Kirjandus
-
Luule embab ilmamaad, surub sääsed vastu maad
Ammu klassiku staatusesse jõudnud Hando Runneli uut tüsedat luulekogu iseloomustavad teemade lai ring, iroonia, mõtteselgus ning sõnatäpsus.
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti võimsa elamuse pakub „Vaga vesi“, 1944. aasta paadipõgenike saatuse kujutamine: lõpuks jõuavad nad koduranda tagasi ja näevad…3 minutit -
Igor PilštšikovPilštšikov/WikimediaKolm küsimust vene vormikoolkonna kohta
Kirjandusteoreetik Igor Pilštšikov: „Vene vormikoolkonna osalejad meelitavad mind oma teadustemperamendi eri joontega.“
3 minutit -
Sõna on Jumal
Piiblis algab Johannese evangeelium järgmiselt: „Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli jumal. [—] Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi“. Mart Kangru luulekogu „Kõrgusekartus“ kandva idee saab lühidalt kokku võtta just sellesama tekstikohaga piiblist. Mõneti võib võtta Kanguri teist luulekogu kui esimeses luulekogus „Kuldne põli“ (2009) alustatud teema järge ja edasiarendust. Sedasama tunnistab ka luuletajamina ise,…4 minutit -
Repliik akadeemilises mõttevahetuses
Vene vormikoolkonna tekstide esimese eestikeelse antoloogia tähtsust on raske üle hinnata.
Vene formalism on kahtlemata esimene ülemaailmse tähtsusega täiesti vene päritolu humanitaarteaduslik vool. Just seda (ja mingeid selle otseseid jätke nagu näiteks Tartu-Moskva semiootikakoolkond ja üldse nõukogude aja strukturalism) nimetatakse vene teooriaks. Võib öelda, et samuti kui rohkem tuntud „prantsuse teooria“ 1960ndatel aastatel kujundas mitu aastakümmet varasem vene vormikoolkond põhjalikult ümber kogu maailma humanitaarteaduste traditsiooni.…7 minutit -
Mikita viis koju Jan Kaus
Imelik on kirjutada, et laupäeval Rupsil Liivi muuseumis jälle mingit üritust peeti, aga nii see on. Tuleb kirjutada, sest üritusel oli tuuma: valiti 2015. aasta parimat eesti kirjanikku.
Viieaastane traditsioon on nüüdseks kasvanud festivaliks. Tänavu kandis see alapealkirja „Paiga vaim ja ruumi poeetika“. Järgneb esinejate loetelu, mida lugeja ei peaks vahele jätma, vaid mille üle tuleb rõõmustada, sest eelmisel aastal pretendeeris aasta kirjaniku tiitlile ainult üks autor.…3 minutit -
Salme Raatma ümberistutused
„See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenis – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära nagu oleksime mänguasjad.“
Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles õunapuus pagulaspõlve ettekuulutust. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal…4 minutit -
Kirjutamine on mälu
Kätlin Kaldmaa on sündinud minu emaga samal aastal. Aasta varem astus esimene mees Kuule, kuid see ei mõjutanud kumbagi naist. „Suur samm“ oli ühe veel suurema riigi lauge ääremaa inimestele kauge ja tagajärgedeta. Nemad mäletavad teisi asju. Mine tea, võib-olla oleks Kätlin Kaldmaast saanud edukas kosmosekirjanik, kui ta poleks hakanud praktilisematest asjadest kirjutama. Oma viimases kümnest novellist koosnevas kogus „Väike terav nuga“ on ta võtnud julguse…5 minutit -
Magusa valu variatsioonid
Jelena Skulskaja uue raamatu „Marmorluik“ kaanel on uhkelt üles loetud kõik sellele osaks saanud auhinnad ja tähelepanuavaldused: ajakirja Zvezda kirjanduspreemia, Eesti Kultuurkapitali auhind, Vene Bookeri shortlist. Auhinnad on silmapaistvad, romaan autori loomingus tähtis. Ei oleks vale väita, et tegemist on Skulskaja loometeekonna ühe parema raamatuga, mille eriline staatus on igati õigustatud (lugeja märkab seda ka ilma kommertsliku auhinnaroduta).
„Marmorluige“ žanrimääratluseks on pakutud romaani, kuid autor on raamatu…5 minutit -
Võtikvere on Jõgevamaal kui vaimsuse saareke
Jõgevamaal Torma vallas muutub vaikelu elav Võtikvere park aastas korra tõeliseks raamatuküla keskuseks. 16. korda tõi raamatupidu lummavasse looduspaika kokku kirjanikud, raamatute kirjastajad ja müüjad, laval esinevad muusikud ja laululapsed, loodusemehed ja üldse loomingulised inimesed. Nagu igal aastal, jagus ka seekord publikut.
Tuleb rõhutada ürituse vajalikkust, selle vaimusüsti tervendavat mõju kohalikule elule. Kuigi Jõgevamaal on üldise soome-ugri kultuuriruumi minevikust välja kaevata nii mõndagi põnevat, on Võrumaa ja…3 minutit -
Puunott ja müüdi vägi
A. H. Tammsaare ja Juhan Liiv tööst ja armastusest
A. H. Tammsaare püüdles tõe ja õiguse poole, aga jutt läks liiga pikaks. Ajas segadusse kaasmaalased. Need olid elanud kaua pimeduses, pandud üheskoos mõisa põldu harima ja muid orjatöid tegema, aga olid ikka igatsenud elada omaette, igaühel oma metsatukk, põllulapp ja majake. Võõramaalased, kes tulid laiast ilmast, olid kõik sestsamast isandate tõust, kes maarahvast rõhusid, ei…4 minutit
