-
Ariste on mustlastest kirjutanud peaaegu poolsada artiklit nii eesti kui ka inglise keeles. Palusin valikut tegema appi Madis Arukase Tartu ülikoolist, tema on üks 2001. aastal valminud filmi „Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased” autoreid. Siinkohal oleks paslik õiendada üks mustlaste kohta käiv legend. Kirjanduses ringlevad väited, et esimesed mustlased jõudsid Eestisse 1533. aastal, kui kaks Saksamaalt pärit mustlastest venda saanud Tallinna raelt elamis- või…
-
Mustlaspastori perelugu
Georg Vinogradovi tee usu ja kirikuni oli karm. Lapsena jõudis ta veel suviti osa saada rändmustlase elust, hiljem jäi pere Võrru paikseks. Oma „ärkamiseelses” elus jõudis Georg seadusega pahuksis olla ja vene ajal ka Patareis vanglaleiba maitsta. Kord Antsla kandis tema tuttavate juures saunas käies näitas ta mulle oma kehal noa-arme, mis noorepõlve elu sinna jätnud. Neid oli üksjagu. Sellest me ei rääkinud, kas…
-
Igat uut asja ja olendit tuleb kuidagi nimetada. Lapsele tuleb panna nimi, ta tuleb ära tähistada. Paraku on nii, et äsjasündinud inimesel endal pole selle juures sõnaõigust. On selge, et nimepanek jääb lapsevanemate peale. Kõik oleks nagu lihtne, aga ei ole seda teps mitte. Tihti hakkab korjuma ohtralt igasuguseid „agasid”. Aga kui ema ise on ullike, aga kui teadaolev isa on juhmivõitu, aga kui üks vanem…
-
Kihnukeelse mõtlemise ja eneseväljenduse säilimise seisukohalt on keele kirjapanek väga oluline. Vajaduse oma kirjakeele järele sünnitas kihnlaste hirm emakeele kadumise pärast. Veel paarkümmend aastat tagasi kihnu keele kadumisest ei räägitud ega mõeldud. Oluline pööre halvemuse poole tuli 90ndate aastate lõpus ning uue aastatuhande alguses, mil avastasime, et kihnu lapsed eelistavad omavahelises suhtluses ljõnnakielt või maesõmakielt. Ärevaks teeb asjaolu, et isegi neis peredes, kus mõlemad vanemad ja…
-
Vastuseks hr Toomas Silk’i (vabandust, ma ei tea, kuidas ta oma nime käänab) kriitikale „Varjatud ajaloo” kohta tahaksin öelda, et kriitika on alati teretulnud, sest paneb tõlkija või autori oma keelekasutusele suuremat tähelepanu pöörama. Ja täiesti õige, et autorit tuleks kontrollida ja võib-olla joonealuseid märkusi rohkem kasutada, sest ka originaali juhtub vigu. Muidugi tuleks kontrollida nimesid, sest arvestada tuleb sellega, et inglased eelistavad ladinapärast varianti. Kuid…
-
Murdekeelne kirjandus on kinnistunud viimaste aastate eesti kirjanduspildis üha enam. Kirjakeel pole murdeid välja surunud, vaid võrukeste, setude, mulkide ja saarlaste keel on viimasel paarikümnel aastal väga jõudsalt arenenud ja nende kultuuriline omapära kasvanud. Murdekeelses ilukirjanduses on ülekaalus luule, on aga ilmunud ka proosat ja näidendeid. Murdeid ja murrakuid nimetatakse ka keelteks, laiema paikkonna või kihelkonna nime järgi. Eriti 1990. aastatest peale on Võrumaalt pärit kultuuriinimesed…
-
Andrus Kallastu: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita.” Selle kõnekäänu kohta pole vist sobivamat näidet kui Vikipeedia, mille autorid võivad olla kõik soovijad. Seepärast käib Vikipeedia puhul iga kriitika ka kritiseerija enda kohta. Vabatahtlike autorite koostöös kujuneb lõpuks suurim, kättesaadavaim ja rikkaim entsüklopeedia. Vikipeediat koostades on kokku lepitud, et oskuskeele terminite kasutamine peab olema kooskõlas vastava eriala terminikasutusega. Kui on olemas autoriteetne oskussõnastik, siis…
-
Uurimisala üldistav, kõiki kunste seletav jõud koondub kahe konteksti teoorias, mida pean ositi iseenda loovaks või kinnitavaks panuseks esteetikasse. (Ka selletaoline uusus on meie valdavalt tõlkelises ja vähesuhtlevas ehk kõrvalises kultuuris võimalik.) Selle võtab kokku rööpne valem „Üks lausung, aga kaks sisu” – nii kujutavalt mimeetiline kui ka väljendavalt stilistiline. „Vilkuv” lähtekoht on vähemalt kultuurisemiootikutele muidugi tuttav: kunstiteose määrav mõte ei seisne mitte ainult tema kunatises…
-
Siiri Lauk, Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse esimees
Sel esmaspäeval oli viimane päev konkureerida HTMi ja Eteri süstemaatiliselt oskussõnavara arendavate terminikomisjonide ja töörühmade toetusele. Kui palju oli kandideerijaid? Selgitage palun, kes võivad moodustada töörühma ja mismoodi käib selle igapäevatöö. Millal tuleb järgmine konkurss ja keda kandideerima ootate?
Toetusele kandideeris sel aastal 20 terminikomisjoni või väiksemat töörühma, osavõtjaid on aasta-aastalt rohkem ja konkurss üha pingelisem. Toetusteks on igal…
-
Populaarteaduslik ehk aimekirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärk on laiale auditooriumile selgitada teadust mõistetavamas vormis. On päris selge, et väikerahvad ei saa oma teadmisjanu rahuldada originaalteoste abil ning üpris kaalukas osa on tõlkeraamatutel. Eesti Kirjastuste Liidu tegevdirektor Kristiina Raid julges 2006. aastal väita, „et meie liikmeskirjastuste kirjastatud raamatute seast halvasti tõlgitud/toimetatud või kole-kujundatud väljaannet ei leia” (Postimees 30. XII). Kirjastuste töötajad on mõnevõrra realistlikumal seisukohal ja…
