Olev Remsu Supilinna sari on nüüd valmis. Aastatel 2012-2013 ilmus kolm mälestusromaani: „Supilinna poisid”, „Supilinna surmad” ning „Supilinna armastajad”. Triloogia kolmanda osa teise raamatuga lõpetab Remsu dokumentaalmuinasjutu, kus on jäädvustanud 1950. ja 1960. aastate esimese poole Supilinna ja Tartu teismelise poisi…
Vahur Afanasjevi „Kuidas peab elama” on tema neljas luulekogu. Varem on kirjaniku sulest ilmunud „Kandiline maailm” (2000), „Kaantega viin” (2004) ja „Katedraal Emajões” (2006). Afanasjev on kirjutanud ka jutte, romaane ja reisikirja „Minu Brüssel” (2011).
Esimesest luulekogust õhkub noore luuletaja energiat ja isegi agressiivsust. Veelgi enam, Afanasjev nimetas end „Kandilises maailmas” skandaalseks luuletajaks ning eks seda ta toona oligi. Nüüd, neliteist aastat hiljem, on luuletaja mässav hing…
Kui mitte arvestada Rein Veidemanni käsikirja jäänud luulekogu „Lacrima” (koos Rein Sanderiga, 1970), on „Arkaadia öö” autori järjekorras kolmas ilukirjanduslik teos. See koosneb kuuest novellist, millest neli on varem ilmunud ajakirjas Looming. Seega ei paku teos justkui palju uut. Mida raamat pakub, on muidugi ilus poeetiline proosa, samuti leidub siin kolmest omavahel seotud tekstist moodustuv lühiromaan, mis ka kogu teosele veidi magusalt kõlava pealkirja on kinkinud.…
Kõik lugejad, kes on jõudnud Martin Klökeri raamatuga „Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel” lõpule, võivad rahuliku südamega surra, sest nende silmad on näinud õnnistust: nad on saanud osa monumentaalseimast sündmusest Tallinna ajaloos pärast aastat, mil lesestunud Linda oma hinge nutmises…
Liiga vara on lahkunud üks Skandinaavia kirjanduse tõlkijatest, kes jõudis eesti keelde tuua väärtkirjandust nii rootsi, taani kui ka norra keelest.
Enno Turmen lõpetas Vasalemma Keskkooli 1962. aastal ja astus Tartu ülikooli inglise filoloogiat õppima. Aastatel 1964–1967 tuli vahele sõjavägi. Ülikoolidiplomi sai ta 1969. aastal ja töötas 1977. aastani toimetajana kirjastuses Perioodika, seejärel Eesti Raadio rootsikeelsetes saadetes (aastal 1990 oli ta välislähetuses Rootsi Riigiraadios). Pärast Eesti iseseisvuse…
2 minutit
Soome suurima kirjandusauhinna võitis tänavu Jussi Valtonen raamatuga „He eivät tiedä mitä tekevät” ehk „Nad ei tea, mis nad teevad”.
Nüüd on parim 2014. aasta soome romaan siis teada. Neljapäeval, 27. novembril kell 12.15 astus auväärse Vanha Ylioppilastalo kõnepulti professor Anne Brunila ja teatas, et selle aasta Finlandia auhinna saab Jussi Valtose romaan „He eivät tiedä mitä tekevät” ehk „Nad ei…
Uku Masingu ja Kalju Kirde kirja- ja raamatutevahetus Göttingeni ja Tartu vahel kestis 1978. aastast Masingu surmani aastal 1984. Kirjavahetuse kaudu saab heita pilgu kahe õpetlase meelest olulistele teostele ning näha Masingus ulmekirjanikku. Kalju Kirde oli õppinud füüsikat ja töötas reaalalal, ent huvitus fantastikast ja õuduskirjandusest. Eestis vähe tuntud Kirde oli H. P. Lovecrafti tunnustatud uurija. Masingut hindas ta luuletaja, teadlase ja inimesena kõrgelt ning oli vaimustatud Masingu romaanist „Rapanui vabastamine”, mille sai kingiks 1989. aastal Eestit külastades.
Fotol istub Kalju Kirde paremal, vasakul on tema klassivend Leo Metsar, keskel Enn Lillemets. Ülesvõte on tehtud 27. VI 2002 Tartu kohvikus Werner.
Raamat Uku Masingu ja Kalju Kirde kirjavahetusest on eelkõige kahe ulmehuvilise õpetlase dialoog. Sel perioodil, 1970ndatel aastatel, on Kirdest kujunenud Howard Phillips Lovecrafti rahvusvahelise tuntusega uurija ja Masingust võrdlev muinasjutu-uurija, „Enzyclopädie des Märchens” kaastööline. Kirjavahetuse aktiivsem pool oma põhjalike vastustega on…
Koos hingedeaja ja vaikse videvikupidamisega jõudis kätte ka jutupühade aeg. Jutupühad on liikuv püha, seotud mõne hea jutuvestja saabumisega, ikka rahvakultuuri keskuse jutukooli korraldusel. Sel aastal olid külalisteks tuntud tõlkija ja jutuvestja Kriszta Tóth Ungarist ning professionaalsed lugude jutustajad Markus Luukkonen Soomest ja Martin Ellrodt Saksamaalt.
Kirjanike Maja musta lae all astusidki 5. novembril üles kaks viimast. Piret Päär meenutas armastatud ungari jutuvestja András Bereczi sõnu: „Meie…
Taavi Jakobson pälvis romaaniga „Tõeline jumalaosake” 23. novembril Betti Alveri debüüdipreemia. Žüriisse kuulusid Doris Kareva, (:)kivisildnik, Kalju Kruusa, Alvar Loog ja Indrek Mesikepp ning nende otsus ei olnud üksmeelne. See, et laureaat luges ette sama katkendi, mille leiab tuhande aasta pärast Kaupo Meiel XXIX, on
kõnekas kokkusattumus.
Müütilisest eesti kirjandusest on meie igavese päikesepaistega kullatud päevadeni säilinud ainult üks lehekülg ilukirjanduslikku teksti. See pärineb Taavi Jakobsoni teosest „Tõeline jumalaosake”, nagu informeeris kirjandusarheoloogia laborit Vägedevalitseja Google, kes ütleb täpselt nii palju, kui ta vajalikuks peab, kiidetud olgu tema nimi.
Tegemist…
„Vähemalt olid kõik oma kodus voodis keras, kui maailmalõpp kätte jõudis.” Nõnda algab Alexandra Witze ja Jeff Kanipe raamat „Lõõmav saar” Islandi ajaloolisest vulkaanipurskest ja vulkaanidest. Siiani astronoomiat populariseerinud Ameerika teaduskirjanik Witze ja tema abikaasa, teadusajakirja Nature korrespondent Kanipe on sedapuhku võtnud kätte ja uurinud astronoomilise objekti Maa äärmuslikke loodusnähtusi vulkaane. Nagu heas kirjanduses ikka, on nad keskendunud ühele punktile, millest lähtub edasine ja millest lugeja,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Piia Ruber
Soome suurima kirjandusauhinna võitis tänavu Jussi Valtonen raamatuga „He eivät tiedä mitä tekevät” ehk „Nad ei tea, mis nad teevad”.Markko Taina / Tammi
Uku Masingu ja Kalju Kirde kirja- ja raamatutevahetus Göttingeni ja Tartu vahel kestis 1978. aastast Masingu surmani aastal 1984. Kirjavahetuse kaudu saab heita pilgu kahe õpetlase meelest olulistele teostele ning näha Masingus ulmekirjanikku. Kalju Kirde oli õppinud füüsikat ja töötas reaalalal, ent huvitus fantastikast ja õuduskirjandusest. Eestis vähe tuntud Kirde oli H. P. Lovecrafti tunnustatud uurija. Masingut hindas ta luuletaja, teadlase ja inimesena kõrgelt ning oli vaimustatud Masingu romaanist „Rapanui vabastamine”, mille sai kingiks 1989. aastal Eestit külastades. Fotol istub Kalju Kirde paremal, vasakul on tema klassivend Leo Metsar, keskel Enn Lillemets. Ülesvõte on tehtud 27. VI 2002 Tartu kohvikus Werner.Eesti Kirjandusmuuseum
Taavi Jakobson pälvis romaaniga „Tõeline jumalaosake” 23. novembril Betti Alveri debüüdipreemia. Žüriisse kuulusid Doris Kareva, (:)kivisildnik, Kalju Kruusa, Alvar Loog ja Indrek Mesikepp ning nende otsus ei olnud üksmeelne. See, et laureaat luges ette sama katkendi, mille leiab tuhande aasta pärast Kaupo Meiel XXIX, on kõnekas kokkusattumus.Elise Kasak
