-
Mullu teatas AP, et Iisraeli firmas Seeds Technologies aretati uus tomatisort, mis ei ole punast värvi, vaid tume. „Must” tomat saadi aretatud tomatisorti metstomatiga ristates. Uudissordi värv pole siiski täitsa must, pigem tumeda ploomi tooni. Ka kujult meenutab uus tomat enam-vähem ploomi. Unikaalse pigmendi tõttu sisaldavad need tomatid tavalisest rohkem antioksüdante ja C-vitamiini.
Aretist plaaniti esitleda veebruaris 2012 rahvusvahelisel põllumajandusmessil Arava Agricultural R&D Exhibitions. Firma sõnul pidid…
-
Ebatavaline pealkiri luulekogule, kas pole?! Kuna tegemist oli mulle täiesti uue ja tundmatu mõistega, hakkasin kohe uurima, mida see tähendada võiks. Tuli välja, et on olemas selline mõiste nii füüsikas kui ka kunstis, ent selle keerukust on raske sõnadesse panna. Mida rohkem ma seda uurisin, seda segasemaks see läks, ning luulekogu lugedes ei haakunud see kõige sellega mingilgi määral. Füüsikas peaks see tähendama sisuliselt eesti kõnekäändu…
-
Minevikupärandi mustreid jookseb läbi nii sinu romaanist „Islandil ei ole liblikaid” kui Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatust”, nii Mikk Sarve esseekogust „Sõna jõud” kui Jaak Juske kultuuriloolistest teostest. Kas raamatuküla päeval joonistus välja ka ühismustreid?
Eks see mineviku muster oligi üks, mis päevast väga tugevalt läbi jooksis, iseäranis see meie ühine nõukogude minevik. Eks kõnele sellest omal moel niihästi Ehini „Paleontoloogi päevaraamat”, Rosa Liksomi „Kupee nr 6”, minu…
-
Kõigepealt kontekst: mõlemad on osa mingist sarjast. Kindlasti lähendab teoseid omavahel nende muinasjutulisus, autorite hoog fantaasiamaailma loomisel (seejuures ei saa kumbki autor hakkama lohedeta). Nii „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” kui „Suure Lohe maa” väljuvad lastekirjanduse raamidest, mis on aga suurepärane, sest on lapsi, kellele ei meeldi „tavalised” (infantiilsed) lasteraamatud, ja enamasti on need igavad ka nende vanematele. Just neile, olgu ühes- või omaette lugemiseks, tuleb uusi…
-
Anderseni auhinnakandidaatide nimekirju lehitsedes ilmneb, et mõnigi autor on neis nimekirjades juba aastaid, kord finalistide hulka tõustes, siis jälle tavakandidaadiks taandudes. Kindlasti pole see žüriile lihtne töö, võrrelda eri keeles ja laadis kirjutavaid autoreid. Oma sõna on neis otsustes kindlasti öelda rahvusvahelise suhtlemise reeglistikul, näiteks, et mõnegivõrra jälgitakse riikide, keelte ja kontinentide esindatust. Võtan siin vaatluse alla viimase üheteistkümne korra laureaadid (alates 1992. aastast). Nende hulka…
-
Hiline debüüt oli nõukogude tsensuuri karistus selle eest, et Rein oli almanahhi Metropol (1979) üks autoritest ja koostajatest. Rein vastutas almanahhis luuleosa eest, tänu millele ilmusid tema eestvedamisel esmakordselt paberil näiteks Vladimir Võssotski luuletused. Almanahhi tiraaž oli kõigest 12 eksemplari (sees oli 24 autori looming), kuid selle iseseisev, ilma loata kirjastamine noorte literaatide algatusena oli tookord lubamatu. Sealt ka võimude viivitamatu ja range reaktsioon, nagu on…
-
„Päevaraamatutes” on koos Semperi germaani-romaani filoloogia õpingute aega (1910–1914) kajastav Peterburi päevik (1912/13), teiseks aastaid 1941–1944 puudutav „Sõja ajal Nõukogude tagalas” (esimese ja teise osa vahele jäävat luulepäevikut „Pro Domo Sua” võib arvata proosapäeviku teise ossa, kuna on ajaliselt sellega kattuv) ja viimaks kõige pikemat ajalõiku hõlmav osa aastaist 1955–1970. Seega on ühte köitesse koondatud justkui kolm eri retoorikas ja detailitundlikkuse astmega kirjutatud raamatut. Ka Semper…
-
Alljärgnevad mõttekäigud on inspireeritud eelkõige Baturini viimastest romaanidest „Kentaur”, „Sõnajalg kivis” ja eriti eelviimasena ilmunud kirjutisest „Delfiinide tee”, kuid kõnetavad takistusteta ka vaadeldava autori kogu loomingut. Viimati ilmunu – „Lendav Hollandlanna” jätsin sellest kirjutisest välja sellel lihtsal põhjusel, et olen sellest juba varem kirjutanud.
Baturini teostes valitsevale aja ja ruumi kujutamisele on iseloomulik teatav avarus. Tegevuspaigad nagu kõrb, taiga, ookean, troopiline vihmamets jms moodustavad tema romaanides kujutatud…
-
Varasemad laureaadid on Vahur Afanasjev ja Meelis Friedenthal.
Sündmuseks on Liivi muuseumi mänguline kirjandusheitlus kujunenud iga kord. Seekord ilmusid välja Juhan Liivi portreega särke „Minu erakond on eesti keel” kandvad inimesed. Nende hulgas olid kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kirjanik Peeter Helme, ökoloogik Kristjan Piirimäe ning mitmed teised kirjanikud ja kultuuritegelased.
Mihkel Kunnuse sõnul ei ole žürii liikmetel siiski kavas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida, kuna…
-
Varasemad laureaadid on Vahur Afanasjev ja Meelis Friedenthal.
Sündmuseks on Liivi muuseumi mänguline kirjandusheitlus kujunenud iga kord. Seekord ilmusid välja Juhan Liivi portreega särke „Minu erakond on eesti keel” kandvad inimesed. Nende hulgas olid kirjanduskriitik Mihkel Kunnus, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, kirjanik Peeter Helme, ökoloogik Kristjan Piirimäe ning mitmed teised kirjanikud ja kultuuritegelased.
Mihkel Kunnuse sõnul ei ole žürii liikmetel siiski kavas sügisestel kohalikel valimistel kandideerida, kuna…
