200 aastat hiljem – Võitmatu relv ja piiritu kavalus
Valedele eeldustele rajatud idapoliitika toodab ka valesid järeldusi.
Millal on poliitika?
Milles siis asi, et venekeelse vähemuse kõnevõime veel eelmisel aastal eesti kultuuri ehmatas?
Raamatupoe retsept
Triinu Kööbale ja Elisa-Johanna Liivile on raamatupoe pidamine nii töö, hobi kui ka missioon.
Aken Euroopasse
Võiks loota, et mida rohkem teise inimese mõtetest tead, seda paremini teda mõistad. Paraku see ei ole nii.
Viiruskriis kultuuris
Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.
Eesti noorus ei ole hukas
2021. aasta kaheksa „Eesti lugu“ ilmestavad väga hästi seda, miks on keerulistel aegadel filmikunsti vaja.
Ilukirjandus ei pea olema ilus
Raamatuletil see nii ei ole. Hurmava lugeja suudlus ei muuda koleda välimusega raamatut kauniks, ükskõik kui erudeeritud või kirgas on selle tekst. Raamatuna ei pruugi kuigi kena välja näha isegi „Kaunitar ja koletis“.
Üleeile selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse…
Emotsionaalsus ja ratsionaalsus XXI sajandi keskkonnadiskussioonis
Suitsu nurk II – Paul Celani „Todtnauberg“
Praegu tuleb endil suuri eesmärke püstitada
Peeter Linnap: „Meil olid dünaamilised 1990ndad, nüüd on stabiilse sootsiumi kõik-paigas ajavahemik. Praegune aeg soosib süvenemist, mitte kannapöördeid.“
Inimvaatlused – Restoranist rappa ja tagasi
Kas erakordne aeg nõuab erakordset „Trubaduuri“?
Traagikast hoolimata on selles lavastuses midagi (ehteestlaslikult?) unelevat ja eemalolevat. Võib-olla ongi praegu vaja just niisugust lavastust?
Suur liberaal
Ingo Normeti tulek ja töö lavakunstikooli juhatamisel 16 aasta jooksul on loogilisim ja parim, mis selle kooliga sel perioodil sai juhtuda.
Diagnoos kasvuraskustes riigile
„Sea aasta“ aitab meenutada, kuivõrd heitlikud on viimased aastad ikkagi olnud, kui palju vastuolulisi sündmusi on pealtnäha lühikese aja sisse jäänud.
Eesti filmidele on vahel ette heidetud kõnelemist peamiselt…
Kunst on linnas kunsti näha
Kuidas tallinlased linnakunsti tajuvad ja oma tajukaardile on asetanud? Miks selle teatud osad on või ei ole sinna kinnistunud?
Meediagrafiti Peeter Linnapi vandlitornil
Raamat ja näitus „Ajaloost läbi“ sündisid, sest kunstnik Peeter Linnapist on saanud ajalugu, ent ajaloolane Linnap tegutseb edasi.
Peeter Linnap, Ajaloost läbi. Tekstide autorid Peeter Linnap, Thomas McEvilley, Mary Ann Lynch, John Stathatos,…
Mobiiltelefonid aitavad võidelda koroonaviiruse levikuga
Pandeemia alguses tekkis mobiiliandmete kasutamises kolm suunda: viirusriskiga lähikontaktide tuvastamine, karantiininõude täitmise jälgimine ja masspositsioneerimine inimeste liikumiste uurimiseks.
Uus teater – Argine
Tänukummardus Vello Vinnale
Kõik, mis peegeldab, tõmbab ka käima maagilised protsessid. Kui algab loožitöö, avatakse töötahvel ja korraga on sümboolse peegelduse tõttu kõik võimalik.
Andke ja võtke endale aega!
Anders Peterseni „Lehmitzi värvides“ on vaataja ette laotatud loome- ja valikuprotsess, taust ja töömeetodid. See aitab mõista, kui palju tuleb panustada, et teha üks korralik portreeseeria.
Kommentaar – Kirilli kiusamine
Beethoven ja Kotzebue
Kui kõrgelt hindas Kotzebued draamakirjanikuna Beethoven, selgub mustvalgel helilooja ja kirjaniku kirjavahetusest.
Kes saavad „Jonnaka“?
PROOSA
Martin Algus, „Tagamaa“
Meelis Friedenthal, „Kõik äratatakse ellu“
Jaan Kaplinski, „Piirpääsukese Euroopa“
Mudlum, „Mitte ainult minu tädi Ellen“
Aino Pervik, „Miniatuurid mälupõhjast“
Piret Raud, „Kaotatud sõrmed“
LUULE
Kristjan Haljak, „Illuminatsioonid“
Hasso Krull, „Tänapäeva askees“
Piret Põldver, „Alati nii järsku“
Peeter Sauter, „Plagiaat“
Joosep Vesselov, „Linna laul“
Tõnis Vilu, „Tundekasvatus“
TÕLKEKIRJANDUS
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Kai Aareleid – Joel Haahtela,…
Paavo Matsin, kirjanik ja teoloog
Eneseisolatsioon kajakambrites
Tartu Uus teater on juba aegade algusest olnud identiteediteater ja järab taas mõnuga eestlase hingeelu kallal, ent sedapuhku on kavalalt asetatud rõhk hoopis infole, mis identiteeti toidab.
Puuhobusega rindel
Värske dokumentaalfilm „Sõda ja puuhobune“ jutustab mungast, kelle töö ja palved ulatuvad Tallinna vanalinna müüride vahelt Ukraina steppideni.
Grünberg – vürtsilaadung kesk hallust
Kaheldamatult on Maile Grünberg üks originaalsemaid sisearhitekte, kelle kõik teosed paistavad silma suurepärase stiilitunnetusega.
Laikida või mitte laikida, selles on küsimus
Autor ja lavastaja Elise Metsanurk on võtnud demonstreerida ühismeedia pool- ja ebatõdede võimendamist kajakambrite suletud ringis.
