Teiseks aastaks teine plaan
Edu saavutamiseks on kliimavõitlust pidavatel noortel vaja uusi liitlasi ja taktikalisi võtteid.
Palk ilma tööta?
(Humanitaar)teaduste näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus: töö on piin ja vaev ning on lubamatu, kui see on kellelegi puhas rõõm ja eneseteostus.
Ilus sarvedega loom ehk Lastekirjanduse peavoolu sees ja kõrval
Eesti lastekirjandus võib tugeva põdra kombel enesele lubada aksessuaaregi, milleta vabalt hakkama saaks.
Sõnaveebi teine tulemine
EKI veebivara, täpsemalt keeleportaal Sõnaveeb, on äsja kasvanud väga suure tüki jagu: lisatud on üle 60 oskussõnastiku ja järjest lisanduvad ÕSi soovitused.
Koroona – nakkus emakeelde
Mis häda pärast tuua keelde kuningliku peakatte läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge?
Keeleteaduse saatus viiruse ajastul
Kümne katku vahel
Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
Suur eeskuju Pariis
Eestis jõuti naiskunstnike suure ülevaatenäituseni 1939. aastal ilmselt tiivustatuna Pariisi 1937. aasta eelkäijast. Oma osa oli selles ka Eduard Wiiraltil.
Eduard Wiiralti tõttu on minu huviorbiidis Montparnasse’i kunstnikkond kahe maailmasõja vahel. Wiiralti üks tollaseid lähedasemaid sõpru oli Raika Mertchep, serbiapäraselt Rajka Merćep…
Haruldase keelpilli haardes talvefestival
Tallinna talvefestivali kava sisulist tervikut ei moodustanud, kuigi kontserdid olid seotud tähtpäevadega ning esitleti lauljaid ja hästi toimivaid triosid.
Sissehingatud silpe kuulamas
Jeffers Engelhardt: „Pärimus, mida Eesti-alane humanitaaria aitab säilitada, on suunatud tulevikku, mil põlisuse ja eripära väärtus võib olla ennenägematu ja piiritu – see on igal juhul väärtus.“
Kapital ja kultuur
Admiraliteedi basseini ääres jagub Porto Franco ehitusalale vaatamata maad ka ooperiteatri tarvis, mille võiks ehitada hoopiski avaliku ja erasektori koostöös.
Doktor Heli Laanekask ja eesti filoloogia
„Eesti filoloog olla“ on tänapäeva eesti teaduses väikeseks, seejuures kestvaks pidupäevaks ja soovitan väga sellest osa saada.
Vesinikust ja tulevikust
Maarjamäe memoriaalansambel kui nurjatu probleem
Kultuurilise trauma ilmingud on mälualal küll olemas, kuid sümboliteta, ruumielamuslik lahendus ning kaunis looduskeskkond ei ole kinnistanud selget ideoloogilist tähendust.
Üleharitud koreograafide tupikseis
Lavastuse „Victoria saladus“ suurim puudujääk on selles, et vaatajale ei ole jäetud ruumi: ei oma peaga mõtlemiseks, ei kujutlemiseks ega ka vastu vaidlemiseks. Tegijad on täitnud kõik lüngad.
Tuttava linna tuled – Vesternlik Lihula
Stalini vuntse kasvatav turumajandus
Raske on uskuda, et mõni transsooline kirjeldaks XXI sajandi kultuurikeskkonda kui stagneerunud XX sajandi kultuuri jätku.
Feminism on protsess
Jenna C. Ashton: „Kui keegi ütleb, et feminism on valmis, siis vaadaku oma sootsiumis pealispinna alla ja mõelgu nende naiste peale, kes kannatavad kõige rohkem.“
Tuleb päev, mil ristiisa palub vastuteenet
„Trilleri“ puhul oleks sõgedus puändid välja lobiseda, kuigi mõned kriitikud seda üliväga teha armastavad. Mitu lasku sooritatakse tulirelvadest ja kes tabab keda, jäägu ikka üllatuseks.
Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.
Komendandist, võlutult
Eestis on ehitusinsener August Komendandi võõrsil valminud loomingust kuni viimase ajani üsna vähe teatud, nii et näitus täidab kahtlemata ühe meie ehitusajaloo lünga.
Punased vaibad ja valged ekraanid
70. „Berlinale“, esimene uue kuraatori käe all, tõstis festivali sisulist taset. Lisati rohkelt julgeid kunstilisi filme, kärpekääre kasutati staaride ja punavaiba kallal.
Vanad olijad võtavad muljed pärast festivali lõppu kokku nii: uus, Locarno filmifestivali tiimist Berliini toodud kunstiline juht Carlo Chatrian…
Ühe koorilaulja päevik
Tõnu Kõrvitsa muusika on samavõrra püha taotlev kui tekst ega lahkne sellega seatud tingimustest ning omapärast.
Eesti naiskunstnikud ja pärisorjuse taak
Kuigi Soome naiskunstnike töödest on saanud ekspordiartikkel ja naiskunstnike ülevaatenäitused ei paku Soomes enam pinget, on nendegi kunstiajaloos veel tühimikke.
Tähistades tõsielu
Berliini filmifestivalil jagub ebamugavat, aga õpetlikku vaatamist.
Ükski otsus ei ole neutraalne
Selleks et naised ei jääks pildilt välja ega institutsioonid vägivaldseks, tuleb eesmärgiks seada viljakas dialoog ühiskonnaga ning anda teadlikult sõna ka naiskunstnikele.
Konverentsile „Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides“ oli kutsutud…
Kas laste tõlkekirjandus vajab päästmist?
Noored lugejad leiavad raamatud, mille puhul on sisu ja vormi põimingust sündinud kunst, kiiresti üles. Selliseid teoseid on mulluses tõlkeraamatusaagis mitmeid.
Kuidas seletada armastust surnud abikaasale?
Lavastaja Peeter Raudsepa töö näitlejaga ning Ülle Lichtfeldti sisseelamine Anne’i rolli on olnud tõsised ja viljakad.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2019
Mudlum, „Poola poisid“
Luule
Carolina Pihelgas, „Valgus kivi sees“
Näitekirjandus
Ott Kilusk, „Kirvetüü“
Esseistika
Linnar Priimägi, „Luule ja tõde“
Vabaauhind
Rein Kuresoo, „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed“
Laste- ja noorsookirjandus
Jaanus Vaiksoo, „King nr 39“
Ilukirjandustõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Siiri Kolka – László Krasznahorkai, „Saatana tango“ (ungari keelest)
Ilukirjandustõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Frans van Nes –…
