Fred Jüssi mullu kevadel A. H. Tammsaare muuseumis Kadriorus.
Kaido Vainomaa
Fred Jüssiga vaartlainel
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Fred Jüssi: „Tuleviku märksõna on „haridus“.“
9 minutit
Sadakond raamatut, tuhatkond laulu, üks Leelo Tungal
Leelo Tungal: „Küllap on mulle kõige südamelähedasem „Seltsimees lapse“ triloogia. Ühest küljest oli kirjutades hirmus mõelda, kui kohutavas ajas on oldud, ja teisest küljest tegi suurt rõõmu, et elame Eesti Vabariigis.“
Kirjanik Leelo Tungal on pälvinud riikliku kultuuri elutööpreemia. Õnnesoovile vastab ta…
8 minutit
Kirjanik Viivi Luik ja saatejuht Margit Kilumets.
Viivi Luige hüppelaud
Stalini aeg Eestis on olnud ligipääsetav tüdrukute kaudu, kes seda nägid, kuigi ei saanud kõigest aru, ja on pühendanud oma elu sellest kirjutamisele.
5 minutit
Kumb on tähtsam, kas keel või inimene?
Krista Kerge: „Õigekeelsusraskuste pärast ei tohi ühegi inimlapse ükski andelaad leidmata ja arendamata jääda.“
Värske Wiedemanni auhinnaga pärjatu ehk Krista Kerge on alati ajaga sammu pidanud. Seetõttu pärin alustuseks temalt Eesti keele-elus kõige uuema leiduse, sõnaraamatunduse suursaavutuse ehk Sõnaveebi kohta, mida tutvustati EKIs 14. veebruaril, samal päeval, kui kuulutati välja…
4 minutit
Mart Ustav on Eesti teaduste akadeemia liige alates 2001. aastast. Pälvis 1980. aastal Eesti NSV riikliku preemia valgu biosünteesi mehhanismide uurimise eest, 1997. aastal Eesti Vabariigi keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia. Valgetähe III klassi teenetemärk (2001).
Andres Tennus
Avastuspreemia – Vaid parimast teadusest sünnib edukas tootmine
MART USTAV – snd 1949, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, Icosagen Grupi asutaja ja juht
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul…
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul…
2 minutit
Peeter Saari on Eesti Teaduste Akadeemia liige (1986). Pälvinud 1975. aastal Eesti NSV riikliku preemia, Eesti Vabariigi täppisteaduste aastapreemia (2000). Valgetähe III klassi teenetemärk (2002).
Andres Tennus
Teaduse elutööpreemia – Valgustades füüsikat ja inspireerides ühiskonda
PEETER SAARI – snd 1945, Tartu ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja, laineoptika professor
Tartu linna aukodanik akadeemik Peeter Saari on üks Eesti…
Tartu linna aukodanik akadeemik Peeter Saari on üks Eesti…
2 minutit
Anne Luik on 2002. aastal pälvinud kollektiivi juhina Eesti Vabariigi põllumajandusteaduste aastapreemia. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2018) mahepõllumajanduse edendamise eest.
Erakogu
Teaduse elutööpreemia – Põllu väärtus ei seisne üksnes saagis
ANNE LUIK – snd 1949, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, emeriitprofessor
Inimkonna tuleviku kontekstis on toidu saamise ja saagi kasvatamise viis sageli…
Inimkonna tuleviku kontekstis on toidu saamise ja saagi kasvatamise viis sageli…
2 minutit
Inimõiguste õpperaamat par excellence
Tiitellehel „Eesti Vabariik 100“ logo kandev Uno Lõhmuse artiklikogu ilmus väga õigel ajal: Eesti viimasel veerandsajal aastal üsna rahulikult demokraatlikul ja õigusriiklikul kursil arenenud ühiskond on hakanud käärima. Kodanike seas maad võttev rahulolematus poliitikute ja institutsioonidega ning lähenevad valimised on toonud käibesse väited, et vähemustel on liiga suured õigused ja Eesti rahvuslike huvide…
6 minutit
Terje Ojaveri Vaala galerii näituse keskpunktis on installatsioon „Elajas“ (2019).
Vaal
Müüdist omailma
Terje Ojaveri mütoloogilised olendid ei tekita õudustunnet, vaid osutavad fantaasiamaailmale. Kuid kunstnik on aus enda ja vaataja suhtes.
3 minutit
Näidendi esimese vaatuse ülesehitus on ehe Tšehhov: meil on merevaatega uhke häärber, kus armastushulknurgas indleb hulk eksistentsiaalsete probleemidega ja/või armupiinades veidrapoolse nimega tegelasi.
Heikki Leis
Tähtis on armastada ja surra õigel ajal
Eesti Draamateatris esietendunud Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ on väärt lavastus, ent algmaterjal ei luba sellel tõusta kõrgemale.
6 minutit
Võrdsus transpordi- ja liikuvuse ruumis
Praeguste transpordiplaneeringute ühekülgsus eelistab liikumist vaid ühe sõidukiliigiga ja jätab osa ühiskonnaliikmeid ilma täisväärtuslikust elust.
Võrdsus tuleb sageli jutuks, kui ressursid ja võimalused jaotuvad või tunduvad jaotuvat ebavõrdselt. Räägitakse meeste ja naiste, noorte ja vanade, vaeste ja rikaste ebavõrdsusest. Kuidas käsitleda võrdsust vaat et kõige argisemas nähtuses…
4 minutit
Doris Kareva
Foto Kaido Vainomaa
Doris Kareva
Keelele tuleb kasuks selgus – ja mõistagi vabadus. Kõige kiiremini jõuame ühest punktist teise siis, kui tunneme teed. Mitte ainult üht, vaid mitut võimalikku, juhuks kui mõni on takistatud. Kõige kiiremini ja täpsemini saame…
2 minutit
Demokraatia suured allhoovused ja Eesti
EKRE välistamine on vaid valimiseelne žest, peavoolu parteide sisse vaadates on ilmne, et tegelikud väärtusbarjäärid ja punased jooned on märksa hapramad.
7 minutit
See, et tume aine on nüüdseks omaks võetud ja kuulub loomuliku koostisosana meie astronoomilisse maailmapilti, näitab Jaan Einasto ja ta kolleegide visadust oma ideede läbisurumisel. Pildil akadeemik Jaan Einasto oma kabinetis Tõravere observatooriumis.
Margus Ansu / PM / Scanpix Baltics
90 aastat tumeda aine jälil
Tumeda aine ja kosmilise võrgustiku – nii on universumi struktuuri hakatud viimasel ajal nimetama – avastamist võib kosmoloogias pidada paradigma muutuseks.
9 minutit
Vastukaja – Veel helisüsteemidest
Vastukaja Aimar Ventseli artiklile „Plaadipood vs. meilitellimus: muutused reggae DJ-kultuuris“ 25. I Sirbis
Kõigepealt räägib autor, et 1990ndatel oli reggae-muusika kuldaeg. Põhjuseks on toodud see, et Berliinis sai ta osta mingisuguseid Jamaica plaate, aga pole selge, millised plaadid need täpselt olid, mis artistid ja lood olid seal peal. Selle aja Jamaica muusika ei olnud justkui…
Kõigepealt räägib autor, et 1990ndatel oli reggae-muusika kuldaeg. Põhjuseks on toodud see, et Berliinis sai ta osta mingisuguseid Jamaica plaate, aga pole selge, millised plaadid need täpselt olid, mis artistid ja lood olid seal peal. Selle aja Jamaica muusika ei olnud justkui…
2 minutit
Pealelend – Christian Lollike, taani näitekirjanik ja lavastaja
Eesti Teatri Agentuuri kogumikus „teater | näidendid | skuespil. Valik taani näidendeid“ ilmus taani näitekirjaniku Christian Lollike postdramaatiline näidend „Normaalne elu ehk Keha ja võitlusväli“ (tõlkinud Eva Velsker).
Miks ja kuidas sattusite kirjutama näidendeid?
Puhas juhus. Ma kirjutasin luuletusi. Kuna aga leidsin, et üksinda kirjutada on igav, otsustasin omandada…
Miks ja kuidas sattusite kirjutama näidendeid?
Puhas juhus. Ma kirjutasin luuletusi. Kuna aga leidsin, et üksinda kirjutada on igav, otsustasin omandada…
2 minutit
Kui lähtuda praegu sõnastatud visioonidest ehk kehtivatest arengukavadest, siis peaks panema Reidi tee projekti pausi peale, peatänava projektiga aga viivitamatult edasi minema, kuna selle positiivne mõju linna liikuvustervikule on pretsedenditu.
Priit Simson / Ekspress Meedia / Scanpix
Julgus, ausus ja visioon planeerimises
Kas Tallinn kardab muutusi või ebaõnnestumist? Miks kuhjuvad riiulisse üha uued arengukavad, aga nende elluviimist ei ole näha?
8 minutit
Festivali „Virmalised“ viimase kontserdi „Torm ja tung“ Estonias avas aasta interpreedi tiitliga pärjatud tšellist Marcel Johannes Kits koos ansamblipartneri pianist Sten Heinojaga.
Rasmus Kooskora
Pidu lähedaste ringis
Interpreetide valik oli sel festivalil tõesti mitmekülgne: meele teeb rõõmsaks, et iga põlvkonna seast on leitud säravaid isiksusi ja eriti palju on laval näha noori talente.
7 minutit
Müür monumendi juures – Ühise nimetaja otsingul
Kuni 5. maini on Londoni disainimuuseumis avatud Briti arhitekti David Adjaye näitus, kus analüüsitakse mälu ja ruumikultuuri temaatikat tema büroos kavandatud seitsme monumendi ja memoriaali kaudu. Adjaye on 1966. aastal Tansaanias sündinud Ghana päritolu ehituskunstnik, kes on üles kasvanud ja hariduse omandanud Inglismaal. Tema projekti järgi hakati tunamullu rajama Läti…
3 minutit
Pealelend – Eero Raun, kaunite kunstide kooli direktor
Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja konkursi, et leida nimi loodavale kaunite kunstide koolile, mis luuakse praeguste Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna balletikooli baasil. Nimepakkumisi oodatakse 1. märtsiks veebisaidl https://www.hm.ee/et/KKK-nimekonkurss.
Kaunite kunstide kooli nimi on hästi kasutusse läinud. Miks otsite koolile uut nime?
Kaunite kunstide kool on Otsa-kooli,…
Kaunite kunstide kooli nimi on hästi kasutusse läinud. Miks otsite koolile uut nime?
Kaunite kunstide kool on Otsa-kooli,…
2 minutit
Vaoshoitud emotsioonidega, kuid särav
Kõige eredamalt oli esitatud Eino Tambergi oratoorium „Amores“, mis oli kui kevadine briis kesk talvepakast – särav, ent samal ajal vaoshoitud ja emotsionaalselt hillitsetud.
Kontsert „Amores“ 17. II Kultuurikatla katelde saalis. Solistid Maria Listra (sopran), Tuuri Dede (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Tamar Nugis (bariton), Lenne Heinoja (kitarr), segakoor HUIK!, Pärnu Linnaorkester, dirigent…
3 minutit
Kuraatori mured ja rõõmud
Rahvusraamatukogu näituse kuraatoril tuli eelkõige mõelda harulduste saali kaheteistkümne vitriini täitmisele.
Näitus „Vive Tolli 90“ rahvusraamatukogu harulduste saalis kuni 30. III.
Kuraator valib tavaliselt ise teema või võtab pakutava vastu, kui ta on sellest huvitatud, kui ta hoolib autori(te)st. Tõsi on seegi, et igas asjas on suhkrutükk, mis teeb selle magusaks,…
Kuraator valib tavaliselt ise teema või võtab pakutava vastu, kui ta on sellest huvitatud, kui ta hoolib autori(te)st. Tõsi on seegi, et igas asjas on suhkrutükk, mis teeb selle magusaks,…
5 minutit
Intellekti pesu
Möödunud nädalal lahvatanud skandaal sellest, et sots Rainer Vakra ülikooli lõputöö on plagiaat, andis ajakirjandusele tänuväärset materjali päevadeks. „Rainer Vakra pani pärast AK-s aru andmist Delfi eest plagama“ ja „PILTUUDIS: Plagiaadiskandaali sattunud Vakra varjab end mändide all“ on vaid mõned näited pealkirjadest. Ma ei tea, miks küll jäeti kasutamata võimalus teha interaktiivne graafik, kuidas täpselt Rainer Vakra…
2 minutit
Ajakirjandusele uus hingamine
Inglismaal on leiutatud vitamiin trükimeedia pankrotist päästmiseks.
Trükiajakirjandus on hädas. Finantskriisist saadik on üleriigiliste päeva- ja nädalalehtede kogutiraaž kahanenud 40% ehk igast viiest ostjast on alles kolm. Suuremad meediamajad on teinud kõik endast oleneva, et digirevolutsiooniga kaasa minna ning harjutada inimesi ka võrgukauba eest maksma. Praeguste hindade juures peab aga ühe paberlehe ostja…
3 minutit
Juhani Salokannel on soome kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane. 2009. aastal ilmus tema sulest raamat Jaan Krossist.
Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Sõbralik tähelepanu Soome lahe põhjakaldalt
Juhani Salokannel annab oma raamatus hea ülevaate omaaegsetest oludest ja visandab Tammsaare teoste intelligentse ümberjutustuse, jääb aga hätta loomingu süvaanalüüsiga.
5 minutit
Aastapreemiad
Teejuht murruliste maailma
ARVET PEDAS – snd 1948, Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi diferentsiaal- ja integraalvõrrandite professor
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks“ eest
Tänapäeva maailma kirjeldamise alustalaks on võrrandid, mis seovad lihtsad suurused, nt vahemaa või kiirus, tuletise leidmise (ehk muutuste pisikesteks tükikesteks jagamise) ja integraali arvutamise (ehk nende tükikeste kokkuliitmise)…
ARVET PEDAS – snd 1948, Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi diferentsiaal- ja integraalvõrrandite professor
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks“ eest
Tänapäeva maailma kirjeldamise alustalaks on võrrandid, mis seovad lihtsad suurused, nt vahemaa või kiirus, tuletise leidmise (ehk muutuste pisikesteks tükikesteks jagamise) ja integraali arvutamise (ehk nende tükikeste kokkuliitmise)…
8 minutit
„Süda Sõrve sääres“ räägib nelja mehe suhetest viinakuradiga ja deemoni loovusest nende hinge endale saamisel. Jutustajaks on ainuke ellujäänu, meeste koolivend Villi.
Kaader filmist
Karm luule
Dokumentaalfilm „Süda Sõrve sääres“ (Alasti Kino, Eesti 2019, 27 min) sarjas „Eesti lood“, režissöör-stsenarist Eeva Mägi, operaator Mattias Veermets, helilooja Tanel Kadalipp.
Sellest filmist on väga abitu kirjutada: sõnade keel tõrgub ja takerdub tõlkimisel. Tegemist…
Sellest filmist on väga abitu kirjutada: sõnade keel tõrgub ja takerdub tõlkimisel. Tegemist…
5 minutit
Materiaalsuse jälil
Laura Põld: „Kunstnikupalga taotluses kirjutasin: tahan töötada aeglasemalt, nii et mul poleks kümmet näitust järjekorras – et oleks kergem olla.“
Kunstnik Laura Põld (1984) tegutseb Viinis ja Tallinnas. Nii on ta ise enamasti märkinud oma lühibiograafias, nii seisab tema kodulehel, aga ka nende galeriide puhul, kellega ta koostööd teeb. Laura Põld omandas…
9 minutit
Miskit on mäda Taani riigis ehk Mida taanlane pihib?
Me tahame ideaalsusest vabaks, näib ütlevat Taani näitekirjanike teoste kogumik, mille on andnud välja Eesti Teatri Agentuur.
Mida ma tean taani näitekirjandusest? Justkui eriti ei midagi. Norras on Ibsen ja Rootsis Strindberg – aga Taanis? Taanis on Holberg ja „Mäeküla Jeppe“. Paistab nagu XVIII sajandi moraalitsev jant…
5 minutit
„Matusepäevikud“ on kunstiteos, mis liigutab ja mõjutab vaatajat nii intellektuaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil.
Kaader filmist
Müstika igapäevaelus või igapäevaelu müstifitseerimine
Dokumentaalfilm „Matusepäevikud“ (Allfilm, Eesti 2019, 93 min), režissöör-stsenarist-operaator Marko Raat, produtsent Ivo Felt.
Dokumentaalfilm „Lagle rännakud“ (Stuudio Navona, Eesti 2019, 51 min), režissöörid Jaan…
Dokumentaalfilm „Lagle rännakud“ (Stuudio Navona, Eesti 2019, 51 min), režissöörid Jaan…
10 minutit
Eesti Vabariigi kultuuripreemiad 2019
Peale kolme elutööpreemia määrati viis aastapreemiat 2018. aasta loomingulise tegevuse eest.
1. Riikliku kultuuri aastapreemia laureaat Kristjan Suits töötab alates mullu suvest Tallinna Linnateatri peakunstnikuna ning on praegu Eesti kõige produktiivsem lavastuskunstnik. Läinud aastal tegi ta lava-, kostüümi-, valgus- ja/või videokujunduse rohkem kui kümnele teatrilavastustele, mille seast üks silmapaistvamaid on Vabal Laval esietendunud „Öö…
1. Riikliku kultuuri aastapreemia laureaat Kristjan Suits töötab alates mullu suvest Tallinna Linnateatri peakunstnikuna ning on praegu Eesti kõige produktiivsem lavastuskunstnik. Läinud aastal tegi ta lava-, kostüümi-, valgus- ja/või videokujunduse rohkem kui kümnele teatrilavastustele, mille seast üks silmapaistvamaid on Vabal Laval esietendunud „Öö…
2 minutit
Ühinenud vaenlased
Suuri müüte kannab ikka suur vastasseis: Hektor ja Achilleus, Montecchi ja Capuletti, Hitler ja Stalin, Blur ja Oasis, Jay-Z ja Kanye, Kesk ja Reform, Mallukas ja Paljas Porgand. Draama sünnib vastasseisust, tõde on seejuures suvaline ja reljeefsema vastandamise alandlikus teenistuses. Keda see tõde ikka huvitab, kui on vaja rääkida suurt lugu, mille keskse konflikti ühe või teise…
2 minutit
