Kuigi „Kultuuripoliitika põhialuseid aastani 2020“ tehti kümneid raamatukogu- ja raamatukoguharidusega inimesi vahetult kaasates, ei saanud lõpptulemus kaugeltki ootuspärane ega kajastanud arutlustes kõige olulisemana nähtud küsimusi. Me ilmselt ei olnud piisavalt järjekindlad ja tähelepanelikud (vrd Ott Karulini soovitust*) ja nüüd on meil raamatukogupoliitika põhialustena viis üsna juhusliku värvinguga lõiku, millest neli on olemasolevat olukorda kirjeldavad-hindavad ja üks võtab kokku rahvusraamatukogu seaduse.
Võib ka olla, on isegi väga tõenäoline,…
1943. aasta detsember on äärmiselt külm kuu ning külm on ka kolmanda Reich’i relvastusministri ja peaarhitekti Albert Speeri süda. Speer võtab ette reisi Rovaniemist Jäämere randa Petsamo niklikaevandusse. Sõjas raskustesse sattunud Saksamaal on hädasti vaja niklit ning Speeril on hädasti vaja taastada Hitleriga katkenud side. „Nüüd Führer näeb, et annan Saksa asja eest kõik, et hoolitsen selle eest, mis temale muret teeb, sest olen ka jõulude…
Kirjandusega on tänapäeval vist mõnes mõttes nagu lavakunstikateedri või superstaarisaatega – tulijaid on tuhatkond. Saabutakse küll õige mitmeti: kord hulgakesi ja häälekalt, ust pauguga lahti põrutades, kord vaikselt omaette heegeldatud pitslina laiali laotades. Kes pöördub publiku poole uljal laulusuul, kes sensuaalsel sosinal, panustades pausi paljutähenduslikkusse või transsi viivasse rütmi. Üks võidab elutarga muige või silmapilgutusega, teine usaldava pehme puudutusega, kolmas viskab sihukese salto, mida keegi veel…
Sõnavõtt Max Harnooni „Mustvalge“ uusväljaande esitlusel 9. V 2015 Tartu Kirjanduse Majas
Head kuulajad!
Max Harnoonist ei ole olnud võimalust kõnelda mitukümmend aastat, ei tema luulest ega biograafiast, ja järgmist korda ei pruugi enam tulla. Kasutan tänase päeva harukordsust, et jagada teiega üht kahtlust – leida kinnitust või kahtlus lihtsalt lõpetada. Küsimus on ühes raskesti seletatavas paberilehes.
Sellel on eellugu, millel võib olla teatav tähtsus. Bibliofiili elu,…
Hasso Krull: „Kui lepitakse mõttega, et klassika on igav, siis reedetakse klassika. Igaüks on oma klassika sepp ja oma Underi valaja.“
Täna õhtul esitletakse Marie Underi esmakordselt 1917. aastal ilmunud „Sonettide“ uusversiooni. Koostajad Hasso Krull ja Carolina Pihelgas kirjutavad teose eessõnas, et „Sonette“ ei tajuta enam pöörastena, pigem on need mahedad pildikesed vanaaegsest elulaadist. Taastamaks „Sonettide“ esialgset värskust, otsustati see uuesti kirjutada. 50 sonetti…
20. mail jõudis lõpule kirjandusteadlase ja kriitiku Leili Iheri elutee.
Leili Iher sündis Võrumaal Sõmerpalus ja õppis aastail 1959–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Õpingute ajal töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumis bibliograafina. Seda ametit pidas ta 1967. aastani, esialgu suisa palgata, üksnes töökoha tõendi eest, sest seda vajati ülikoolis. Tollases kirjandusmuuseumis valitses suhteliselt vabameelne õhustik ja tollastest kolleegidest ning innustavatest vestlustest kunstiteemadel on Iher hiljem kirjutanud suure…
Ljudmila Ulitskaja nimi tuleb esimesena meelde, kui mõelda tänapäeva vene kirjanikele, kelle teostest leiab haarava ja intiimse sissevaate inimelu olemusse, pereelu traditsioonidesse ning värvikaid naistegelasi. Iga autori looming vajab siiski ka uuenduskuuri, otsustavat lahtirebimist tunnustatud lemmikteemadest ja -võtetest. Ulitskaja puhul leitigi, et tema romaanide ja jutustuste temaatika ja süžeekäigud on hakanud korduma, kuni 2006. aastal ilmus „Daniel Stein, tõlkija“. See romaan väljendab ehedalt tema loomingulisi otsinguid…
Helme joonistab detailselt välja Ruhri kaevanduspiirkonna – ja tööstusmaastik ei ole raasugi igav. Lehviv inimlik nukrus muutub korraga tähendusrikkaks.
Kirjutamine sujub Helme Peetril ludinal. Olen lugenud ta varasemast neljast romaanist kaht: „Puudutust“ ja „Septembrit“. Ja jäin toona oma mõttelise hinnanguga, mida välja ei öelnud, kahevahele. Minu meelest kiskusid tekstid literatuurseks (mis etteheide see nüüd kirjandusele on, mida kirjandus siis veel…
Ene Mihkelson on Eestis tunnustatud ja loetud kirjanik, teistesse keeltesse on tema teoseid tõlgitud esialgu tagasihoidlikult. Mihkelsoni luuletusi on ilmunud eesti luule antoloogiates taani, inglise, saksa, rumeenia ja rootsi keeles. Tervikuna on vahendatud 2010. aasta luulekogu „Torn“, selle tõlkis soome keelde Raija Hämäläinen („Torni“, 2014). 2007. aasta romaani „Katkuhaud” on soome keelde tõlkinud Kaisu Lahikainen („Ruttohauta“, 2011) ja läti keelde…
Kjell Westö suurteost „Kus kõndisime kunagi“ lugenule võib „Terendus 38“ algus tunduda liigagi tuttav ja kordustest tulvil: jälle 30ndad aastad, jälle soomerootslased, jälle Soome kodusõja pained ning jälle klassi- ja keelevastuolud. Polegi nagu midagi uut, lihtsalt see kõik on lahendatud veidi kammerlikumalt. Nimelt on „Terendus 38“ tegevustiku keskpunktiks Claes Thune advokaadibüroo, kus juhuse tahtel äratatakse ellu mineviku deemonid.
Kuid muidugi pole kõik nii lihtne. Originaalis 2013. aastal…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Helme joonistab detailselt välja Ruhri kaevanduspiirkonna – ja tööstusmaastik ei ole raasugi igav. Lehviv inimlik nukrus muutub korraga tähendusrikkaks.Aron Stern
