-
On hämmastav, et (aja)kirjanike seast levib hüsteerilisi karjatusi uue eelnõu vastu. Kes peab vajalikuks üksikuid punkte sarjata, kontekstist välja rebitult ja äärmuslikke kujuteldavaid tõlgendusi pakkudes; kes leiab kogu seaduse hoopis tarbetu olevat, ilma ühtki asjalikku, loogilist põhjendust esitamata. Keeleseadus ei ole mõeldud määrama, kuidas mõnd murret või murrakut kõnelda või mil moel tohib sõpradega suhelda. Mõnus on kuulata järjekindlat murdekeelt, oma roll on ka õigel ajal…
-
Viimastel kordadel on suveülikooli pingis näha olnud järjest rohkem kohalikke elanikke, kes ootavad eelkõige harivaid ja selgelt sõnastatud ettekandeid. Ka suveülikooli korraldamine on läinud üle kohalike seltside kätte. Tundub, et sellest tegevusest on saanud seeme kohaliku kultuurielu uuendamiseks. Kui sattusin möödunud laupäeval Ruusale Räpina valla külade päevale, tuli mulle tunne, et see kõik on ju täpselt sama tore nagu kahe aasta eest suveülikoolis: korraldajad pruugivad võru…
-
Jah, pole parata, muinasjutud kaovad, kuigi ju folkloor tervikuna ilmutab ennast tänapäevalgi uute nähtustena, mis võivad olla elujõulised, aga samas lühiealised. Muinasjutud on vanad ja vägagi visad, mida tõestab ka „Valgõ härg”. Juba möödunud sajandi seitsmekümnendatel näis, et nüüd on tegu viimase jutustajapõlvkonnaga, kuid selgub, et see arvamus oli siiski ennatlik. Toonaste ja lähiaastate salvestuste vahe on ometi suur. Eelmisel sajandivahetusel, samuti ka XX sajandi esimestel kümnenditel…
-
Utilitaarsel mõtteviisil, mis siin avaldub, on vähemalt kaks komponenti: esiteks, ühendada ühe keele õppimine selle rahva suuruse ja tähendusega, ja teiseks ökonoomia komponent – kas meie globaliseerunud maailmas ei piisagi ühest kõige tähtsamast, inglise keelest, millega igal pool maailmas hakkama saab? Milleks siis veel aega ja jõudu teistele keeltele raisata? Inglismaa utilitarismi kodumaana on ise sellele küsimusele ajakirjanduses reageerinud: ka Inglismaa eliitülikoolides pole võõrkeelte oskuse tõendamine…
-
USA paljud entsüklopeedilised teatmeteosed tunnevad ainult farmerite (Rahva)parteiga seotud populiste, mõned entsüklopeediad märgivad ka, et vene narodniku sõnavastena võidi LääneEuroopa keeltes kasutada populisti. Ka varasemad eesti sõnavaraallikad ei tunne nende sõnade meieaegset põhitähendust. „Eesti entsüklopeedia” VI (1936) tunneb populismi ainult eespool nimetatud prantsuse kirjandusvoolu tähenduses. Gustav Naani peatoimetatud ENE VI köide (1974) esitleb populismi all USA farmerite ja tööliste Rahvaparteid. ENE kaasaegsed – õigekeelsuse sõnaraamat (1976)…
-
Kas nii ratsionaalne oligi põhjus, miks jätsite kirjanduse ja võtsite keele? Olite ju Eestis koolitüdrukuna luulet harrastanud.
See oli põhjustatud keelevahetusest. Peab olema keelega elavas kontaktis, et luuletada. Paguluses kuivas mu luulesoon kinni. Olen küll tõlkinud inglise keelde eesti luulet ja ühe romaani, Arved Viirlaiu „Ristideta hauad”. Mõndagi on avaldatud. Nii et side kirjandusega on säilinud. Minu esimene doktorikraad Hamburgi ülikoolist oli filoloogia alalt. Filoloog uurib keele…
-
Mida aeg edasi, seda sagedamini avaldatakse aga rahulolematust selle üle, kuidas eestlased ise eri eluvaldkondades oma keelt kasutavad ja kuidas nad eesti keele asemel mõnda muud keelt eelistavad. Meie pealinna välisilme ei ole kunagi nii võõrkeelne olnud ning avaliku keelekasutuse kehv kvaliteet teeb murelikuks ka kõige tulihingelisemad väljendus- ja vormivabaduse pooldajad. Kõiki neid suundumusi silmas pidades tegi Eesti keelenõukogu 2007. aasta 15. aprillil kohtumisel haridus- ja…
-
Runneli algatatud „Eesti mõttelugu” jätkab seda kohustust, mille eesti rahvas 1918. aastal riigi loomisega endale võttis: „See ülesanne on maailma hõlvamine ja olemise mõtestamine selles aastatuhandeid kestnud ja arenenud oma keeles”. Järgnev tõukub suurel määral Hando Runneli murelikest sõnadest. Igaks eesti keele tähtsuse kahandamise sammuks peaks oma riigis luba küsitama oma natsioonilt – kas natsioon ikka on otsustanud üle minna importkeelele või tehakse selline otsus otsustama…
-
Ja just seda taheti läbi suruda, just nimelt seda panna rahvasaadikute laua peale. Aga see on nii piinlik asi, seotud puutumatute ja pühade nimedega, ja mina ei taha neid ka nimetada, kuigi ma tean neid. Nad on ühes ülemnõukogu presiidiumi protokollis olemas, vahepeal oli see protokoll, muide, kadunud, siis ilmus tagasi protokollide raamatusse. Kas ta praegu seal enam on . . . . ka mina ei taha minna seda…
-
Miks hakati Eestis 1988. aastal koostama keeleseaduse eelnõu?
Kümne aasta eest olid Nõukogude Liidu kõrged võimuorganid sätestanud salastatud otsusega (1978) vene keele ülemvõimu ning näinud ette liiduvabariikides vene keele kasutamise laiendamise. Möödunud kümmet aastat analüüsisid ka meie tollased kõrged võimuorganid ning leidsid, et vene keele positsioone tuleb veelgi laiendada, tugevdada ja õpetamist parandada (ikka eesti keelt sisuliselt taandades!). Eesti keele taandamist olime selleks ajaks juba näinud …
