Toeta

Kirjandus

  • Tõnu Õnnepalu pühapäevakool

    Tõnu Õnnepalu kasutab oma uues raamatus ebamugavaid mõisteid, mis koputavad iga lugeja südametunnistusele. Kirjaniku kogudus kindlasti rõõmustab.
    Õnnepalu ingel ja Helme otsahüppaja
    Sattusin lugema Tõnu Õnnepalu sisekaemuslikku „Lõpetuse inglit“ paralleelselt Peeter Helme Ruhri tööstuspiirkonnas aset leidva mõrvalooga „Sügaval läänes“. Esmapilgul võiks mõelda, et ei ole kahte erinevamat raamatut! Kui Õnnepalul läheb resigneerunud peen kirjanik kuskile Eesti saarele mahajäetud ja ämblikuvõrkudega kaetud idüllilisse majja arutlema pilvede, oma koha ja…
    Paavo Matsin
    6 minutit
  • Kõige paremad tundmatud raamatud

    Kõige paremad tundmatud raamatud

    Sellekevadise Tallinna kirjandusfestivali „HeadRead“ raames tutvustas muu hulgas oma tegevust ja pidas istungeid Schwobi-nimeline projekt. Schwob on Hollandist koordineeritav algatus, mis viib kirjastajaid kokku Euroopa keeltest tõlkimist väärt raamatutega. Sealjuures ei otsita mitte uhiuusi bestsellereid, vaid „kõige paremaid tundmatuid raamatuid“, oma…
    Johanna Ross
    4 minutit
  • Eesti väikelinn oma ja võõra ristteel
    Elvas asub linna keskel Vapra Mägra pubi. Küsimus olemisest nii eestlase kui ka eurooplasena on lahendatud, kuid kuidas jääb eurooplase ja elvalasega?
    Kalev Saar / PM / Scanpix

    Eesti väikelinn oma ja võõra ristteel

    Mis on nähtamatu kultuuri fenomen ja väikese asula ennastahistav mentaalsus?

    Umar Viiras
    6 minutit

  • Ebaoptimaalne tund Margaret Atwoodi seltsis

    Filmimees Ilmar Taska üritas teha staariintervjuud.

    Kirjandusfestivali „HeadRead“ tähtsündmuseks tõotas 31. mail kujuneda kohtumine Kanada kirjanduse suurkuju Margaret Atwoodiga. Pealtnägijate tunnistuse järgi olid möödujad kirjanikult autogramme palunud juba eelmisel päeval välikohvikus ning pühapäeva õhtul oli Harju tänava saal puupüsti rahvast täis, ajavaruga kohale tulnud inimestest istusid mitmedki suisa põrandal lava ees või tunglesid paremat vaatevõimalust otsides püstijalu tagumistes ridades. Kaamerad surisesid ja sähvisid, ootus­elevust jagus. Ent…
    Ene-Reet Soovik
    3 minutit

  • Üksiklased üleilmastumise turbulentsis

    Deleuze’lik deterritorialisatsioonitung ning foucault’lik pidevusetus on muutunud meie enesemõtestust ja kuuluvust tugevasti mõjutavateks realiteetideks.

    Kivastik on üksjagu päriselulisele ainesele toetuv kirjanik. Ta vestab stiliseeritult oma sõpradest ja kõrtsikaaslastest, varieerides korduvaid seiku ja motiive. Jutustades nagu Vaino Vahingki omal ajal enda ja mängukaaslaste lugu, ei ole Kivastik ent ekshibitsionist, enesepiitsutajast ja -paljastajast isikusaaga looja. Kivastik ei mõju egotsentrilisena, isegi kui ta on oma…
    Valle-Sten Maiste
    7 minutit
  • Kultuuripoliitika ja eesti kirjandus Eestis
    Nii mõnigi nimekas kirjanik lihtsalt ei jõua põhitöö kõrvalt kirjutada, mistõttu jäävad loomata mitmed potentsiaalselt kaalukad romaanid.
    Piia Ruber

    Kultuuripoliitika ja eesti kirjandus Eestis

    Kultuuriministeeriumi dokumentatsioon ei pööra tähelepanu eesti kirjanduse „siseturule“.

    Jan Kaus
    5 minutit
  • Härra minister!

    Härra minister!

    Kas kultuuriministeerium on tutvunud Eesti Kirjanike Liidu esitatud ettepanekutega võimalike lahenduste osas algupärase Eesti kirjanduse loomise ja loojate toetamiseks?
    Missuguste toetusmehhanismidega („Kultuur 2020“, p 29.1) kavatsetakse soodustada mahukamate proosateoste loomist, mis võiksid ka väliskirjastajate huvi pälvida?
    Millal jõuab raamatukogude komplekteerimistoetus tagasi masueelsele tasemele?
    Kas…
    1 minut

  • 31. juuli

    Katkend romaanist „Lui Vutoon“

    Lakkamatu vihm. Ikka veel. Käisin hommikul katusel ja kordasin eilset rituaali. Seekord väiksema kirega, kuid seda suurema pühendumusega. Tervitasin maailma ja maailm tervitas mind vastu oma luudeni tungiva märja embusega. Tere hommikust, loodus, ja aitäh vihma eest!
    Täna olin ma asjalikum. Kuivatasin end ära ja vaatasin toas ringi. Just selline paras päev, et võtta ette mõni rahulik kodune töökene. Jalutasin käed seljal just…
    Armin Kõomägi
    3 minutit
  • Maailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf
    Armin Kõomägi ja Märt Laur
    Piia Ruber

    Maailma viimase mänedžeri mööndusteta triumf

    Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse peaauhinna võitis Armin Kõomäe „Lui Vutoon“.

    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Kauge ja lähedane Helsingi

    Kauge ja lähedane Helsingi

    Kuigi tekkinud tunnelijutud tahavad muuta Helsingi Tallinna kaksiklinnaks ja kuigi Helsingisse on vahel isegi lihtsam ja odavam sõita kui Tartusse, jäi Soome pealinn minu põlvkonnale kauaks ajaks kättesaamatult salapäraseks. Parvlaev Georg Ots hakkas kahe linna vahet sõitma 1980. aastal, aga meie…
    Tõnis Arnover
    5 minutit
Sirp