Hea ja parem põhiseadus
Täielikult põhiseaduse järgi elamiseni on veel tükk maad minna.
Kahe maailma vahel ja lõpus
Nobeli-laureaadi Kazuo Ishiguro romaan „Kui me olime orvud“ – diagnoos postkoloniaalsele pohmelusele
Malinowski maagia ja teadus
Malinowski näitas, et kaugete maade põliselanikud on rikka vaimse maailmaga ratsionaalsed inimesed oma keeruliste ühiskondadega.
Koroonakriis ja demokraatia tulevik
Minimaalriigi idee ja neoliberalism on nii suurde ebasoosingusse sattunud, et vaevalt neid vanal kujul reanimeerida enam õnnestubki. Mis tuleb nende asemele?
Mati Undi puudumine
Ainult väga intelligentne inimene võib olla huvitavalt tavaline, oli Markole öelnud tema emakeele ja kirjanduse õpetaja ning selle õpetusteraga saatnud ta tisleriks õppima.
Pööra tähelepanu põllumajandusele
Kirjaniku sinilind
Kuigi Autorihüvitusfondi teade on erinevalt mõnestki oma kriisiaegsetest sammudest suure trummipõrinaga teada andnud institutsioonist (meeldivalt) tagasihoidlik, et mitte öelda peidus, puudutab teema väga…
Moskva ja pisarad
XIX sajandi ajakirjanike kuningas Vladimir Giljarovski kõneleb oma Moskvast armastusega, olgugi et see armastus teeb tihtipeale valu.
PIHEL KUUSK, riigikohtu nõunik ja TUUL SEPP, Tartu ülikooli loomaökoloog
hõreda inimasustusega metsalaama. Seal, kus inimesi on vähe, ei pea muretsema sundvõõrandamise ja kohalike vastuseisu pärast. See-eest vajavad selliste alade elukeskkonda aga paljud teised liigid. Rail Balticu puhul sattusid fookusesse metsised. Inimtegevuse üks ohtlik…
Peterburis nina otsimas
Minevik ja tänapäev ning rahvaste paabel on Peterburis rohkem kohal, kui seda kusagil mujal kohtab.
Veebikontsertide paradoks
Veebikontserte tehakse ju selleks, et näha esinejaid ja kuulda reaalajas esitust, et oleks nagu päris. Aga ei ole kaugeltki nagu päris.
Usk, keel ja sõda
Interpretatsiooni kaduv kunst
Nii kaua kui kestab maailm, kestab ka muusika. Kaduda võib aga interpretatsioonikunst, vähemalt sellisel kombel ja sellisel tasemel, nagu viimastel aastakümnetel harjunud oleme.
Tuttava linna tuled – Inimlikult eksitav Elva
Kelle huvides on seatud eluruumidele nõuded?
Ruumi standardimise põhjus on tugeva keskmise taseme loomine, jätkusuutlikkus ning elanike huvide kaitse.
94 minutit, täis värvilist tühjust
Kuidas õppida vihkama moodi? Vaata ära Jean-Paul Gaultier’ lahkumis-show lavastamise lugu ja saad teada!
Jaak Viller 5. I 1949 – 9. VI 2020
Jaak Viller sündis Tartus, lõpetas 1967. aastal Tartu 5. keskkooli ning aastal 1973 vene filoloogina Tartu ülikooli. 2004. aastal lisandus omandatud kõrgharidusele Tartu ülikooli magistrikraad kultuurikorralduse alal.
Pärast ülikooli lõpetamist sattus Jaak Viller 1970. aastate…
Autoriehe on kandjale proovikivi
Autoriehe on ehtekunstniku ainulaadne meistriteos. Neid ehtekunstnikke, kes nende kõrval väikeseeriaid või ka tiražeeritud ehteid ei loo, on siiski vähe.
Longero
Hoolikalt paika seatud funktsioonide vahel peab linnas olema ruumi, mis pole otseselt millekski mõeldud. See on aja venitamise ülivõrre.
Kui „kastanid“ õitsevad – hobukastanite lugu
Hiljuti leiti üllatusmuna Tallinnast: arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli välja kolm hobukastani seemet, mis peaksid suure tõenäosusega olema pärit XV sajandist.
Nukuteatrist saab Eesti Noorsooteater
Mirko Rajas: „Nimevahetus ei tähenda uue teatri loomist: Eesti Noorsooteater on ikka seesama Nukuteater, mis jõudnud oma arengus lihtsalt sinnamaale, et uus nimetus on möödapääsmatu.“
Nii et hurraa, Hollywood?
Sarjaga „Hollywood“ öeldakse, et suure osa homofoobiat ja rassismi oleks saanud Ameerikas minema pühkida, kui Hollywoodi filmides oleks lubatud näidata positiivseid eeskujusid.
Raiskame oma hindamatut…
Kas Rail Balticu mõju on ikka võimatu hinnata?
Planeeringuga ei pea paika panema kõiki detaile, kuid keskkonnamõju tuleb välja uurida enne põhimõttelisi otsuseid.
Haavades, kuid endiselt lummav New York
Jaanika Peerna: „Praegu tuleb eelkõige toetada New Yorgis tegutsevaid kultuuriloojaid ja seepärast on koostöö teiste maade kultuuriesindajatega üha tähtsam.“
Kui palju mõistmist on vaja loodusest hoolimiseks?
Mida rohkem me loodusest teame, mida rohkem liike ja nende vajadusi tunneme, seda suurem saab olla meie imetlus, aukartus ja ka siiras tänulikkus kõige eest, mis ja kes meie ümber olemas on.
Jaht ja jahitav ühtede kaante vahel
Kadri Mälgul on ette näidata kümmekond raamatut, aga paradoksaalselt ei ole Mälgu ja tema loomingu kohta eesti keeles ikka veel korralikku monograafiat.
