-
Joel Haahtela on elukutselt arst, täpsemini hingetohter, kes tegutseb aktiivselt ka kirjanikuna. „Kadumispunkti” järelsõnas osutatakse, et Haahtela ei tõmba arstitöö ning kirjutamise vahele ranget piiri: need on omavahel seotud, kuigi seose enese üle ta pikemalt juurelda ei soovi. Näib, et Haahtelale meeldib jätta otsad lahti. Tema teoste lugejale jääb võimalus luua omaenda tõlgendusi ning anda tähendusi. See tuleb välja ka „Kadumispunktis”, mis lõpeb ootamatult, pakkumata selget…
-
„Pobedas” on kujutatud küüditamist ekskurssidega poisi sisemaailma. Taska lühijuttude voorus on minimalism: olukorra pinge ei upu sõnavalingusse, vaid otsustavad hetked on tähistatud täpselt ja lühidalt. Lapse tunded ja mõtted on kirja pandud peaaegu jahedalt, kuid tekitavad sügava emotsiooni. Jutus kajastub nii lapse uudishimu kui täiskasvanu kaval manipulatsioon. Ülima täpsusega on loodud kontrapunkt suitsuse halli kodu ning uhiuue auto nahkistmete ja läikiva kroomi vahel. Saatana võlu ja…
-
Krull ei ole oma kavatsusi kunagi saladuses hoidnud, vaid selgitanud lahkelt paljudes esseedes ja intervjuudes oma töö sügavamaid sihte. Nii näiteks 2005. aastal siinsamas ajalehes: „Kuna me rahvuslik projekt on minu arust lõppenud, siis oleks vaja mingisugust kinnitust ja jalgealust. Mõnes mõttes oleks vaja uut ärkamisaega, mis pole rahvuslik ärkamine, vaid pigem vanarahva teadvuse ärkamine. Mingi laiem müütiline alus, mis on jäänud kuhugi kaugemale, millest osaliselt…
-
Lähemalt raamatust endast. Czerwień on oma töös Krossi käsitlenud „mitte ainult krooniku ja restauraatorina, vaid eelkõige rahvuskultuuri ülesehitajana”,2 tema loomingut aga kolmest aspektist lähtuvalt: kirjatöö filosoofia, loomingumeetod ja eestlus. Kolmele sisupeatükile on lisatud mahukas bibliograafia.
Raamatu esimene osa „Kirjatöö filosoofia” on pühendatud ajaloolise narratiivi kohati vastandlikele diskursustele eri kultuurides. Ühe näitena võib mainida ungari filosoofi ja teoreetiku Lukács György „Romaaniteooriat“ (1920), mille järgi on ajaloolise romaani ülesanne…
-
„Ugandi igatsuses” on tajutav lõunaeesti kirjandusele tüüpiline programmilisus – säilitada keel ja meel –, kuid oma tõelise võlu ammutab see luulekogu unenäolisusest. Unedes nähtu ülesmärkimine on enamikule keerukas ülesanne: käsi ei jõua meelest valguskiirusel kaduvatele piltidele järele ning kogetu ei allu kuidagi grammatikareeglitele. Lõunakandi kultuurikihis on unenäod aga sama tõelised kui mitte tõelisemadki kui igapäeva reaalsus. Unes ja luules on müütilise värvinguga omakeelne minevik jätkuvalt elus…
-
Juhan Liivi luuleauhinna määramisest Sommerile räägib preemia mullune laureaat ja tänavune žürii esinaine Maarja Pärtna.
Kes olid tänavused Juhan Liivi luuleauhinna nominendid?
Nominentideks olid sel korral Indrek Hirv, Ķempi Kārl, Lauri Sommer, Triin Soomets, Bibi-Mai Suumann, Mari Vallisoo ja Rein Veidemann.
Miks otsustas žürii tänavu just Lauri Sommerit auhinnata?
Žürii otsustas hinnata Sommeri luuletust „Väikeste sammudega. . . .”, kuna see liivilikult lihtsate kujunditega mõtlus on kirja pandud intiimse keeletaju ja kohatundliku meelega.…
-
Lahkunud on rannarootsi päritolu maalikunstnik ja kirjanik Erik Schmidt. Schmidt õppis Naissaare rootsikeelses algkoolis ja lõpetas 1941. aastal Haapsalu rootsi gümnaasiumi. 1943. aastal põgenes ta perega Rootsi, kus sai mereväes raadiotelegrafisti väljaõppe. Aastatel 1950–1953 õppis ta mitmes Pariisi kunstikoolis. Schmidt on töötanud laevaseltsis Stockholmis, turismi alal ning kunstnikuna mitmel pool maailmas, sh Lõuna-Aafrika Vabariigis. Aastast 1957 elas ta Mallorcal. 1980. aastani tegutses turismi alal, seejärel oli…
-
On vähemalt kaks põhjust, mis panevad küsima, kas ja kuivõrd on Aino Kalda esitatud loo tähendus Tubina ooperis muutunud. Selle libreto, tõsi küll, on samuti põhiosas Kalda kirjutatud, hiljem lihvis seda Jaan Kross. Esimene on asjaolu, et ooperis esitatakse sündmused kärbitud kujul. Teisena mängib rolli žanrierinevusest tingitud perspektiivimuutus. Aino Kalda romaanis esitatakse asjade käik Lempeliuse silmade läbi. Võiks isegi öelda, et romaan ongi huvitav just sellepärast,…
-
Paljudele seostub Madisson ilmselt nn aknapiltidega Tartu ülikooli peahoone ümbruses, kirjandusmuuseumi seinal ja Raadi mõisapargis. Nendega seob kirjanikupiltide näitust „Pooltund kirjanikuga” autori humoorikas ja mänguline stiil. Sedavõrd mastaapset kirjanikupiltide projekti ei meenugi – juba see on põhjus näitust külastada. Madissoni 167 kirjanikufotot püüavad tabada eesti kirjanike, aga ka tõlkijate, kriitikute, kirjandusteadlaste ja õppejõudude olemust nende enda valitud, tähenduslikus paigas. Üritades hinnata fotosid kunstilisest või tehnilisest aspektist,…
-
Maailmakirjanduse klassikasse kuulub ennekõike Márqueze romaan „Sada aastat üksildust”. Selle hispaaniakeelne algupärand „Cien años de soledad” ilmus 1967. aastal. Eesti keeles on seda romaani välja antud 1975., 2002. ja 2008. aastal (tõlkinud Aita Kurfeldt) ning lavastatud teatris Vanemuine (Hendrik Toompere jr
lavastus „Sada aastat . . . .”, 2006). „Sada aastat üksildust” sündis ladinaameerika „uue romaani” loomise raames, taustaks prantsuse „uue romaani” kriis ning anglosaksi ja angloameerika romaani suhteline keskpärasus,…
