Ei ole meie hulgas enam säravat sõnamängurit, humoristi, tõlkijat, uudishimuliku vaimuga ajakirjanikku, toredat ja päikselist inimest Mati Soomret. Kirjandusse astus ta tõlkijana, tuues 1983. aastal inglise keelest meie keelde hilisema nobelisti V. S. Naipauli romaani „Sissid“. Tema tõlketöö viljadest ei saa koostada pikka bibliograafiat. See-eest võib öelda, et Soomre valik oli stiilne ja teosed nõudlikud. Muu hulgas võime tänu temale lugeda eesti keeles nii mõndagi veel D. H.…
Möödunud kolme aasta jooksul on ilmavalgust näinud neli väga kaunist ja meeleolukat raamatut. Marie Underi elu ja loomingu tunnustatud uurija Sirje Kiin on kokku pannud eesti luule ühe tippluuletaja loodusluuletused ja vastavalt aastaaegadele avaldanud need neljas väljaandes. Juba alguses paelub pilku maitsekas kujundus eesti kunstnike maalidest, mis on antoloogiates lisatud iga osa ette. Kunstiteosed tõstavad raamatute esteetilist kaalu, pakkudes lugedes silmale naudingut. Kiidusõnu väärivad ka kujundaja…
Kas naiste potentsiaali realiseerimine saab tähendada vaid sünnitamist, kuna see on nende ainus erivõime?
Nüüd juba üle aasta tagasi ilmus provokatiivse publitsisti Mihkel Kunnuse teine kultuuri- ja ühiskonnateemaline kogumik „Roheline süü“. Selle 15 teksti varieeruvad mõõdukalt arvamusžanride vahel: essee, arvustus, kolumn jm. Tekstides on puudutatud mitmeid teemasid (kirjandus, film, moodne kunst, majandus, sõnavabadus, sooline võrdõiguslikkus, religioon jne), ent laias laastus võib need jaotada…
Arved Viirlaiu viljakas elutee algas Harjumaal Padise vallas ja lõppes Toronto lähistel Viirlaidude pere Hundikuru maakodus. Jutustuspõimik „Ajal on mitu nägu“ (Ilmamaa, 2005) oli tegelikult tema esimene Eestis ilmavalgust näinud teos. Ilmamaa avaldas veel „Põhjatähe pojad“ (2009) – eesti soomepoiste traagilise saaga Teise ilmasõja aastail (soome tõlge 2010). Kõik tema ülejäänud loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega.
Viirlaidu mainitakse tihti…
Vastu jaanipäeva tuli selline vaba õhtu ja ma mõtlesin, et lähen korjan sealt välult lastele maasikaid ja enne vaatan natuke niisama metsa. Nyyd Sa ytled, et milleks minna metsa maasikale, kui meil olid kõik põlluääred neid täis. Õige, aga sellel asjal on ka tagakylg. Sealt välu maasikad said natuke hiljem valmis, aga olid magusamad kui avamaal kasvanud. Ju seal oli midagi maa sees, mis selle maitse…
Ehk on see koomiksimeediumi eripära, et tüvitekstide poole pöördumisel kipub olema pigem halb maik. Sel on mitmeid põhjusi, kõigepealt see, et kohalduste silmatorkav hulk taastoodab tahes-tahtmata mingil määral ka ettekujutust, et tegemist on sekundaarse, pigem taaskasutava kui loova kultuurivaldkonnaga. See ei välista mõistagi loomingulisi ja põnevaid uustõlgendusi (nii võib muu hulgas iseloomustada hiljuti ilmunud Kivi Larmola „Sinelit“), kuid nende kõrval valmib paraku ka keskpärast materjali, mil…
Urmas Vadi nimetab ühes novellis Maarja Kangrot ainsaks autohulluks Eesti kirjanike seas. Olavi Ruitlane nimetab ühes luuletuses Kangrot enda kõrval poisikeseks. Mu enda mainimisväärseim tähelepanek on seotud seigaga, mille olin unustanud, aga mille Maarja Kangro meelde tuletas: umbes aastal 1994 olin teinud tema õele Kirkele ettepaneku hakata koos tegema erootilisi postkaarte, nii et tema joonistaks pildid ja mina kirjutaksin värsid. Sellega peaks olema tõestatud kaks Kangro…
Esimene XX sajandi õnnetus, millest said alguse kõik järgmised õnnetused.
1914. aasta suvel puhkenud Esimene maailmasõda muutis kardinaalselt senist maailmakorraldust. Sellest sõjast, kaasaegsete sõnul Suurest ilmasõjast, sai hiigelheitlus, kuhu kaasati ligi 65 miljonit mobiliseeritut ja mis lõppes rohkem kui 10 miljoni inimese surmaga, 20 miljonit sai rindel haavata ja 10 miljonit suri nälga ja haigustesse. Seesugust totaalset konflikti ei osanud ette näha ei tollased…
„Memuaarid“ ehk „Vaevapäevade mälestus“ („Jammers Minde“) on üks tuntumaid töid taani kirjanduses. Tegemist on ühega vaid kümnest kirjandusteosest, mis valiti 2006. aastal Taani kultuurikaanonisse.* Mälestused on üles kirjutatud XVII sajandi teisel poolel, selle autor on Leonora Christina Ulfeldt ja raamat räägib tema 22 aasta pikkusest vangipõlvest. Autor langeb elu jooksul kõrgeimast ühiskonnakihist vaesusse ja sügavasse alandusse, „Memuaaride“ taust on seega dramaatiline.
Leonora Christina, taani kuninga Christian IV…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Artur Adson ja Marie Under kirjanike ringreisil 1938. aastal. EestiKirjandusmuuseum
