Sattusin hiljuti peole. Iseenesest pole selles midagi iseäralikku ega mainimisväärset, inimestega juhtub oluliselt halvemaid asju. Mainin seda, kuna paljud pidulised olid väga uhkelt üles löödud. Ma ei pea silmas mitte niivõrd riietust ja aksessuaare, vaid kehasid. Naiste pihad olid peenikesed ja vetruvad kui pilliroog, meeste musklid puhvis, nagu teeks nad päevast päeva rasket füüsilist tööd. Miski tundus selle pildi juures valesti olevat. Ausalt öeldes näib punniaetud…
„Baturin, Sa tegid seda taas!“ hüüatas Rein Veidemann romaani „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“ ilmumise peale.* N-ö päris Baturin on see raamat tõesti. Tekst, olgu alustuseks öeldud, avab end suure vaevaga. Tuleb kaua süvikutes ja mõtterähmas ekselda, sümbolite, salapära ja ütlematajätmiste vahel…
Raske haigus on viinud meie seast viljaka ja mitmekülgse tõlkija Ülle Udami.
Ülle Udam, neiuna Nurk, sündis eestimeelsete haritlaste perre. Pärast Tallinna VII keskkooli lõpetamist astus ta 1961. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli alul inglise, siis prantsuse filoloogia osakonda, mille lõpetas 1967. aastal. Lisaks õppis ta itaalia ja rootsi keelt, TRÜ orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna käe all aga jaapani keelt ja kultuuri. Jaapani filoloogia alal täiendas ta end aastail 1969–1971 stažöörina Moskva…
Sport pole kunagi kirjanike meelisteemade hulka kuulunud, ikka on ainult üksikud entusiastid sellest kirjutada võtnud. Seda rõõmustavam on, kui korraga on põhjust kahest ja veel kunstiliselt arvestataval tasemel spordiraamatust kõnelda. Mika Keräneni „Väravajoonel“ ja Helen Eelranna „Suluseis“ pole seejuures lihtsalt spordiromaanid, vaid ka jalgpallilood. Juhtumisi on mõlema peategelaseks väravavaht, kellest üks teeb profipallurina oma esimesi, teine viimaseid samme. Sellega kahe romaani ühised jooned aga suuresti piirduvadki.
Keräneni…
Kirjandusest saab kirjutada mitut moodi. Cornelius Hasselblatti artiklikogumik „Eemalt vaadates“ astub lugejaga kohe esimesest hetkest dialoogi. Teos läheneb eesti kirjandusele küsimuste kaudu. Hasselblatt otsib neile vastuseid, aga ärgitab uudishimulikku lugejat ka edasi küsima ja mõtisklema. Seetõttu on Hasselblatti lähenemine eesti kirjandusele inspireeriv intellektuaalne akt.
Autor kulgeb läbi eesti kirjanduse nagu keskaegne kaupmees ja paneb kirja, mida ta näeb ja kuuleb. Selle kaudu, mis teose juures ta pikemalt…
Tiit Hennoste monograafia „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajani algul“ kannab alapealkirja „Hüpped modernismi poole I“ ja koondab ajakirja Vikerkaar samanimelises loengusarjas ilmunud käsitlusi, mis vaatlevad sajandialguse eesti kirjanduse modernismi ja avangardi alla paigutatavat osa. Ette rutates olgu öeldud, et kitsamalt on rõhk siiski aastatel 1918–1924 ilmunud tekstidel, mis loomult kõige manifesteerivamad ja selgelt peavoolust eristuvamad.
On mõndagi kiiduväärset juba ainuüksi formaalses faktis, et Hennoste loengusarja materjalid on…
Kai Aareleid on varem avaldanud romaani „Vene veri“ (2011), luulekogud „Naised teel“ ja „Vihm ja vein“ (2015) ning perioodikas novelle, luulet ja artikleid. Novelli „Tango“ eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Romaani „Linnade põletamine“ kujunduses on Mari Kaljuste andnud mälupiltidele albumis tuhmunud mustvalgete fotode vormi. Osa piltide tähendustest on mälus kustunud. Need, mis alles, vajavad lahti seletamist. Ja seda Aareleid teeb, meisterlikult.
Romaani ambivalentne pealkiri – „Linnade…
„Jututulpade“ viit lugu võib määratleda sõnaga „ulme“. Neist kaks „Suur nagu pakuk-lind“ ja „Las vahepeal mõtleb keegi muu“, esindavad traditsioonilist internatsionaalset fantastikat teiste planeetide ja eluvormide kaasamisega. Kolmas, „Kelle uni see on?“, on stiilne õudusjutt, ehkki tegevus toimub maa peal, tõenäoliselt Pärnus. Kahe loo, „Jututulpade“ ja „Manaduse“ sündmused leiavad aset rustikaalses eestipärases keskkonnas. Need mõjuvad kõige fantastilisemalt, sest toimima hakkab kontrastiprintsiip. Raamatu teine pool koosneb juttude ingliskeelsetest…
Inglid ja deemonid on olemuslikult sarnased, erinevus tuleb välja alles mõistmises.
Tunnistan, et lõpetasin „Inglite keele“ esimese lugemise segaste tunnetega. Raamatu alguspool ei suutnud mind köita, alailma läksid segi tegelaste nimed, kes on kes, kes kelle naine, mis ajas uus peatükk liigub: kõik tundus hektiline, katkendlik ja ühtlasi ka lektorlik, nagu peaks keegi nähtamatule auditooriumile igavatest asjadest pominal loengut. Möönan, et suuresti oli selle…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Nikolai Baturin saab täna 80aastaseks.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Cornelius HasselblattDmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
