Kristiina Ehin: „Ilus on mõelda inimestele, kes tänapäeval ikka raamatuid ilmutavad ja loevad ja vaimustuvad. Eks need ole ka imelikud vastuvoolu ujujad ja ulmikud.“
Vajame dialoogi makedoonia, horvaadi, slovaki, sloveeni jm kirjandusega märksa enam, kui meie praegune, tugevalt anglofiilne kirjandusmaailm meile pakub.
Neil päevil külastab Eestit makedoonia luuletaja ja literaat Nikola Madzirov. Külaskäik langeb kokku tema luulekogu „Valgus ja tolm“ ilmumisega, mida autor esitleb siin koos raamatu tõlkija Carolina Pihelgaga. Raamatu on välja andnud kirjastus Kaksikhammas, veel üks uus Eesti väikekirjastus (või isekirjastus?). Enne kui analüüsida Madzirovi luulet, peatungi…
Meie peres toob iga uus Kristiina Ehini teos elevust. Ei Jan Kausi uus raamat, ei Triin Soometsa, ei Jürgen Rooste, ei kellegi teise teos too sellist elevust meie majja kui Kristiina Ehini oma! Siis me ootame kõik järjekorras, vahel ostame mitu raamatut, sest ei jõua ära oodata, millal teine raamatu läbi saab. Öösel loeme, et teistele ka anda järgmisel päeval. Nii oli „Paleontoloogi päevaraamatuga“, nii oli…
Ajalugu, minevik, mälestused – nende teemadega puutume Hando Runneli raamatus palju kokku. Eeskätt kõneletaksegi möödunust. Minevikust tuleb kõnelda mitmel põhjusel. Siis, kui seal on midagi kiiduväärset, hinnalist, mis ei tohiks meelest minna. Või juhul, kui seal on aset leidnud kaalukad sündmused, millest oleks tarvis õppida. Umbes nii mulle lugedes tundus.
Barbaarsus, rumalus, segadus, argus, salatsemine, vägivald, valu, julmus, võim, alaväärtustamine, hirm, sundimine, negatiivne, väline, tsensuur, süngus, passiivsus, kannatus,…
Eesti keeles on vaimuhaiglate (rahvakeeles hullumajade) siseelu kohta mälestusi ilmunud vähe. Üks viimaseid ja huvitavaid, mida lugesin, oli Inge Ojala 2003. aastal välja antud „Hullud päevad“, kus autor räägib oma nõukaaegsetest kogemustest psüühiliselt haigete inimeste hooldekodu töötajana. Hoolealused tulevad kallale, kägistavad, teevad end täis, nad peab kinni siduma, nad seksivad üksteisega, neil on ebaloomulik jõud. Veiko Märka hullumaja maailm on kena vaikne saarekene keset nõukogude aja…
„Prima vista“ eelmise ja selle aasta osavõtjate hulgas torkavad silma kaks keeleliselt päris vastandlikku – üks oma keele lopsakusega, teine lihtsusega – sõnameistrit Austriast: Valerie Fritsch ja Hans Platzgumer. Mõlema romaanid, Fritschi „Winteri aed“ („Winters Garten“, 2015)* ja Platzgumeri „Serval“ („Am Rand”, 2016),…
Kui on midagi siin ilmas, millest tasub hoiduda, siis on see inimmass. Hakates tundma ennast osana inimgrupist, juhtub inimesega midagi veidrat – ta kaotab mõtlemis- ja vastutusvõime ning muutub osaks suuremast ürgsest elusorganismist, mis on rumalam, kaootilisem ja impulsiivsem, kui üksikindiviid iial suudaks olla. Inimmassis haihtub mõistuse jumal Apollon ning veini- ja loomalike instinktide jumal Dionysos saab vaba voli teha selle biomassiga, mida heaks arvab. Kui…
Andris Feldmanise romaani käsitlemisel pelga ulmena tehakse sellele karuteene, kuna autor on tabanud tänapäeva elutunnetusele midagi väga iseloomulikku.
Andris Feldmanise debüütromaanist „Viimased tuhat aastat“ on kirjutatud palju. Suure tähelepanu üks põhjusi on kindlasti Betti Alveri debüüdipreemia, kuid asi ei ole ehk ainult selles. Seda raamatut võib nimetada näiteks düstoopiaks, tänapäeva elutunnetuse või depressiooni võrdpildiks, õnnetu armastuse romaaniks või sümbolromaaniks, kuid päris rahuldava…
Vaimne enesepaljastus Ladina-Ameerika kirjanduse tähtteose „Keksumäng“ jõudmise puhul eesti keelde.
Teismelisena oli mul üks saladus, salajane harrastus, miski, mis oli mõeldud ainult iseendale. Mulle nimelt meeldis teha avastusi – muusikas ja hiljem, juba ülikoolis, ka kirjanduses. Muusikat soovitasid mulle tollal kuulamiseks enamasti klassivennad ja nende veidi vanemad boheemlastest sõbrad. Enamasti mulle see, mida nad soovitasid, meeldis. Kuulasin seda nii üksi kui ka nende samade…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kristiina Ehini „Kohtumiste“ taga on argimütoloogilised hetked.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Austria kirjanik ja muusik Hans Platzgumer on üks kirjandusfestivali „Prima vista“ külalisi. Platzgumer vestleb Piret Pääsukesega teisipäeval, 9. mail kell 17 Tartu linnaraamatukogu saalis. Ette kantakse ka kuuldemäng tema muusikaga.Chris Nils Laine
Viivi Luik: „Kui Eestis ringi sõita, võib viis kilomeetrit lahutada üht ajastut teisest.“Kärt Kukkur