Klounide meri
Presidendiralli teisel pool lompi käib ammu täistuuridel ja tundub, et hakkab vaikselt meilgi hoogu koguma. Kahjuks tuleb tõdeda, et ka riigipea valimisel on Eesti oma suurelt Ameerika sõbralt selgelt eeskuju võtnud: ei möödu nädalatki hetkest, mil keegi presidendiameti vastu huvi on ilmutanud, kui juba troonib uudisteportaalides „enneolematu paljastus“ tema minevikutegude kohta, mis seab tema sobivuse kandidaadiks „tõsise kahtluse…
1 minut
Maria Möldri sõnul on kriitikul palju rolle ja et meie väikeses ühiskonnas hakkama saada, tuleb need rollid endale lahti mõtestada ja eraldi hoida, et need eetiliselt ei põrkuks. Pildil vasakult Ott Karulin, Tristan Priimägi, Heie Treier ja Maria Mölder.
Piia Ruber
Kriitikute kvarteti tekstidžäss
Heie Treier: „Ma tahan teada, mis toimub ja siis seda teistele ka jagada. Ma lähtun ikkagi etteantud näitusest, mitte ei punu omi asju sinna juurde.“
9 minutit
Lisaks kontsertidele ja ansamblitundidele sai Nordtradil osaleda erinevates õpitubades. Pildil on Sibeliuse akadeemia õppejõu Kristiina Ilmoneni juhendatud hääle ja kehaimprovisatsiooni õpituba. Keskel Pär Moberg, kellele muusika on eeskätt relv sallimatuse vastu
.Pille Kannimäe
Vajame avarapilgulisemat ja põhjalikumat muusikakriitikat
Nordtradi jm põhjal otsustades on etnovallas sisu ja agendat küll ning pigem ei suuda eesti muusikakriitika tulla järele etno väljakutsetele, mitte vastupidi.
5 minutit
Kriitikakunst – Igal sõnal on kaal, väljendil tähendus
Dorothea von Hantelmann lõpetas möödunud neljapäeval oma avalikule loengule „Miks on näitustest saanud moodne rituaal?“ järgnenud seminari kriitilise märkusega näitusetekstide kohta. Kasseli kunstiakadeemia professor oli veendunud, et vaatajat ei tohi alahinnata, akadeemilise ja argise kõnepruugi segakeeles kirjutatu pigem heidutab kui abistab teda ning et kunstnikul peaks olema õigus…
2 minutit
SA Kultuurilehe konservatiiv-elitaristlik-romantiline perspektiiv muusikale
Sirpi, TMKd ning ajakirja Muusika võib eelkõige seostada omadustega sektoritest „elitaarne-klubiline“, „akadeemiline-konservatiivne“, „ajakirjanduslik-konservatiivne“.
Väljaannete kuuluvus ühele või teisele poole piiri nii vaadeldava eelistatuma objekti (nt popmuusika – klassikaline muusika, album – kontsert) kui ka käsitluslaadi lõikes on eesti muusikaajakirjanduses eri lehtede puhul selgelt…
7 minutit
Hall ja lõpmata tee
Postimehe küsimusele, kas Tallinna Reidi tee projekti tuleks muuta, vastas 80 % osalejatest: „Jah, jalakäijate pääs mere äärde tuleb paremini lahendada. Reidi tee ümber lahvatanud tulisest diskussioonist jääbki eredaimalt meelde linna merele avamise teema, kuigi vestlustes, aruteludes, artiklites ja intervjuudes avatud probleemistik on palju mitmekihilisem. Reidi teega seoses tõstatatud küsimused ei puuduta ainult seda üht tänavaruumi…
4 minutit
Riho Kuld. Akvalangistid. Plastmass, 1965.
Eesti Kunstimuuseum.
Kriitikakildude kaleidoskoop
Kirjanduskriitikas võiks rohkem katsetada uusi žanre, tehnikaid, ilmumispaiku jms.
11 minutit
Tiina Jaaksoo 1. III 1939 – 25. IV 2016
On lakanud tuksumast Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kauaaegse õpetaja, muusikateadlase Tiina Jaaksoo süda.
Tiina Jaaksoo õppis aastatel 1957–1960 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja lõpetas 1966. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse erialal. Pärast kõrgkooli lõpetamist alustas ta pedagoogitööd praeguses Otsa-nimelises muusikakoolis, kus töötas kuni aastani 2003, õpetades klassikalist harmooniat, solfedžot ja elementaarteooriat, aastatel 1987–1989 oli ta…
Tiina Jaaksoo õppis aastatel 1957–1960 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja lõpetas 1966. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse erialal. Pärast kõrgkooli lõpetamist alustas ta pedagoogitööd praeguses Otsa-nimelises muusikakoolis, kus töötas kuni aastani 2003, õpetades klassikalist harmooniat, solfedžot ja elementaarteooriat, aastatel 1987–1989 oli ta…
1 minut
Elusolendid kultuuri kallal
Biokahjustused mõjutavad nii mäluasutustes säilitatavaid objekte, hooneid, sisustust kui ka töötajaid ja kasutajaid.
Inimeste ja teiste elusolendite suhted on vägagi mitmekesised, elame ju planeedil Maa kõrvuti kümnetesse miljonitesse liikidesse kuuluvate elusolenditega, kellest enamik on siia ilmunud ammu enne inimesi. Paljud neist on meile kasulikud, suur hulk ka ebameeldivad või lausa ohtlikud.…
6 minutit
Väga sümpaatselt esitleb Toomas Edur end kui „Luikede järve“ uusredaktsiooni autorit, aga lisab, et see põhineb Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial aastast 1895.
Harri Rospu
Lavatäis valgeid luiki
Toomas Eduri lavastus „Luikede järv“ on kolmveerandi ulatuses täielik õnnestumine.
4 minutit
EKKM ja KKEK manifesteerivad oma kohalolu tänavusel Brüsseli kunstimessil.
Kaarin Kivirähk
Uus põlvkond, vanad probleemid
Ei ole juhus, et produktsioonile ja kaubastamisele orienteeritud kunstielus haihtub järk-järgult poliitiline agentsus.
10 minutit
Aeglased sammud vaherahuni Kalarannas
Sõlmisime selle aasta märtsis koos Juho Kalbergiga Telliskivi seltsi nimel Pro Kapital Eestiga Kalasadama detailplaneeringu osas lepingu vaidluste lõpetamiseks. Muu hulgas saime ka lubaduse, et pärast planeeringu kehtestamist tehakse praegusesse piirdeaeda juurde kaks väravat, kust lähiaastatel enne ehitamist Kalaranda pääseb. See ajutine aed polegi tegelikult väga oluline, kuigi mõjub häirivalt. Palju olulisem vaidluskoht…
6 minutit
Ressi Kaera 15. XI 1923 – 21. IV 2016
On lahkunud ajakirjanik ja kunstikriitik Ressi Kaera.
Ta sündis Tallinnas farmatseudi ja laulja perekonnas, lõpetas 1941. aastal Tallinna IX keskkooli (inglise kolledži). Aastail 1941–1944 oli ta koos emaga NSV Liidu tagalas, töötades Moskva Kehakultuuri Instituudi juures, pärast sõda mõnda aega ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee inspektorina, seejärel 1948. aastani ENSV Riikliku Filharmoonia repertuaariala juhatajana. 1951. aastast…
Ta sündis Tallinnas farmatseudi ja laulja perekonnas, lõpetas 1941. aastal Tallinna IX keskkooli (inglise kolledži). Aastail 1941–1944 oli ta koos emaga NSV Liidu tagalas, töötades Moskva Kehakultuuri Instituudi juures, pärast sõda mõnda aega ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee inspektorina, seejärel 1948. aastani ENSV Riikliku Filharmoonia repertuaariala juhatajana. 1951. aastast…
1 minut
Andrus Vaht 26. I 1951 – 21. IV 2016
„Gruuv on heli jälg ajas! Sinu mängitud gruuv on sinu jälg ajas.“
21. aprillil lahkus meie hulgast Eesti esitrummariks nimetatud Andrus Vaht, suure algustähega muusik, kelle avar silmaring avaldus klassikast džässini ja polkast rokini ning kelle loometee on jäädvustunud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, rokkansambli Ruja kui ka paljude teiste Eesti muusikakollektiivide ajalukku.
Muusikute peres sündinud…
21. aprillil lahkus meie hulgast Eesti esitrummariks nimetatud Andrus Vaht, suure algustähega muusik, kelle avar silmaring avaldus klassikast džässini ja polkast rokini ning kelle loometee on jäädvustunud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, rokkansambli Ruja kui ka paljude teiste Eesti muusikakollektiivide ajalukku.
Muusikute peres sündinud…
2 minutit
Distantseeritud ja paljuski illusoorse esindusdemokraatia asemele on tulnud diskussioon ja solidaarsuse vaim, mis peaks tekitama resonantsi kõikjal Euroopas. Meeleavaldajad Pariisis Vabariigi väljakul.
Olivier Ortelpa / Wikipedia
Öine ülestõus Pariisis
Ühiskonna muutmine eeldab utoopilist kujutlusvõimet, mille abil sünnivad uued arusaamad avalikust hüvest ja ühiskonnast, kus tarbimiskeskne individualism ei domineeri.
3 minutit
Eugen Ruge
Erakogu
Mäletamine, aeglus ja kontrollimatu kapitalism
Eugen Ruge: „Kirjandusel on erinevalt kõikidest teistest žanritest võimalik näidata seda, mis juhtub tegelaste sees.“
5 minutit
Väikesed viited suurele maailmale
Dokumentaalfilm „Bonus Track“ (Vesilind, Eesti 2016, 80 min), režissöör Riho Västrik, stsenaristid Riho Västrik ja Margit Keerdo-Dawson, helilooja Sven Grünberg.
„Bonus Trackist“ kirjutamine tundub vastuolulise ülesandena. Kõlanud arvamustest kumab läbi isiklikke ootusi, mis on igati loomulik, sest tegijaks on kogenud režissöör Riho Västrik ja filmi aluseks huvitav isiksus Sven Grünberg. See ongi ehk saanud…
„Bonus Trackist“ kirjutamine tundub vastuolulise ülesandena. Kõlanud arvamustest kumab läbi isiklikke ootusi, mis on igati loomulik, sest tegijaks on kogenud režissöör Riho Västrik ja filmi aluseks huvitav isiksus Sven Grünberg. See ongi ehk saanud…
4 minutit
Mõjus, musikaalne, dünaamiline
Toomas Edur on toonud oma inglise balleti kogemusega lavale harjumuspärasest lihtsama, orgaanilise õukonnaelu ning säilitanud muinasjutulistes luikede lavapiltides ka algupärandi puhta klassikalise joone.
Estonia „Luikede järv“, helilooja Pjotr Tšaikovski, libreto autorid Vladimir Begitšev ja Vassili Geltser, uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja Toomas Edur, dirigendid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik Thomas Mika…
4 minutit
Maarja Nuut (pildil Tallinna muusikanädala publiku ees) esitleb oma uut albumit 1. mail „Jazzkaarel“.
Kris Süld
Vaiksete detsibellide võlu
Miks peaksime teadma, kes on Maarja Nuut ja kuidas kõlab tema CD „Une meeles“?
7 minutit
„Pommidest valjema“ keskmes on sõjafotograafi Isabelle’i (Isabelle Huppert) enesetapp. Selle tagajärgedega peab toime tulema ta pere, ka abikaasa Gene (Gabriel Byrne).
Kaader filmist
Pereelu väikesed valud
Joachim Trier: „Mälestuste ümberhindamine võib olla väga vabastav.“
7 minutit
Meeleline teekond Hispaania
Käesoleva Loomingu Raamatukogu kolmiknumbriga on akadeemik Jaan Undusk vajutanud oma jalajälje sügavale eesti kirjanduse Hispaania-diskurssi. See jälg on filosoofiline, esseistlik, kirjanduslik, aga mitte niivõrd reisikiri tavapäraselt hinnatuna, kuivõrd vahest vaid Viivi Luige „Varjuteatri“ mõttes. Seetõttu reisikirjana vahest tõesti „luhtunud“, nagu autor meile lubab või vabandada püüab. Aga ilukirjandus on see igatahes ja kõige avaramas mõttes, pürgides erutama…
5 minutit
Tõnu Reimann 6. II 1947 – 23. IV 2016
Selle aasta tujukas aprill viis meie hulgast teispoolsusse viiuldaja ja pedagoogi Tõnu Reimanni.
Tõnu Reimanni õpingutee käis läbi Tallinna Muusikakeskkooli (lõpetas 1965. a) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (lõpetas 1970. a) Herbert Laane õpilasena. Aastatel 1971–1974 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova viiuliklassis. 1970. kuni 1977. aastani oli Reimanni töökohaks (katkestusega õppimise ajaks Moskvas) Estonia teatri…
Tõnu Reimanni õpingutee käis läbi Tallinna Muusikakeskkooli (lõpetas 1965. a) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (lõpetas 1970. a) Herbert Laane õpilasena. Aastatel 1971–1974 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Galina Barinova viiuliklassis. 1970. kuni 1977. aastani oli Reimanni töökohaks (katkestusega õppimise ajaks Moskvas) Estonia teatri…
2 minutit
Eesti muusikud maailmas, aprill 2016
1. IV esinevad Neeme Järvi ja ERSO kontserdisarjas „Baltic Symphony Festival“ Vilniuses Kongresside Palees, kavas on Arvo Pärdi „Cantus in Memory of Benjamin Britten“, Beethoveni IV klaverikontsert (solist Kalle Randalu) ja Rahmaninovi I sümfoonia.
1. IV esineb Saksamaal Erfurti Thomaskirches Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ettekandel viis Arvo Pärdi teost – „Dopo la vittoria“, „Magnificat“, „Nunc…
1. IV esineb Saksamaal Erfurti Thomaskirches Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ettekandel viis Arvo Pärdi teost – „Dopo la vittoria“, „Magnificat“, „Nunc…
12 minutit
Sumises kui mesipuu
Eesti muusika päevade „Roheline heli“ kontsert-kohtumine „Varioola taassünd“ (14. IV) ja näitus „Süntesaatorid omavahel“ rahvusraamatukogus.
Kuna äsja lõppenud Eesti muusika päevade deviisiks oli „Roheline heli“, mille keskkonnasäästlikuks aspektiks on asjade taaskasutuse (recycling) printsiip, siis ei saa imeks panna, et üks tänavusi teemasid oli vanad pillid. Mitte küll vanamuusika instrumendid tavapärases (s.t taaskasutuse) tähenduses, vaid tähelepanu keskmes oli Eesti esimene, üle poole…
Kuna äsja lõppenud Eesti muusika päevade deviisiks oli „Roheline heli“, mille keskkonnasäästlikuks aspektiks on asjade taaskasutuse (recycling) printsiip, siis ei saa imeks panna, et üks tänavusi teemasid oli vanad pillid. Mitte küll vanamuusika instrumendid tavapärases (s.t taaskasutuse) tähenduses, vaid tähelepanu keskmes oli Eesti esimene, üle poole…
4 minutit
Kalaranna juhtum kui kodanikuaktivismi proovikivi
Arutelu Tallinna merele avamise üle ei saa vaibuda enne, kui linn on mereäärega tõepoolest parimal viisil kokku liidetud.
Üle kümne aasta kestnud Kalaranna saaga ja Telliskivi seltsi võitlus lauge rannajoone ja liivaranna eest on jõudnud lõppfaasi: kompromiss arendaja Pro Kapitaliga on saavutatud. Hulgalise ebaselguse tõttu saab kokkuvõtte asemel teha…
4 minutit
Felicity (Helene Vannari) ja tema tütre Agnese (Maiken Schmidt) ehk põetatava ja põetaja sõltuvussuhet toidab vastastikune nõutus, kibedus ja kompromissitu lähedus.
Siim Vahur
Harjutusi iseseisvaks surmaks
„See hetk“ tundub olevat seda sorti lavastus, kus publiku härdumise ja kaasaelamise määr ei ole korrelatsioonis lavastuse kunstilise väärtusega.
3 minutit
Normaalne olmerealism mõrvaga
Poeetiline plaan jääb Vanemuise „Öörändurites“ nõrgaks, domineerib argine realism.
Vanemuise „Öörändurid“, autor Conor McPherson, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar ja Veiko Porkanen. Esietendus 20. II Vanemuise väikeses majas.
Tuntud iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni „Öörändurid“ on Tiit Palu lavastuses ja Silver…
Tuntud iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni „Öörändurid“ on Tiit Palu lavastuses ja Silver…
4 minutit
Vana kõutsina Kassineemel
Vähemasti minu põlvkonna inimesed võivad soovi korral pidada Eugen Ruget oma kaasmaalaseks: nimelt on Ruge sündinud 1954. aastal ilusat soomeugriliselt kõlavat nime kandvas Sosva linnakeses Sverdlovski oblasti põhjaosas toonases NSV Liidus – vanal Mansimaal. Sosva jõe kaldal asuva samanimelise asula nime kõlaga ilu ka lõpeb, sest Ruge Siberis sündimise asjaolud on samad, miks paljude neil aastail sündinud eestlastegi…
4 minutit
Okupatsiooni järelelu
Samma näituse vaatamiskogemust mõjutavate kultuurilis-poliitiliste ideede ja nendega läbi põimunud eelhäälestatuse tõttu paigutuvad vaatajad eri vaateplatvormidele.
Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu“ Okupatsioonide muuseumis kuni 9. X. Näitus esindas Eestit LVI Veneetsia biennaalil 2015. aastal.
Lootsin, et Eestis vähemalt paar põlvkonda mäletab Nõukogude okupatsiooni ja neil on immuunsus. Selgus, et olin…
Lootsin, et Eestis vähemalt paar põlvkonda mäletab Nõukogude okupatsiooni ja neil on immuunsus. Selgus, et olin…
5 minutit
Ingel jäämäe jalamil unejõel – nihked, nihked, nihked
Eesti muusika päevade kontserdid „Ingli jalajälg“ 7. IV Tallinna Kunstihoones, „Majakas“ 11. IV Mustpeade maja valges saalis, „Soe elu jäämäe jalamil“ 13. IV Kanuti gildi saalis, „Kellukalised“ 16. IV Kultuurikatla väikeses ja „Vitraažid. Unejõgi“ katelde saalis.
Külastanud nõnda sündmusrikkal festivalil iga neljandat-viiendat kontserti, olen arvustajana asetatud huvitavalt fragmentaarsesse seisukorda: vaheldumisi on mind nagu suumides nihutatud…
Külastanud nõnda sündmusrikkal festivalil iga neljandat-viiendat kontserti, olen arvustajana asetatud huvitavalt fragmentaarsesse seisukorda: vaheldumisi on mind nagu suumides nihutatud…
4 minutit
Kui meil oleksid tiivad!
Ei meie looduslikud võimed ega ajalooline vedamine anna alust sissetulekute ebavõrdseks jaotuseks ning meie ühiskondlikud valikud peaksid maksimeerima kõige kehvemate heaolu.
Noore Tšehhovi humoreskis „Kiri õpetatud naabrile“ selgitab üks kasakast aadlimees oma arusaamu maast ja ilmast, märkides muu hulgas nutikalt, et inimene ei saa põlvneda ahvist, sest vastasel korral „veaksid Mustlased meid nüüd…
8 minutit
