Toeta

Film

  • Valentin Kuigi mälestuseks

    Olime Valentiniga sõbrad 1972. aastast.
    1975. aastal tegime koos diplomitööna filmi „Löö vastu“, millega ta lõpetas edukalt Moskva filmikooli ja tuli Tallinnfilmi tööle noore filmilavastajana. Lavastajana ei hakanud ta aga tööle niipea, sest mõtles välja üha uusi lugusid ja parandas muudkui teiste stsenaariume.
    Tallinnfilmi stuudio oli siis Pöögelmanni/Kaupmehe tänaval kesklinnas. Ja pärast tööpäeva kõndisime sealt koos Mustamäele oma kuus kilomeetrit. Ja meil polnud kunagi igav, sest Valentin muudkui…
    Arvo Iho
    3 minutit
  • Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu
    Mati Alaver tunnistab intervjuus Anu Sääritsale esimest korda, et vahendas dopinguarsti kontakti sportlastele, aga mitte enda seotust skandaaliga.     
     Kaader filmist „Kindral“

    Ühe rahvusmüüdi purunemise lugu

    Alaveri-Veerpalu juhtumi käsitlemiseks võinuks spordidokkidesse leida inimese(d), kes teavad midagi rahvusmüütidest või kultuuriantropoloogiast.

    Erkki Bahovski
    4 minutit
  • Ukraina sõjapõgenikud meie keskel
    Enneaegselt täiskasvanuks saanud noorte inimeste adapteerumisprotsessi on terve filmi jooksul huvitav jälgida, seda enam et sellest eriti ei räägita. Pildil üks filmi peategelane Maša Savtšenko.      
    Kaader filmist

    Ukraina sõjapõgenikud meie keskel

    PÖFFi programmis linastuvas dokfilmis „Kadunud tähed“ räägitakse sellest, kuidas põimuvad ukraina pagulaste elus sõjatrauma ja argirutiin.

    Aimar Ventsel
    4 minutit
  • Polüfooniline „Viennale“
    Dokfilmist „Asitõend“ ilmneb, kuidas USA demokraatia põhineb osati illusoorsusel ja kuidas suurkorporatsioonid kasutavad ülikooliprogrammide rahastamist oma pikaajalise agenda läbisurumiseks.      
    „Viennale“

    Polüfooniline „Viennale“

    63. „Viennale“ pakkus filmihuvilistele rikkaliku valiku alates arhiivimaterjalidel põhinevatest tuumakatest dokumentaalfilmidest kuni Euroopa kunstkino parimate paladeni.

    Aet Kubits
    4 minutit
  • Las inimene roiskub
    „Bugonia“ kõige eredama sooritusega saab seekord hakkama Teddyt mängiv Jesse Plemons, kes kõigub pidevalt kaalutletud ratsionaalsuse, lapseliku naiivsuse ja totaalse hullumeelsuse magusal piiril.      
    Kaader filmist

    Las inimene roiskub

    „Bugoniaga“ tahetakse vaataja panna mõtlema, kuhu ollakse inimkonnana jõudnud, aga Yorgos Lanthimose paremate linateosteni see film ei küüni.

    Rasmus Kuningas
    5 minutit
  • Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet
    João Nuno Pinto: „Autorifilmi lubatakse Portugalis piiranguteta vändata, seda peab tunnistama. Oleme sellise vabaduse üle uhked.“      
    Pressifoto

    Portugali filmitööstuses raha napib, aga pole ka survet

    João Nuno Pinto: „Muidugi mulle ei meeldi, kui Portugali raha läheb kultuuri asemel kaitsekulutustesse. See peab minema kultuuri, tervisesse ja haridusse.“

    Konstantin Kuningas
    7 minutit

  • Valentin Kuik 27. I 1943 – 29. X 2025

    „Valka, kuule!. . . .“ Vaikus. „Valentin on mu nimi,“ vastab kõnetatu. Pisut kähe, vaikne, kuid konkreetne ja veenev hääl välistab edaspidiseks igasuguse familiaarsuse . . . . Selline oli sõber Kuik. Läbi nende aastakümnete, mil koos toimetasime. Otsekohene ja väga aus. Tõeline härrasmees. Valentin Kuik – nooruses tugev poksija ja . . . . ka saksofonimängija, armeeteenistuse järel mõnda aega valgustaja Eesti Televisioonis, nukujuht Nukufilmis. Noor pereinimene. Aasta 1970 tõi aga tõsise elumuutuse: Valentin Kuik…
    3 minutit
  • „Mängida peab ikka oskama“
    „Veealused“: eksperimentaalne katsetus vee all ja filmimeeskonna loominguline sünergia on lasknud looduse müstilise ilu läbi kaadrite lendu.      
    Kaader filmist

    „Mängida peab ikka oskama“

    Tänu Heino Parsi filmidele on mulle siiani selge, kuidas ära tunda mürgiseeni, milliseid marju korjata ja millistest juurtest putru keeta.

    Mari Kivi
    5 minutit
  • Sokkidest, sallidest ja saladustest
    Ilmselgelt on režissöör paljuski taotluslikult irooniline, sest filmi n-ö brändiks on kudumine ja kõige erootilisem stseen seisneb kampsunite selga proovimises. Pildil Johanna (Salome Emnetu) ja Johanne (Ella Øverbye).     
    Agnete Brun

    Sokkidest, sallidest ja saladustest

    Kui Dag Johan Haugerud midagi „Unistustega“ tõestab, siis seda, et aeglus ei ole laiskus. See on valik, mis osale istub, aga teistele mitte.

    Emel-Elizabeth Tuulik
    4 minutit
  • Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse
    Jaana jutt lagunevast kooselust ja Erko tõdemus, et tema järjepidev Eesti-Ukraina vahet sõitmine tekitab pingeid, saavad filmi keskseks teemaks.     
    Kaader filmist

    Mitte praegu, issi läheb Ukrainasse

    „Sinikollane“ on oluline meeldetuletus, et ükski kangelane ei ole täiuslik. Seepärast me neile ka alt üles vaatame.

    Getriin Kotsar
    4 minutit
Sirp