Kirjandus
-
Jon Fosse püüab leida või luua ühendust maailmaga või vähemalt maailmavaatega, mis rajaneb ühendustel. Neid ühendusi ei pea ilmtingimata mõistma, vaid lihtsalt tajuma, aimama.Fredrik Sandberg / TT News Agency / ScanpixÜhenduste kirjandus
Võib-olla püüab Jon Fosse ilukirjanduse vahenditega juhtida meid korrakski eemale kategoorilisest mõtteviisist ja lahterdavatest lahendustest.
10 minutit -
August Gailit koos abikaasa Elvy ja tütar Aili-Viktooriaga„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti KirjandusmuuseumMr. Ge kojujõudmine
Mida rohkem August Gailitile mõelda, seda enam hakkab tunduma, et on mitu autorit, kelle nimeks on August Gailit. On isegi palju Gailiteid, kes on mõneti vastandlikudki.
7 minutit -
Seisavad haldjate õlgadel
„Eesti metsaluule antoloogia“ on palju suurem kui lihtsalt luuleantoloogia – see on meie ürglooduse (või ikka kultuuriloo?) mälupank.
7 minutit -
Lottemaa asukadlottemaa.eePunamütsike, Sipsik ja Lotte
Milline peab olema lasteraamat, et õpetada eesti keelt oma teises keeles rääkivale lapselapsele?
3 minutit -
Retked kolme Karliga
Janika Kronbergi retklemised mälumaastikel lasevad heita pilgu kolme teejuhi, aga ka kirjutaja enda aega ja maailma.
4 minutit -
On ette tulnud, et kirjandus on uuesti ellu äratanud juba hääbunuks peetud keele ja rahva. Liivi keeles, mida räägib emakeelena vaid mõni inimene, kirjutab värsse kogunisti kolm kirjanikku: Valts Ernštreits, Baiba Damberga ja Ķempi Kārl alias Karl Pajusalu. Alates 2023. aastast peetakse kunagistel liivi aladel liivi pärandi päeva, lindude äratamise püha. Liivi pärandi päeva rõõmsad tähistajad 24. III 2024 Iklas.Häädemeeste vallavalitsusMis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?
Võitluskaaslase, eeskuju ja sõbra Arvo Valtoni elutöö innustab soome-ugri rahvaste kultuuri eestvedajaid pingutusi ses vallas jätkama.
8 minutit -
Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse
Võib-olla kammitsebki Tartut armastusepuudus? Need, kes peavad linna juhtima ja otsuseid langetama, äkki ei armasta seda linna piisavalt ja päriselt nagu Juhani Püttsepp.
5 minutit -
Inno Salasoo 6. IX 1929 – 27. XII 2024
Pärast jõulupühi kutsuti Sydneys 96. eluaastal taevateele Inno Salasoo, teadlane ja eestluse hoidja Austraalias.
Inno Salasoo sündis 6. septembril 1929. aastal Tartumaal. Salasoode (kuni 1932 Sogenbits/Sogenpits) suguvõsa puhkepaik on Äksi kiriku kalmistul. Isa Hugo Salasoo, legendaarne arhivaar Eesti Arhiivis Austraalias, oli koolipoisina võidelnud Vabadussõjas. 1932. aastal kaitses Hugo Salasoo doktorikraadi farmaatsias. Enne Teist maailmasõda töötas ta Tallinnas sotsiaalministeeriumi farmaatsia osakonna direktorina. 1940. aastal ostis ta Kivimäel apteegi, mille Nõukogude võim rekvireeris.…2 minutit
