-
Selgitus on arusaadav („jaoksi” asemel võiks olla küll alaleütlev kääne, s.o „ülikoolile”, ning sageli omandab ainsuses, kuid mitmusliku sisuga sõna, kas või nt „arenemised”, küll mitmuses eesti keeles iroonilise varjundi, miska võib seda mitmust vaja olla küll) ja senises keelehooldes on selliseid põhimõtteid kogu aeg ka silmas peetud – kuni eespool toodud näitelauseteni. Mismoodi on siin põhjendatud mitmuslik kasutus? Kui loetelu järgneb, siis on eriti kohane…
-
Uus keeleseadus
Nagu keeleseaduste puhul tavaks, võeti ka uus keeleseadus vastu otse enne valimisi, eelmise riigikogu viimasel tööpäeval 23. veebruaril. Tegelikult alustati tööga keeleseaduse kallal juba kolm aastat varem, millest esimesed kaks läksid tühja, kuna keskenduti avaliku keelekasutuse regulatsioonile. Viimasel hetkel tuli seadus ümber teha ja siis polnud enam mõtlemise jaoks aega. Tegemist on 1995. aasta seaduse uue redaktsiooniga, sest viimasesse oli tehtud kokku 17 parandust, mis…
-
2008. aastal aktsepteeris Eesti Rakenduslingvistika Ühingu juhatus ettepaneku võtta sari edaspidi ERÜ väljaandeks, jätkates numeratsiooni. ERÜ väljaandena on tegemist rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirjaga Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, mis on avatud kõigile soovijatele. Ajakirjas avaldatakse uurimusi järgmistel teemadel: eesti ja soome keele võrdlevad uuringud; muud kontrastiivuuringud, milles osaleb eesti või soome keel; eesti ja soome keele vastastikune õppimine; muud teise keele ja võõrkeele õppimise alased uuringud, kus sihtkeeleks on eesti,…
-
Peamised ülesanded
Strateegia seirel on selge struktuur: lugeja näeb kohe, mis on täidetud, mis täitmisel ja mis veel täitmata. Näeme takistusi nendes pürgimustes, aga ka väga palju ettepanekuid tulevase töö jaoks. Põhiprobleem on, et igas punktis on väga palju häid asju. Seire on tihe nimestik üleannetest, mis on olnud aktuaalsed eesti keele strateegia elluviimiseks, eesmärgid on selged, aga suuremad ja väiksemad tulemused on segamini.
Eesti keele strateegias on…
-
Praegu on veel palju neid, kes mäletavad nõukogude plaanimajandusest vabanenute vaimustust ingliskeelsete siltidega mis tahes välismaistest kaupadest ning kirevatest sitsijopedest ja dressipükstest. Sõna „dressinimene” kohtab praegu juba meediaruumis harva. Tollal ei pannud paremad poisid dresse selga, nüüd käivad aga kõik endast lugupidavad inimesed ülikonnaga (kui nad just väärikad kampsuniinimesed ei juhtu olema), keeleruumis on sitsijopestumine aga tuure ainult juurde kogunud.
Miks peaksin ma tahtma elada Eestis kui…
-
Raad – rae on eesti keeles niivõrd hästi kohanenud vana germaani laen, et see allub koguni laadivaheldusele. Sõna on ju praegugi kasutusel, kuigi harva. Nii Eesti Päevaleht kui ka Postimees tarvitavad seda mõnikord linnavalitsuse või linnavolikogu tähenduses.
Sest on ju ka need sõnad kohmakad, eriti linnavolikogu. Niisiis Tallinna, Tartu või Pärnu raad, aga mitte linnavolikogu. Linnavolikogu saadikud võiksid olla raelased või raadikud, aga mõeldavad oleksid ametinimetusena ka…
-
Ettevõtmine oli üksjagu unikaalne, sest ega lääne- ja idadiasporaa eestlased üksteisest kuigivõrd tea. Venemaal elavad eestlased said taas väliseestlasteks paarkümmend aastat tagasi Eesti Vabariigi taastamisega ning esialgu oli see neile endilegi harjumatu. Rootsis, Ameerikas, Austraalias jm läänes ei suhelnud paljud inimesed nõukogude aastatel oma sugulastel Eestis külas käinud kaasmaalastegagi, pidades neid kommunistide käsilasteks, rääkimata siis Venemaal elavaist eestlasist. Eestlased Torontos olid näiteks seni pidanud Siberi eestlasteks…
-
Kas konverentsil osalenud võtsid teie ettepaneku omaks?
Selle üle, kas soome-ugri liikumine vajab senisest tugevamat ja atraktiivsemat kuvandit, ei vaieldud – oli ju see konverentsi sisuline lähtepunkt, mis tõi konverentsile osalejaid Ungarist Neenetsimaani. Arutelu ja elevust tekitas pigem küsimus, millises suunas seda kuvandit arendada ja milliste vahenditega seda teha. Turunduskeeles: millised peaksid olema soomeugri liikumise brändiväärtused? Kuidas neid sihtgruppidele teadvustada? Milliste algatustega soovitud kuvand luua? Soomeugri kuvand…
-
Niisugust semiootilist olukorda arvestades oli Soome-Ugri Rahvaste Noorteliit koos MTÜga U-Pööre korraldanud Tallinnas hõimunädalal soome-ugri kuvandikonverentsi, ingliskeelsena kõlab see „1st International Finno-Ugric Branding Conference”. Eks lippki ole osa kuvandist, osa brändist.
Paljud, kes konverentsi plaanist kuulsid, olid hämmingus: miks peaksime soomeugrilasi turundama, kas noortel on kavas tõesti oma rahvad ja keeled maha müüa? Tegelikult on rahvusvahelisel tasemel varemgi juttu olnud keele ja kultuuri propageerimisel turunduslike meetodite kasutamisest…
-
Kõik saksa koolid ja eesti maakoolid läksid aastatel 1885–1887 üle venekeelsele õppele, asutati uusi vene tüüpi koole. Emakeelseks jäi usuõpetus ning õpetamine vallakoolide algklassides. 1889. aastal läks venekeelsele
õppele üle Tartu ülikool, 1893. aastal sai linnast Jurjev.
Igal pool püüti levitada vene õigeusku: vürst Šahhovskoi algatusel ehitati Toompeale Nevski katedraal ja Ida-Virumaale Pühtitsa klooster. Suleti Eesti Kirjameeste Selts, aga eestikeelset trükisõna ja väikesi omaalgatuslikke seltse ei keelatud.…
