-
Mis sa tema keele kohta arvad?
Tema keele kohta näeme ühelt poolt seda, et 1944. aastal ta põgenes ja on säilitanud keele sellisena. Natuke aega enne seda ta elas Riias. Venemaal elas ta siis, kui Kuramaa rand tühjaks tehti, seda veel tsaaririigi poolt. Kes tuli Eestisse, kes oli kuskil lätlaste hulgas, kes Venemaal. Venemaal või Eestis olek selle aja lapsi eriti ei kahjustanud. Nagu me oleme…
-
Keelte kasutamise, nimede, nimetuste ja teabe teemad on koondatud eelnõu neljandasse peatükki „Eestikeelne teave ja teenindamine”. Seletuskirjast: „. . . . eestikeelsed [peavad] olema avalikku kohta paigaldatud sildid, viidad, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam. Võrreldes kehtiva seadusega on regulatsiooni muudetud ning rõhutatud, et eestikeelsuse nõue laieneb just avalikus kohas antavale teabele. [—] Uue regulatsioonina on . . . . kehtestatud nõue, et ettevõtte liiginimetused (nagu nt kohvik, baar, kauplus) on eestikeelsed.
Samuti on täpsustatud,…
-
Teine neljast ülaltoodud näitest oli subtiiter telepildi all, kolmas on tänase Eesti tähtsa äriühingu nimetus. Selle on ilmselt loonud inimesed võõrkeele lummuses. Haritud eestlane ütleks ja kirjutaks: Elioni Ettevõtete Aktsiaselts. Neljas on ingliskeelse pangadokumendi pealkirja „Term Deposit Renewal Advice” minu enda n-ö tänapäevane tõlge, selle endisaegne eestindus oleks olnud „Tähtajalise hoiuse pikendamise teade”. Osutan siin kujundlikult sellele, kuhu oleme suundumas, kui pole avaliku keele hoolet ega…
-
Nüüd, võõra võimusurve kadumise järel, peaaegu 20 aasta vältel, oleme seevastu lasknud oma keelel muutuda paljuski omasoodu. Oleme sageli võtnud üle muukeelseid sõnu, et täita neid lünki, mida vahepealne mahajäämus meie keelde on tekitanud. Need toored laenud on sageli segased ja võõrad, nad ei kajasta asjade sisulist olemust või teevad seda ebatäpselt.
Me ju teame päris hästi oma keele ajalugu. Me ju teame, et tänapäeval nii igapäevased…
-
Ariste on mustlastest kirjutanud peaaegu poolsada artiklit nii eesti kui ka inglise keeles. Palusin valikut tegema appi Madis Arukase Tartu ülikoolist, tema on üks 2001. aastal valminud filmi „Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased” autoreid. Siinkohal oleks paslik õiendada üks mustlaste kohta käiv legend. Kirjanduses ringlevad väited, et esimesed mustlased jõudsid Eestisse 1533. aastal, kui kaks Saksamaalt pärit mustlastest venda saanud Tallinna raelt elamis- või…
-
Mustlaspastori perelugu
Georg Vinogradovi tee usu ja kirikuni oli karm. Lapsena jõudis ta veel suviti osa saada rändmustlase elust, hiljem jäi pere Võrru paikseks. Oma „ärkamiseelses” elus jõudis Georg seadusega pahuksis olla ja vene ajal ka Patareis vanglaleiba maitsta. Kord Antsla kandis tema tuttavate juures saunas käies näitas ta mulle oma kehal noa-arme, mis noorepõlve elu sinna jätnud. Neid oli üksjagu. Sellest me ei rääkinud, kas…
-
Igat uut asja ja olendit tuleb kuidagi nimetada. Lapsele tuleb panna nimi, ta tuleb ära tähistada. Paraku on nii, et äsjasündinud inimesel endal pole selle juures sõnaõigust. On selge, et nimepanek jääb lapsevanemate peale. Kõik oleks nagu lihtne, aga ei ole seda teps mitte. Tihti hakkab korjuma ohtralt igasuguseid „agasid”. Aga kui ema ise on ullike, aga kui teadaolev isa on juhmivõitu, aga kui üks vanem…
-
Kihnukeelse mõtlemise ja eneseväljenduse säilimise seisukohalt on keele kirjapanek väga oluline. Vajaduse oma kirjakeele järele sünnitas kihnlaste hirm emakeele kadumise pärast. Veel paarkümmend aastat tagasi kihnu keele kadumisest ei räägitud ega mõeldud. Oluline pööre halvemuse poole tuli 90ndate aastate lõpus ning uue aastatuhande alguses, mil avastasime, et kihnu lapsed eelistavad omavahelises suhtluses ljõnnakielt või maesõmakielt. Ärevaks teeb asjaolu, et isegi neis peredes, kus mõlemad vanemad ja…
-
Vastuseks hr Toomas Silk’i (vabandust, ma ei tea, kuidas ta oma nime käänab) kriitikale „Varjatud ajaloo” kohta tahaksin öelda, et kriitika on alati teretulnud, sest paneb tõlkija või autori oma keelekasutusele suuremat tähelepanu pöörama. Ja täiesti õige, et autorit tuleks kontrollida ja võib-olla joonealuseid märkusi rohkem kasutada, sest ka originaali juhtub vigu. Muidugi tuleks kontrollida nimesid, sest arvestada tuleb sellega, et inglased eelistavad ladinapärast varianti. Kuid…
-
Murdekeelne kirjandus on kinnistunud viimaste aastate eesti kirjanduspildis üha enam. Kirjakeel pole murdeid välja surunud, vaid võrukeste, setude, mulkide ja saarlaste keel on viimasel paarikümnel aastal väga jõudsalt arenenud ja nende kultuuriline omapära kasvanud. Murdekeelses ilukirjanduses on ülekaalus luule, on aga ilmunud ka proosat ja näidendeid. Murdeid ja murrakuid nimetatakse ka keelteks, laiema paikkonna või kihelkonna nime järgi. Eriti 1990. aastatest peale on Võrumaalt pärit kultuuriinimesed…
