Toeta

Kirjandus

  • Mälestusi Artur Adsonist ja Marie Underist. Katkendeid
    Artur Adsoni joonistus nende Nõmme kodust.
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Mälestusi Artur Adsonist ja Marie Underist. Katkendeid

    Kui panin sellise pealkirja, siis teadlikult. Mu mälestused ei saa olla vahetud, sest kumbagi pole ma kunagi kohanud, aga mälestused need siiski on.
    Ühe varasema loo, mida mäletan, rääkis mu Võrumaal elanud vanaema Salme Voitka. Ja lugu oli selline. Kunagi 1930. aastail, kui…
    Janika Kronberg
    5 minutit

  • Eesti kirjanik – kas ja kelle vaeslaps?

    Kas igapäevast kirjanduselulist poleemikat on vähevõitu? Selline mulje võib tekkida küll. Pole praegu erilisi manifestide lahinguid, esteetilisi debatte ega dramaatiliselt etendatud pingeid autorite vahel (vähemasti mitte kirjanduslikul pinnal). Ühel teataval pikal ja piinlikul kohtufarsil on ju lõppude lõpuks kirjandusega palju vähem pistmist, kui kohati näidata üritatakse. Siis pole ka ime, kui Sirbi muidu malbelt kultuuriloolist liini viljelev kirjandustoimetaja tajub ajuti imperatiivi ajakohasemateks provokatsioonideks.
    Ent väärtuslik, stiilne ja…
    Berk Vaher
    5 minutit
  • ,

    Pool sajandit Ain Kaalepiga

    Sarnaselt kõigi mõtlevate inimestega pole ka Kaalep vastandlike äratundmiste painest kogu elu vabanenud. Kuidas olnuks tal võimalik lahendus leida, kui inimsoo arengulooline tervik pole seda anda suutnud?

    Seisneb siht vaimuinimese kokkuvõtlikus iseloomustamises, siis ennekõike tuleks juhinduda teadusliku lähenemisviisi vastandist. Tõsiteadus alustab üksikasjade tundmaõppimisest, et siis kitsa kandvusega üksiktulemuste najal jõuda suuremate üldistusteni või isegi terviku piiritlemiseni. Kuid üldmulje andmisel vaimuinimesest tuleb toimida äraspidiselt:…
    Ilmar Vene
    7 minutit
  • Neli tähtpäevaküsimust vanameistrile
    Ain Kaalep
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
    ,

    Neli tähtpäevaküsimust vanameistrile

    Mida soovida 90aastasele vanameistrile? Sünnipäevaks, olgu aastaid vähem või rohkem, kogus ümmargune või nurgeline, soovitakse ikka: „Palju õnne!“. Luuletaja ja filoloogi puhul tekib aga kohe tahtmine enne soovimist selle fraasi sisse vaadata. Sest tegelikult on fraas ju vorm, nagu karp või…
    Jaak Urmet
    3 minutit
  • Aeglane aktiivne lipulaev
    Ajakirja Keel ja Kirjandus järgmine peatoimetaja Johanna Ross.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Aeglane aktiivne lipulaev

    Johanna Ross: „Keel ja Kirjandus peaks hoidma oma positsiooni sisukate ja heakeelsete teadustekstide avaldamiskohana.“

    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Teejuht Ellen Niit
    Ellen Niit
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Teejuht Ellen Niit

    Kõik on nii habras …

    Sirje Olesk
    4 minutit
  • ,

    Vaeslaps festivalil

    Natuke rooska ja mõned ettepanekud parandamaks eesti kirjaniku nähtavust

    Nüüd, kus mõlemad suured kirjandusfestivalid „Prima vista“ ja „HeadRead“ on õnnelikult möödas ja rõõmustav külastajate hulk kokku arvutatud, ei ole ehk patt poetada meepotti üks tõrvatilk. Nimelt: mulle tundub, et eesti kirjanik ei ole Eesti kirjandusfestivalidel piisavalt esindatud. Arvestades seda, et aastaid on räägitud meie kirjanduse vähesest nähtavusest kodumaal, tunduvad festivalide väliskülalistele kulutatud summad kohati…
    Pille-Riin Larm
    4 minutit
  • Kuidas meil täiskasvanute maailmas asjad käivad?
    Anti Saare „Juturaamatu“ staatus lastekirjandusena on enam kui kahtlane või tundub koguni valesti püstitatud küsimusena. Jüri Mildebergi illustratsioon raamatust.

    Kuidas meil täiskasvanute maailmas asjad käivad?

    Tartus elava produktiivse tõlkija ja kirjamehe Anti Saare värske „Juturaamat“ hakkab esiteks silma ilusa kujunduse poolest. Kunstnik Jüri Mildeberg ja kujundaja Villu Koskaru on andnud sellele ühelt poolt koduse, kuid stiilse ja isegi haruldast käsitööd meenutava juugendliku kuju. Mis tüüpi tekst…
    Indrek Ojam
    6 minutit

  • Tere tulemast Jan Kausi teadvusesse!

    Aastaid tagasi oli mul ühe hingedepäevateemalise leheloo ilmestamiseks kiiresti illustratsiooni vaja. Kunstnikku polnud käepärast, mistõttu tegin ise Paintis kollaaži. Pildil oli koduse ilmega aken ja aknalaual põles küünal, kardinad rippusid liikumatult, aknast paistis tähistaevas ja suures plaanis planeet Maa. See kunagine pildike meenus, kui lugesin Jan Kausi uut miniatuurikogumikku „Läheduste raamat“.
    Kausi kahe aasta eest ilmunud miniatuuriraamat „Tallinna kaart“ oli mulle tolle aasta ilukirjanduslik tippsündmus. See pakkus…
    Kaupo Meiel
    4 minutit

  • In memoriam Ellen Niit

    Ellen Niit 13. VII 1928 – 30. V 2016
    Pärast pikka sisukat elu ja aastaid kestnud rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe.
    Ellen Niitu meenutades tuleb loomulikult kõigile esimesena meelde ta imeline lasteluule. Karud saavad aru, muidugi saavad. Mänguvesi on mõnes mõttes etemgi veel kui päris vesi. Ja muidugi suure maalritöö ime.
    Kõigepealt sai aga 1928. aastal sündinud Ellen Hiob tuntuks päris…
    2 minutit
Sirp