-
Mida tuli teha enne märksõnastike liitmist?
Pidime leidma parima võimaliku viisi märksõnastike ühendamiseks. Katse näitas, et sarnaste andmestruktuuride tõttu saab terminikirjed liita programmiliselt, välistades terminite ja nendevaheliste seoste korduvuse. Aga pidime siiski enne käsitsi ühtlustama ainevaldkondade loetelu ja sõnade jaotamise valdkondade vahel. See oli üsna aeganõudev töö.
Milles seisnes märksõnastike liitmisel toimetamine? Kes seda tööd tegid ja mismoodi see käis?
Programmiliselt liidetud terminikirjed ei olnud päris veatud. Seal leidus…
-
Siinse lühilugude sarja eesmärk on põhjendada levinud keelehalbuste tõrjumist. Esimene õigekeelsussõnaraamat, kus öeldud, et sõna koheselt oleks parem vältida, on ÕS 1960. Hoolimata sellest, et sama soovituse leiab kõigist hilisematest ÕSidest (1976, 1999, 2006) ja sõna on käsitletud ka mitmes keelehooldeartiklis, paistab, et kordamine ei tee paha, sest koheselt on dokumendikeelest levinud ammu mujale. Miks keelehooldajad seda tuletist siiski ei soovita? Koheselt on ületuletatud sõna. Vaadelgem…
-
Tahaks küll, kui saaks, aga ei ole võimalik. Selgitan. Esiteks. Igasugune seadus on juriidiline dokument ja saab sisaldada ainult üheselt mõistetavaid nõudeid – kas jah või ei, kas lubatud või keelatud. Mõisteid nagu avalik keelekasutus, ajakirjanduskeel või korrektne kirjakeel ei ole võimalik seaduse mõttes määratleda. Avalik keelekasutus on kõik tekstid, mille vastuvõtjaskond pole piiratud, näiteks ka kogu Internet, mille levikupiiridki ei lange kokku seaduse kehtivusalaga. Ajakirjanduskeel…
-
Keeleseaduse komisjon arvestas seaduse eelnõus selle formuleeringuga, pidades silmas nii siin kui ka varasemates keelenõukogu dokumentides väljendatud rahulolematust ja muret ajakirjanduskeele kvaliteedi pärast. Viimane omakorda põhines ka avalikkuse sagedasel tähelepanujuhtimisel ajakirjanduskeele lohakusele ja ebakorrektsusele. Komisjonis arutleti ka võimaluse üle valida teine tee: kirjutada eelnõusse üleskutse, mis viitaks näiteks keelekasutuse heale tavale. Toodi esile mitmeid argumente, mis selle valiku kasuks ei rääkinud.
Esiteks on keelekasutuse hea tava praegu …
-
Olemasoleva seaduse sisulise ja vormilise vananemise kõrval oli selle uuendamise kaalukaks põhjuseks ka põhiseaduse sissejuhatavasse ossa riigikogu poolt 2007. aastal üksmeelselt tehtud täiendus, mis vajab sisulist ja õiguslikku lahendust. Haridus- ja teadusminister moodustas 1. X 2008 eelnõu ettevalmistamiseks laiapõhjalise ministeeriumidevahelise komisjoni, kohustades muu hulgas osutama erilist tähelepanu avalikule keelekasutusele, reklaami- ja asjaajamiskeelele ning eesti kirjakeele normi valdamise kohustuslikkusele avalike teenistujate jaoks. Komisjon võttis uue keeleseaduse sisu…
-
Paljud uued üldkeele sõnad kirjeldavad uuema aja eluolu (spaa, kaalujälgija, katseklaasilaps, m-makse, pankrotimeister jt). Lisaks neile on sisse võetud ka sõnu, mis pole uued, kuid on esimesest trükist lihtsalt välja jäänud. On loomulik nähtus, et sõnadele lisandub aja jooksul uusi tähendusi või kasutusi: näiteks aken ei võinud 20 aastat tagasi ilmunud vihikus kuidagi tähistada nüüd kõigile väga harilikku arvuti ekraanipildi osa. Samuti on sõnu, mis on…
-
Omadele, põhilugejaskonnale, esitlevad Setomaa lehetegijad end selle vormeli abil (toimetuseandmetes ja seto tekstide all) kui tuttavate perede/ suguvõsade liikmeid: Sarvõ Õiõ, Hõrna Maar’a, Taro Igor. Võõrale ollakse moodsalt ainulised, indiviidid – Õie Sarv, Maarja Hõrn ja Igor Taro (selline on kasutus standardkeelse teksti all ja kolleegiumiliikmete loetelus). Imelik tundus ainult, et südamlikes, omadele suunatud rubriikides „Sünnüpäävälatsõ’”, „Õnnõsuuvmise’” ja „Mälehtämi” oli mõnusast pruugist loobutud.
Maik suus, tuli tahtmine…
-
Masing ei ole siiski esimene karm Stahli halvustaja. Sellele suhtumiselepani aluse Eduard Ahrens, kes oma 1845. aasta käsitluses kiidab Johann Hornungi teeneid eesti kirjakeele arendajana ja vähendab Stahli panust, nimetades teda eesti kirjakeele sihilikuks moonutajaks. Ka Masing naeruvääristab korduvalt Stahli teoste keelevigu ning süüdistab teda autuses ja koguni käsikirjade varguses (lk 148), samuti „meeletus vihas maakeele vastu” (lk 63, 292). Masingu töid läbib Stahlist kõneldes põlglik-irooniline…
-
Toodagu mõned näited „Keele ja meele” 2004. aastal avaldatud tekstist.² Üpsilon on siin küll ü-ga asendatud, aga kas või kokku-lahkukirjutamise alalt võib leida näiteid, mis tõsimeelse keelenormija marru ajavad, nagu eestikeel või germaanimõju. Vormitasandil torkab silma vokaalmitmuse küllus, nagu samule tulemusile, mingeist opositsioonest, erilisiks kombinatsiooneks, tugevaiks ja nõrguks jne. Seesugused vormid on ÕSi järgi küll igati reeglipärased ja lubatud, aga üldjuhul kohtab neid pigem luulekeeles kui…
-
Tõsi, tulisem arutelu on käinud ajaleheveergudel ja Internetis. Ainuüksi päevalehtede arvamuskülgedel kolumni mahus sõna saanute hulk ületab osalusveebis häälitsenute oma. Aga sedagi on raske pidada konstruktiivseks arvamusvahetuseks, mida eelnõu koostajad oma töö lihvimiseks kasutada saaksid. Kõige häälekamad, nagu ikka, on äärmuslased. Ühed eitavad keelevaldkonna õigusliku reguleerimise vajadust ülepea. See on turufundamentalismi erivorm, omamoodi ebaloogiline, sest selle esindajad küll jumaldavad oma keelt ning möönavad suurte keelte hävitavat…
