Georg Ots, kringel ja lauaviin
„Eesti matus“ on mõeldud justkui statistiliselt keskmisele eestlasele, aga kas see pole juba liigagi turvaline ja publikut alahindav valik?
Lennelda priiks. Kas see on linnas üldse võimalik?
Sigrid Solnik: „Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada.“
Vaikne ja toimekas
Kas tõesti on viimane mehekeskne kants langenud?
Tähtsad asjad ei nõua palju aega
„Gangstarapis“ petetakse publiku ootusi, lõhutakse sidusust, põhjuslikke seoseid, mida arvame elus toimivat ja tahame neid seetõttu näitlikul kujul ka laval näha.
Stiilitruud noored koreograafid
Seekordne „Premiere“ oli ootamatult žanripuhas: paistab, et kõik uue põlvkonna koreograafid ei soovi tingimata sulanduda oma loominguga etenduskunstide hübriidvormidesse.
Igapäevaelu lisab teaduslikele teadmistele mõjukust
Miks sotsiaalsetes gruppides kujunevad samast allikast pärit teaduslikest teadmistest erineva rõhuasetusega arusaamad?
Nullenergia veab vägisi miinusesse
Ehk oleks kliimaeesmärkide saavutamise toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte lammutamisele?
Aasia sajand IV: Myanmar – valesti kokku pandud riik
Klopsiti kokku tüüpiline postkolonialistlik bamaritest enamuse suva järgi toimiv riigimoodustis, kus vähemusrahvastel enesemääramisõigust poliitiliste vahenditega peaaegu ei ole.
Mis juhtub magaja teadvusega?
Eva Kofi romaan „Kirgas uni“ on sõge Deleuze’i ja Guattari risoomisupp, täiesti nüüdisaegne ja avatud uutmoodi mõtlemisele.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Dressidega ballisaalis
Tuttava linna tuled – Haapsalu õpetab elama
Liiasuse printsiip ja sõnastikureform
Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.
Selgelt selgusetusest
Näituse „[ S ⅄ M B O L ]“ teema on selgus, üldinimlik selguseiha ning selle saavutamatus. Andres Tali näitusel kasutatavad sümbolid sümboliseerivadki mõlemat.
Ehk võib Eesti huve erinevalt mõista ja teenida?
Jaak Allik usub, et vabad valimised võivad Venemaal praegu võimule tuua isikud ja poliitilised jõud, kes oleksid Eestile ja kogu maailmale Putinist ohtlikumad.
Umbe jooksnud usaldus
Esindusdemokraatia diskrediteerimises on erakonnad konkurentsitult ülivõimsad.
Tasakaaluga liialduste vastu
Leri Matehha: „Mulle tundub, et filmikunstis rõhutakse tihti liialt seksuaalsusele. Kui tegelastel on romantiline suhe või kui kedagi kuritarvitatakse, saab sellest peamine tegevusliin. Mina sellest ei lähtu.“
Kuidas mängida saatanat?
Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.
Üks tulevik, võimalikud stsenaariumid
Mirjam Hinni ja Alar Tuule otsus luua ruumi-, heli- ja valguslahendustega maalile lisadimensioon, teeb nende ühisprojektist kontseptuaalselt põneva tervikteose.
Prohvet, kes pole kuulus omal maal
Miks ei täitunud paljude lootus, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist jõuab kätte suurriikide konfrontatsioonita ajastu?
Pealelend – Heldi Ruiso, kogukonnaühenduse Loov Viljandi eestvedaja
Loov Viljandi on vähem kui aasta vana kogukonnaalgatus, kuhu kuuluvad linlased, kel on soov arutada Viljandi kui elukeskkonna üle, mõtiskleda, kuidas väärtustada linna ainulaadsust ning luua elamiseks ja töötamiseks parim paik.
Värskelt avatud Facebooki lehel kutsume…
Muusikalistel äärealadel Sten Lassmanniga
Sten Lassmann esitas Brahmsi „Paganini variatsioonid“ kadestamisväärse tehnilise üleolekuga, muusikaliselt olid kõige mõjuvamad mediteerivad variatsioonid.
Tallinna balletikool 75: gala ja „Klaasist loomaaed“
Kuidas arendada Tallinna balletikooli ja teatrite koostööd nii lõpetajate tööhõive kui ka eesti tantsupärandi säilitamise ja arendamise seisukohalt?
Ede Peebo 30. V 1934 – 8. VI 2021
Ede Peebo sündis Tartus 30. V 1934. aastal. Õppis Tartu II keskkoolis, mille lõpetas kiitusega 1953. aastal. Joonistada meeldis Peebole juba varajasest lapseeast saadik ja ta tundis suurt lähedust ka loodusega. Edasiõppimise esimeseks valikuks kujunes bioloogia Tartu ülikoolis, kuid see ei kaalunud üles kunstihuvi, pärast…
Naised Arvo Pärdi keskuses
Kuigi Una Cordale sobilike teoste otsimine tähendab parasjagu lisatööd, annab see ühtlasi võimaluse teha lõputult avastusi ning tulla välja millegi uudse ja üllatavaga.
Ikka hingele
Kai Koppeli, Julia Maria Künnapi ja Kadri Mälgu tööd näevad välja nagu arheoloogilised leiud, aga tegemist on just sellesse kohta mõeldud loominguga.
Rõõmsad viisid on põllul
Loodetavasti kujuneb Tallinna keelpillifestivalist uus traditsioon, kus saab koos musitseerimas kuulda kõikvõimalikke keelpille.
Kommunisti sisetunnet otsimas
Laur Kaunissaare „Mäletan / Ei mäleta“ kujutab endast näitlejate Riina Maidre ja Simeoni Sundja asjalikul juhendamisel ekskursiooni piki süngeid koridore, tolmuseid kabinette ja saale.
Vana hea plakat elab
Tehnoloogia, mis pidi vana formaadi välja tõrjuma, on käitunud vastupidi: praeguste masinatega saab trükkida ideaalse kvaliteediga ja mitmesugusele materjalile.
Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees
Kas saite sõnastikureformi põhimõtetes selguse kätte?
Sõnastikureformi käigus liidetakse eesti keele sõnaraamat ja õigekeelsussõnaraamat (ÕS) EKI ühendsõnastikuks nii, et selle selgrooks saab neist esimene ja teine lisandub…
Pärast pikka paid
Kuidas korraldada paremini riigikogu ja kultuuritegijate mõttevahetust? Rahvaesindajatel on informatsiooni vaja, miks mitte neile siis seda pakkuda.
Eelmise aasta erandlikes tingimustes peetud Tallinn Music Week oli tõeliselt sisutihe suunanäitaja. Eesti muusikaturu fookuspäev, mis pidi toimuma tänavuse TMW osana, algas heietustega, kui tublid ja ägedad kõik on kriisis olnud. Pikk pai…
Naiste sõja omad värvid
Dokumentaalfilmis „Naised rindejoonel“ toonitatakse inimeste sõjaväsimust, sõdurite ärevushäiret ja Ukraina sõjaveteranide tugevat ühtehoidmist.
Noorte kuraatorite isolatsiooniaknad
Näitusel „Eraldatuses“ on koroonakogemuse tähistajana kasutatud suure tähendusmahuga sümbolit, kuid loobutud uutest tõlgendustest ja noore põlvkonna kogemusest.
Riin Alatalu, muinsuskaitsja, õppejõud, ICOMOSi asepresident
Luulesalv
Suitsu nurk VI — Jan Kausi „Balti jaam“
Südamlik eksperiment
Luulur: „Mida rohkemad tunnevad heameelt, teevad heameelt ja hoolivad kõigest elusast, seda rohkem ma rõõmustan.“
