Toeta

Kirjandus

  • Maret Käbin, 15. IX 1929 – 16. XII 2014

    Maret Käbin sündis Valgamaal Pukas, lõpetas 1947. Tallinna X keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, loogika-psühholoogia osakonna. Aastatel 1959–1963 töötas ta korrektorina Loomingu Raamatukogus, seejärel asus ta tööle kirjastusse Eesti Raamat, kus ta oli toimetaja eesti kirjanduse osakonnas ja hiljem tõlkekirjanduse osakonnas. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline tõlkija ja toimetaja, aastast 1983 Eesti Kirjanike Liidu liige.
    Maret Käbini esimene tõlge oli Muzar Äuezovi „Abai tee“…
    1 minut
  • Tuhandevärvine kivi
    India kirjanik ja kunstnik Teji Grover maalib enamasti taimedest ise valmistatud värvidega, kriitidena kasutab ta järelejäänud küünlajuppe.
    Teji Grover

    Tuhandevärvine kivi

    Mind on ikka huvitanud, mismoodi avaldub ühine vaimuilm kõrvuti elavate inimeste loomingus, kuidas nad seda tajuvad, mõtestavad ja väljendavad. Nii on olnud põnev tutvuda Rustam Singhi ja Teji Groveri, kahe India kirjaniku pea vastandlike, kuid puhtalt kokku kõlavate loomelaadidega. Mõlemad on…
    Doris Kareva
    4 minutit

  • Kuulipilduri miniatuurid tabavad märklauda

    Eesti kirjandusmaastikule on endale laagrit püstitamas kaitsevägi. Kuidas sellesse suhtuda? Ikka heakskiitvalt. Näib, et drilliseersandid on teinud tublit tööd.
    Kaitsevägi ja ajateenimine on teekond, mille iga terve Eesti noormees peab ette võtma. Enamik selles valdkonnas leiduvast kirjandusest tutvustab tulevasele kutsealusele või teistele huvilistele müstifitseeritud organisatsiooni ja selle kõige populaarsemat osa ehk teenistuskäiku. Ka Priit Põhjala „Militaarsed miniatuurid“ täidab selgelt seda ülesannet.
    Valdavalt on eesti kirjanduse militaarse allhoovuse puhul…
    Marvel Riik
    2 minutit

  • Käsiraamat tulevasele kaitseväelasele

    „Just nii, härra seersant!“ on kahe reservväelase Timo Porvali ja Tarvi Tiitsu kirjutatud raamat 11 kuust kaitseväeteenistuses. Minategelaseks on küll Porval, kelle sõjaväes peetud päevikule teos ka tugineb, kuid nagu autorid eessõnaski mainivad, pole see „siiski üks ühele ei Timo, Tarvi ega kellegi kolmanda lugu“ (lk 9). Tegemist on rohkem seguga mitmete Eesti kaitseväelaste kogemustest ja humoorikatest juhtumistest, mis autorid kuulnud sõpradelt, ülemustelt ja saatusekaaslastelt. Võib-olla…
    Paul Raud
    2 minutit
  • Hõbedased ja kuldsed read kesk soliidset keskpärasust

    Hõbedased ja kuldsed read kesk soliidset keskpärasust

    Eesti ilukirjanduse üks nõrgemaid kohti tundub ka 2014. aastal olevat intelligentne sõnastus.

    Maire Liivamets
    11 minutit
  • Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse
    Livia Viitol: „Läti rahvusraamatukogu puitinstallatsioonil „Keelekera” „keritakse” Läti ning läti diasporaas elavate laste ja nende vanemate käsitsi kirjutatud soove läti keelele.”
    Erakogu

    Retk Valguse lossi, kiirpilk läti kirjandusse

    Kohe-kohe saab läbi Riia aasta kultuuripealinnana. Sügis tõi kaasa uute suurte kultuurisündmuste laine: kui novembrikuu oodatumaid sündmusi oli dirigent Mariss Jansonsi ja Baieri Raadio sümfooniaorkestri kontsert, millele piletite hankimine kujunes riialastele vaata et eluküsimuseks, siis detsember kui filmikuu kulmineerus Euroopa filmiakadeemia…
    Livia Viitol
    10 minutit

  • (:)kirjandus vs. erakapital

    Me elame maailmas, mida rüvetab ja pilastab erakapital. Eesti globaalprovints on erakapitali ees lömitamises maailmameister: ehk on kultuurihuviline lugejagi märganud, et meil on pangad tulumaksust vabastatud, aga kehvikud ja pensionärid ei ole. Makse maksavad ka need 5-6% täiskohaga töötajatest, kes elavad absoluutses vaesuses.
    Kui keegi arvab, et erakapital teeb vähemasti kultuurile, näiteks kirjandusele head, ehkki ta riigile on ainult risuks jalus, siis ta eksib. Erakapital teeb kirjandusele…
    Kivisildnik
    4 minutit

  • Mikroetnos

    Kord küsis bioloogist nobelist Peter Medawar oma kuulajatelt – mis on hüpotees? ja vastas sellele ise: hüpotees on kujutlusvõime hüpe tundmatusse.
    Viimane kord, kui minu kujutlusvõime sooritas Eesti mainimisel vägeva hüppe, oli selle aasta suvel, kui ilmus Simon Anholti ja Robert Goversi koostatud „Hea riigi indeks”.* Hea riigi indeks näitab statistilistele andmetele tuginedes, kui palju panustab üks või teine riik kogu maailma hüvanguks. Eesti on 125 riigi hulgas…
    Valdur Mikita
    12 minutit
  • Soomlaste kodune Juhan Liiv

    Soomlaste kodune Juhan Liiv

    Hiljuti ilmus Liivi luule valimik ka hispaania keeles.

    Sirje Kiin
    3 minutit
  • Sõidu teevad inimesed
    Luulesõitjad Daugavpilsis. Vasakult: Kārlis Vērdiņš, Gunnar Wærness, Guntars Godiņš, Miia Toivio, Jenni Kallionsivu ja Jan
    Kaus.Heidi Iivari

    Sõidu teevad inimesed

    Ma pole eriline reisikirjade kirjutaja, kirjanikuna soovin pigemini peita oma muljed mõne novelli või pikema luuletuse sisse, aga üheksandat „Luulesõitu” ei saa pidada ka päris igapäevaseks reisimise vormiks, mille eesmärk on tavapärasest välja lülituda. Ei, „Luulesõit” tähendab vastupidist – eriti intensiivset…
    Jan Kaus
    6 minutit
Sirp