
Filmis „13 päeva, 13 ööd“ näeb lähiajaloo üht häbiväärsemat peatükki: liitlasvägede kaootilist lahkumist Afganistanist 2021. aastal.

„Torn“ ei ole eleegia, vaid elujaatav tunnistus tegutsejast, kes loob maailma enda ümber vaikselt paremaks ja ilusamaks just nii, nagu tema seda teha oskab.

„Orenda“ üks olulisemaid teemasid on pühaduse tunnetuse ja kiriku kui institutsiooni omavaheline konflikt.

Kullar Viimne: „Kindlasti on üksildus ja igatsus minu filmides läbivad teemad. Üldinimlikud nende puhul, kes otsivad midagi enamat sellest, mis on nina ees või mida saab kohe suhu pista.“

Liina Särkinen: „Meid käivitas teemana lapsevanemaks olemine, kui on suur vastutus pere ees, aga samal ajal tuleb minna oma unistuste järele ja elada. See kõik on topeltpöörane, kui vanemad juhtuvad olema klounid.“

LXXXII Veneetsia filmifestivalil esitleti arvestatavat hulka tugeva kunstilise kaaluga filme, millest mitmega õnnestus ka edukalt vaatajate meelt lahutada.

Pirjo Honkasalo: „Psühholoogia on vajalik, aga hing, see on miski, mis paikneb psühholoogiast väljaspool.“

Lavastaja Celine Song on võtnud „Materialistides“ luubi alla tänapäeva suhete majandusliku ja välise poole.

Augusti eelviimasel nädalal kogunesid Artise kinno tegijad ja fännid kodumaalt ja laiast maailmast järjekordsele autorianimafilmidele pühendatud festivalile „Animist“.

Äsja 79. sünnipäeva tähistanud Priit Pärna viimases, koos Olga Pärnaga tehtud filmis „Luna rossa“ ei kasutata arhiivi selle olemuslikus tähenduses, vaid illusioonina kontaktist tegelikkusega.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.