-
Ühe naise unistus. Kesktalv. Langes laia lund ning aknal istus kuninganna, tikkides rahulikult. Lumi oli rahulik ning seda vaadates tekkis ka kuningannas vääramatu rahu. Äkki tundis ta torkavat valu, mis lõikas ta kui noaga välja sellest kaunist valgest idüllist. „Rahu teeb meid ettevaatamatuks,” mõtles kuninganna ning nägi, et valu tegi nõelatorge, mis oli läinud mööda kangast ning tunginud otse tema elavasse sõrme, kust kukkus valgele lumele…
-
Üldiselt arvestatakse Y-põlvkonda inimesed, kes sündinud 1980. aastate algusest kuni umbes 2000. aastani, aga on ka kitsamaid määratlusi. Võttes aluseks selle tingliku liigituse, saame 20 aastat. Ja teadupoolest juhtub (ja juhtus eriti meil siin) 20 aastaga väga palju. Aasta-kaks vanusevahet mängib suhteliselt suurt rolli näiteks olukorras, kus inimene, antud juhul igrek, kas mäletab või ei mäleta nõukogude aega, oskab või ei oska soome keelt jne. Igal…
-
*
Kosztolányi romaani pealkiri viitaks justkui asjaolule, et too hallivõitu ja allasurutud tunnetega, omamoodi mõistatuslik teenijanna on teose peategelane. Tegevustiku tasandil ehk ongi. Marvel Riik mainib õigesti, et romaani vaatepunkt on liikuv: põhiliselt pendeldab see naeruväärsuseni range proua Vizy ja Anna vahel. Kuid kui rääkida „Anna Édesi” põhilisest konfliktist, siis nimikangelanna on küll osalt mõeldud seda kehastama, kuid eelkõige sümbolina, teatud suhtumise tagajärjena. Konflikti sõnastab kõige täpsemalt…
-
kiwa lennukiromaani saatvatest probleemidest ongi ehk suurim kontakti katkendlikkus. Kohati näib tekkivat oht, et romaan ongi ise „see staatiline mull”, mis „asetseb väljaspool kirjeldumi ja lineaarseid külgnevusvooge” ja jääb niimoodi „üheks järjekordselt seletamatuks, hermeetiliselt enese kohal sulgunud ruumiks” (lk 90). Muuseas, niisuguseid üliabstraktseid lauseid, mis ei osuta lähemal süvenemisel millelegi, aga iseloomustavad kaudselt teost ennast ja selle (varjatud) mõtet, on tekstis hulgi. Aga on ka lauseid,…
-
Mida rohkem me unustame, seda jaburamaks ajalugu muutub.
Ja seda vähem peab välja mõtlema, et oleks kurb, ja naljakas.
„Szczygieł? Kas see on see mees, kes Gotlandist raamatu
kirjutas?
Aa, et see ei ole raamat tollest saarest?”
„See on raamat ühest saarest küll.
Saarest Kesk-Euroopas.
A propos: kunagi inimesed tapsid tšehhi kingade pärast.”
„Kes küll Tšehhi kingi kannaks?” küsib noor inimene,
tõmbab oma botased jala otsa ja lippab kossu mängima.
Kõik kulub ning kaob, aga…
-
Loo tegevus hakkab hargnema 1919. aastal, kui tänapäevase Ungari riigi kujunemise kontekstis leiavad aset mitmed tähtsad poliitilised sündmused: juba mõni kuu pärast iseseisvuse saavutamist (16. novembril 1918) kuulutatakse välja nõukogude vabariik, kuid proletaarlased astuvad peagi Ungari võimutüürilt kõrvale, kui Budapesti okupeerivad rumeenlased, seejärel taastatakse kuningriik jne. Võimuvahetusega käivad kaasas repressioonid eelmise võimuga koostööd teinute suhtes. Seega, käes on segased ajad, kus sotsiaalsed suhted ja positsioonid on…
-
Kristina Viina kui kujutava kunstniku loomingu tundjal või nüüd siinsest kirjandusliku sürrealistina tutvustamisest juhindujal ei maksa siiski Viina luulestki kõigepealt sürrealismi oodata. Värsiridades leidub küll ilmutuslikke-unenäolisi pilte, kus näiteks juhtsürrealist Andres Ehin reaktiivtsepeliinina luuleminast mööda tuhiseb, ning leidub ka keelemängulisi katsetusi, ent need jäävadki pigem harvadeks eraldiseisvateks proovideks. „Nõtkel elevandisammul” olulisemad märksõnad on naine ja mets. Debüütkogu kätkeb naisena kasvamise kõhklusi, valu ja jõulisi enesesisendusi, et…
-
Ega Jürgen ei loe luulet vaid kaunistele noortele daamidele (kuigi need on loomulikult põhiline publik), ta on lugenud ka mulle ja mitmetele tümikatest kamraadidele. Aga päris igale möödujale ikka ei loe. Luule on isiklik asi ja kuulajaga peab olema isiklik sott või lootus sellele.
Avalikel esinemistel suudab Jürgen isiklikkuse atmosfääri kergesti luua ja kuulaja kaasa tõmmata. Jürgeni tugevus on pikk šeherezadelik jutustamine, ta masin jõuab siis korralikult…
-
Selline linna ja maa kohtumine tekitab loomulikult ootamatuid kooslusi. Linna intellektuaalid kuulavad maalaste laule ja maarahvas näeb oma külas jalutamas kirjanikke, kelle hääl on muidu tuttav raadiost ja nägu televiisorist. Kuku raadiohääl Kristel Kossar intervjueerib metsa vahel Kanal 2-st tuntud Ilmar Taskat. Oma pika seelikuga on põõsastesse takerdunud ajakirjanik, kelle külamees kiiresti kohalike oludega kurssi viib. Külakiigel kõõluvad Võtikvere kooli laululapsed ja puude varjus raamatumüüki alustanud…
-
Läti kunstide akadeemias audiovisuaalset kunsti õppinud Jelena käsitseb kaamerat vägagi julgelt, võttes kasutusse võimalikult palju eriefekte. Nii võib kaamerapilgu fookusesse sattuda kõik korraga, mis muudab pildi häguseks, või vastupidi, ainult mingi pisidetail, suurendades seeläbi asja olulisust: „Muusa õhtul / KNITTED DRESS 1278N1188 TANK TOP / 1077M8052 / BAG 6SN8W1956 BOOTS 8H9CS3512” (lk 9).
Ise peab Jelena Glazova oma luuleteoseid veebikaamera lüürikaks. Sellest tulenevalt näib, et luulekogus…
