud dokumente. Näha saab ka kahte vanimat raamatut, mis kuuluvad Rakvere muuseumi kogusse. Taustmaterjal pärineb Eesti Ajaloomuuseumi ning Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest. Näitus „Metsiku „pibliotek”: ühe ärkamisaegse raamatukogu lugu” on avatud 2014. aasta 8. jaanuarini.
Aastail 1872–1889 tegutsenud Metsiku Õppija Seltsi raamatukogu Lääne-Virumaal…
-
„Ta kirjutas argistest asjadest, mille keskel me üles kasvasime,” kõlab üks tavapäraselt kiitvaid mõtteavaldusi. Iiri luuletaja Paul Muldoon tõstab esile Heaney võimet „anda tagasi füüsiline maailm, asjade maailm, maailma asjad viisil, mis laseb neil endaks jääda, ja ometi lasta suure kunstnikuna meil näha neid otsekui esmakordselt”. Heaneyl oli annet anda „ruumi riimile” – lause, mis on võetud vanast mummer’ite ehk maskisantide laulust, kes käisid hingedepäeval, jõuludel…
-
Nüüd tean ajakirjanduses vallandunud kirjutiste tulva valgusel, kui iseloomulik oli minu reaktsioon. Tema kaotusele järgnes üleüldine lein nii Iirimaa põhja- kui lõunaosas. Seamus Heaney oli luuletajana pälvinud nii oma rahva armastuse kui rahvusvahelise kõrge tunnustuse, mis 1995. aastal tõi talle ka Nobeli kirjanduspreemia.
Heaney varased luuletused nagu „Loodusteadlase surm” („Death of a Naturalist”), „Uks pimedusse” („Door into the Dark”) ja „Talvitudes väljas” („Wintering Out”) jõudsid antoloogiatesse…
-
Seamus Heaneyt ei ole enam. Viimane kord sain temaga kokku luulefestivalil Iirimaal 2011. aasta kevadel. Varasematest kohtumistest on meeles üks tema pool eesti-iiri segaseltskonnaga veedetud hiline õhtu, kus nii külalised kui pererahvas – Seamus ja Marie laulsid rahvalaule ja rahvalikke laule. Ning kohtumine Göteborgi raamatumessil, kus tema, eelmine Nobeli laureaat, oli üks staare, kuigi tema loomusele oli staariroll väga võõras. Küsisin temalt, kuidas tunne on. „It’s…
-
Eesti-saksa kirjandussuhted tunduvad olevat jätkuval tõusuteel. Paari aasta eest ilmus Cornelius Hasselblatti mahukas eesti kirjanduse ajalugu. Maikuus peeti Tartus Saksamaa keele ja kultuuri akadeemia kevadkonverents, kus Mati Sirkel pärjati Friedrich Gundolfi kultuurivahendusauhinnaga, suvel tutvustasid sa koos, Jaan Unduski ja Mari Saadiga Saksamaal oma loomingut. Millise üritusega oli tegemist ja millistes linnades käisite?
Saksamaale esinema kutsus meid kolme, koos meiega veel Irja Grönholmi, Schleswig- Holsteini Kirjandusmaja. Kesksuvel, juulist…
-
Sain Heino Kiigelt õige pea vastuse, et aga vahepeal oli Sirp läinud suvepuhkusele, jäi asi sinnapaika, ununes ja alles nüüd meenus taas dokumentides sorides. Heino Kiige kirja esitan siin väljajätete ja täiendusteta.
Hea Henn-Kaarel!
Sirvisin Sinu ärritusel oma päevikut ja leidsingi.
Eesti Romaanifondi asutamine toimus
19. oktoobril 1994.
Toon siinkohal väljavõtte päevikust, sõnagi muutmata.
Toimub Eesti Romaanifondi asutamiskoosolek. Asutamisel initsiaatorid on olnud Sulev Raudsepp ja Juhan Saar. Fondi nõukogusse valitakse: Olev…
-
Mullu teatas AP, et Iisraeli firmas Seeds Technologies aretati uus tomatisort, mis ei ole punast värvi, vaid tume. „Must” tomat saadi aretatud tomatisorti metstomatiga ristates. Uudissordi värv pole siiski täitsa must, pigem tumeda ploomi tooni. Ka kujult meenutab uus tomat enam-vähem ploomi. Unikaalse pigmendi tõttu sisaldavad need tomatid tavalisest rohkem antioksüdante ja C-vitamiini.
Aretist plaaniti esitleda veebruaris 2012 rahvusvahelisel põllumajandusmessil Arava Agricultural R&D Exhibitions. Firma sõnul pidid…
-
Ebatavaline pealkiri luulekogule, kas pole?! Kuna tegemist oli mulle täiesti uue ja tundmatu mõistega, hakkasin kohe uurima, mida see tähendada võiks. Tuli välja, et on olemas selline mõiste nii füüsikas kui ka kunstis, ent selle keerukust on raske sõnadesse panna. Mida rohkem ma seda uurisin, seda segasemaks see läks, ning luulekogu lugedes ei haakunud see kõige sellega mingilgi määral. Füüsikas peaks see tähendama sisuliselt eesti kõnekäändu…
-
Minevikupärandi mustreid jookseb läbi nii sinu romaanist „Islandil ei ole liblikaid” kui Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatust”, nii Mikk Sarve esseekogust „Sõna jõud” kui Jaak Juske kultuuriloolistest teostest. Kas raamatuküla päeval joonistus välja ka ühismustreid?
Eks see mineviku muster oligi üks, mis päevast väga tugevalt läbi jooksis, iseäranis see meie ühine nõukogude minevik. Eks kõnele sellest omal moel niihästi Ehini „Paleontoloogi päevaraamat”, Rosa Liksomi „Kupee nr 6”, minu…
-
Kõigepealt kontekst: mõlemad on osa mingist sarjast. Kindlasti lähendab teoseid omavahel nende muinasjutulisus, autorite hoog fantaasiamaailma loomisel (seejuures ei saa kumbki autor hakkama lohedeta). Nii „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” kui „Suure Lohe maa” väljuvad lastekirjanduse raamidest, mis on aga suurepärane, sest on lapsi, kellele ei meeldi „tavalised” (infantiilsed) lasteraamatud, ja enamasti on need igavad ka nende vanematele. Just neile, olgu ühes- või omaette lugemiseks, tuleb uusi…
