Aivar Mäe: „Ma olen nagu väike laps, kes tahab teada, kuidas asi kokku pannakse.“
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Mustavalgekirju teatridirektor
Aivar Mäe: „Ma joondun autokraatia järgi: kui ma vastutama pean, siis pean ma ka teadma, mis toimub.“
10 minutit
Maarja Vaino võrdleb tööd A. H. Tammsaare muuseumis näitusetööga – muuseumigi peab kogu aeg kureerima. Täna avab ta seal „Tõe ja õiguse“ aineliste teatrilavastuste kostüümide näituse.
Toomas Haug
Kirjanikumuuseumide kafkalik absurd
Maarja Vaino: „On kuidagi piinlik, et nendest inimestest, kes on tohutul määral loonud eesti identiteeti, millele me toetume, ei hoolita enam.“
9 minutit
Etendades teatrijuhti
Teatrijuht võib olla vähem või rohkem karismaatiline, diktaator või rahvamees, aga ta ei tohi olla oma töötajatele kauge ja kättesaamatu.
*
Kõigepealt tuleb selgitada, kellest käib jutt, kui räägitakse teatrijuhist: kas kõne all on kunstiline juht, pealavastaja või administratiivjuht. Eestis on teatrijuht enamasti administratiivjuht, kes võtab omakorda tööle kunstilise juhi. Mis…
Kõigepealt tuleb selgitada, kellest käib jutt, kui räägitakse teatrijuhist: kas kõne all on kunstiline juht, pealavastaja või administratiivjuht. Eestis on teatrijuht enamasti administratiivjuht, kes võtab omakorda tööle kunstilise juhi. Mis…
9 minutit
Così fan tutte ehk Mis on õhtusöögiks?
Don Alfonsol on kiire naise ja laste juurde, Panama paberite jaoks ei ole tal aega.
Edward Snowden tagus oma paljastused Guardiani seinale nagu mõni modernne Martin Luther. Ei juhtunud aga seda, et inimesed tulevad tänavale ja kuulutavad, et neile selline ühiskond enam ei sobi, et nad ajavad tänavad ja majad kas või uppi,…
4 minutit
Eesti Kunstnike Liidu 2001. aasta aastanäituse ühe alanäituse „YBA“ kureerisid kolm noort vihast meest Hanno Soans, Anders Härm ja Kiwa. Väljapaneku voldikus oli kuraatorite bändipilt allkirjastatud „The Curators“ ehk „Kuraatorid“.
Laura Kallasvee
Kuraatori sünd
Distsipliin, avalikkus ja näitus
12 minutit
Kopenhaageni ülikooli professor Hanne Andersen on 22. aprillil Pärnus algava Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku aastakonverentsi kutsutud esineja.
Erakogu
Interdistsiplinaarsus teadusfilosoofi luubi all
Professor Hanne Andersen: „Iga uus teadusametnike põlvkond avastab ikka ja jälle uuesti interdistsiplinaarsuse kui kõikvõimsa vahendi.“
5 minutit
Sinine ingel lendab ära
Aleksandr Stroganovi tekst ja Eili Neuhausi lavaversioon sellest on programmiliselt anti-eluloonäidend, protestiavaldus pealiskaudsete või isiklikke arveid klaarivate, legende pisendavate biograafiate vastu.
Rakvere teatri „Kuhu küll kõik lilled jäid?“, autor Aleksandr Stroganov, tõlkija Aive Kaldra, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Irina Marjapuu, videokujundaja Peeter Pilv, tantsuseadja Kätlin Piiskoppel. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Marin Mägi-Efert ja Madis Mäeorg. Esietendus 2. IV Rakvere…
4 minutit
Protest ja linn
Pühapäeval seistakse Russalka juures inimväärse linnaruumi eest, mida uue Reidi tee planeerijad pole oluliseks pidanud. Teed on ju tarvis, aga linnaruum, mille see loob, kuulub eelmisesse sajandisse: olulised on autod ja sõidukite sujuv liikumine, mereääre potentsiaal ja jalakäijate-kergliiklejate vajadused on tagaplaanile jäetud. Jälle tuleb kvaliteetne elukeskkond kodanikuühendustel välja võidelda, kuigi mõnusa linna eest peaks ikka linn ise seisma.
Kaua…
Kaua…
1 minut
Kamtšadaalid, maast leitud rahvas
Kamtšadaalid võlgnevad selle nime tundmatule poeedihingega vene ametnikule, kes 1697. aastal oli nimetanud itelmeene esimest korda kamtšadaalideks. Itelmeenid ei ole ennast ise kunagi kamtšadaalideks pidanud. Kulus paarsada aastat, aga lõpuks leidus huvilisi ka sellisele vakantsele enesetunnetusele.
Kujunemine
Kamtšadaalid on segapäritolu rahvas. Nad on moodustunud vene kolonistide ja põlisrahvaste (ainude, jakuutide, eveenide ja korjakkide) järeltulijatena, samal…
Kujunemine
Kamtšadaalid on segapäritolu rahvas. Nad on moodustunud vene kolonistide ja põlisrahvaste (ainude, jakuutide, eveenide ja korjakkide) järeltulijatena, samal…
3 minutit
Tarmo Soomere: „Kuigi oleme võimelised oluliselt kahjustama ookeanide tervist, on meil üsna ähmane aimus, kui tugevat survet meri suudab kannatada.“
Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix
Teadus ühiskonna arengukiirendina
Eesti Teaduste Akadeemia püüab hoida selget piiri nõustamise ja lobitöö vahel ning esitada üksnes sisuliselt põhjendatud arvamusi.
14 minutit
Niina Raadik 22. VIII 1924 – 11. IV 2016
Meie seast on lahkunud tantsupidude üldjuht, teenekas tantsupedagoog ja tantsulooja Niina Raadik.
Niina Raadik oli koos abikaasa Alfred Raadikuga koolinoorte tantsupidude mõtte algataja, eestvedaja ja üldjuht. Ta on andnud meile hoidmiseks olulise pärandi ja jäänud mitmete põlvkondade rahvatantsijatele Õpetajaks, tungla läitjaks, aidanud kaasa tantsupidude jätkumisele ja noorte huvile meie kultuuri vastu.
Niina Raadik on pärandanud…
Niina Raadik oli koos abikaasa Alfred Raadikuga koolinoorte tantsupidude mõtte algataja, eestvedaja ja üldjuht. Ta on andnud meile hoidmiseks olulise pärandi ja jäänud mitmete põlvkondade rahvatantsijatele Õpetajaks, tungla läitjaks, aidanud kaasa tantsupidude jätkumisele ja noorte huvile meie kultuuri vastu.
Niina Raadik on pärandanud…
1 minut
Rohkem paljast ihu, vähem vägivalda
Jaapani animatsiooni filmifestival ehk JAFF Tallinnas, Tartus ja Pärnus 8. – 17. IV 2016.
Mis on filmifestivali eesmärk? Šokeerida? Olla uudne? Tuua pildile avastamata talendid? JAFF on jäänud kindlaks klassikalise animemaailma tutvustamisele. Kõrvale olid jäetud indie-mõjutustega linateosed ja uue laine tegijate looming. Programmi filmid olid valminud ka peamiselt enne 2015. aastat. Kultusanimafilmide toomine…
Mis on filmifestivali eesmärk? Šokeerida? Olla uudne? Tuua pildile avastamata talendid? JAFF on jäänud kindlaks klassikalise animemaailma tutvustamisele. Kõrvale olid jäetud indie-mõjutustega linateosed ja uue laine tegijate looming. Programmi filmid olid valminud ka peamiselt enne 2015. aastat. Kultusanimafilmide toomine…
4 minutit
Püha tõde – Kas 1990ndad on tagasi?
Viimasel ajal on kuulda olnud, et 1990ndad tulevad tagasi. Arvestades, et postmodernistlikus kultuuris laenatakse kogu aeg minevikust, põlgamata ära ühtegi ajastut, ja post-postmodernistlikus, mis valitseb praegu, tulebki kõik kogu aeg lainetena tagasi, pole seal midagi imestada.
Tõepoolest, siit-sealt kostub tulistamist ja lahvatavad aina uued korruptsiooni- ning ärastamisskandaalid. Need, kes vanasti oleksid vahvleid müünud…
Tõepoolest, siit-sealt kostub tulistamist ja lahvatavad aina uued korruptsiooni- ning ärastamisskandaalid. Need, kes vanasti oleksid vahvleid müünud…
2 minutit
Infopiraadid ja Panama leke
Praegu tuleb ju välja, et normaalne on äri ajada kasumit maksimeerides ilma sotsiaalseid kulusid kandmata – oligarh saab rikkamaks, ühiskond jääb vaesemaks.
Digitaalse informatsiooni ajastuga on kaasnenud küll rohkelt meetodeid, mille varal andmeid paremini kaitsta ja salastada, aga kus tegijaid, seal nägijaid. Kindlalt luku ja riivi taha pandud teave võib salamahti lekkima hakata. Tegelikult…
5 minutit
Ärajäänud rahvahääletused Eestis
Me ei saa kunagi teada, kas Vene Asutav Kogu oleks 1918. aastal korraldanud riigi äärealadel rahvahääletuse autonoomia või koguni iseseisvumise küsimuses. Ilmselt küll, sest Soome oli juba impeeriumist eraldunud ja Poolat oli samuti lootusetu kinni hoida. Venemaa äärealade vähemusrahvad olid vabaduse võimalusi juba tunda saanud. Riigi terviklikkuse eest seisjad olid ärevuses. Oleks võinud…
3 minutit
Isakuju Andrus Kasemaa
1970ndate lõpu ja 1980ndate algupoole Tartu alternatiivse kunstivälja looja
Hiljuti saabus väga kurb teade Andrus Kasemaa surmast. Praeguses tormilises kunstielus kipuvad nähtaval olema noored talendid, kunstielu vajab uut verd, vaheldust ja muutust. Kombeks ei ole tagasi vaadata ega kunsti käekäiku ajastuüleselt uurida. Aga igal kümnendil on omad suurused, kunstnikud, kes on rohkem kui ainult…
4 minutit
Kas kesklinna tühjad krundid sobivad ainult parkimisplatsideks?
Triin Pitsi
Kuidas vahendada tühja ruumi?
Tänapäeval on ruum iga linna võtmeressurss ja kinnisvarasektor üks maailma juhtivaid majandusharusid. Oma languste ja tõusudega on see põhjustanud palju ebavõrdseid olukordi ning muutnud linnaelu era- ja jagatud huvide…
4 minutit
Eesti võiks e-raamatute laenutamises haarata ohjad
Raamatukogu e-raamatute laenutusteenus on kallis, kuid teenuse pakkumata jätmine läheb kokkuvõttes riigile veel kallimaks.
Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi kohaselt on raamatute laenutusõigus üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele.1 See tähendab, et raamatukogud saavad vabalt laenutada trükiraamatuid, kuid mitte e-raamatuid, mida käsitletakse teenusena. See…
4 minutit
Vilde reportaažid
Eduard Vilde „Pisuhänna“ ühes stseenis küsib Sander käsikirja sirvides: „Sinu tegelased, Tiit – need on ometi positiivsed iseloomud?“ ning saab Piibelehelt vastuseks „Nad on inimesed“. Sedasama võiks märkida klassiku kirju lugedes: lugeja ees ei ole mitte rangeilmeline marmorkuju, kohustusliku koolikirjanduse raudvara, vaid lihast ja luust inimene oma paradokside ja iseärasustega. Kaunilt kujundatud kogumikus leiab aastatel 1925–1927 ja 1931–1933…
4 minutit
Jaapani elamusdisain: söödav minimalism ja 72 aastaaega
Ryusuke Nanki: „Jaapani aed ja Jaapani maiustused on sarnased: piiratud materjalid, abstraktne kogemus.“
Jaapani nüüdisühiskonda kujundavaid traditsioone tutvustav programm „Jaapani bränd – avalik diplomaatia“ jõudis Eestisse Jaapani suursaatkonna vahendusel. Kultuurisaadikuna külastas Tallinna noor hinnatud arhitekt ja disainer Ryusuke Nanki, kes pidas veebruaris Tallinna tehnikakõrgkoolis avaliku loengu.
Ryusuke Nanki on astunud…
Ryusuke Nanki on astunud…
4 minutit
Kolm „õde“: Liisu (Kadri Adamson), Berit (Carmen Mikiver) ja Maria (Kleer Maibaum-Vihmar).
Siim Vahur
Naised, mees ja minevik
Lavastuselt „Olga, Irina ja mina“ ei pea kartma mingeid vihmarlikke veidrusi – kõik on üldinimlik ja liigutav.
4 minutit
Tiit Pääsukest ja Kris Lemsalu ühendab boheemlaslikkus.
Karel Koplimets
Tõsine ühisasi
Tiit Pääsuke: „Minu nooruses täideti lünki meie kunsti katkestatuse tõttu, nüüd on see aga loogiline täiendus, edasiarendamine.“
9 minutit
Kümme teesi (kuraatori)näituse kohta
(Kuraatori)näitus on kunstimaailma kõige ebastabiilsem ja ajutisem, ent üks mõjuvõimsamaid struktuure: näituse kaudu saab kunst olevaks, nähtavaks ja jõuab publikuni. Näitus kui formaat kerkis esile muutuste tõttu kunsti institutsioonis ning on seotud näitustamiskompleksi (exhibitionary complex) tekkimise ja arenguga viimase 200–250 aasta jooksul. Ka kuraatori institutsiooni tekkimine ja esilekerkimine praeguses mõistes on nende protsesside…
2 minutit
Konkurss – Tase on märgatavalt tõusnud
10. aprillil sai ajalooks järjekordne Uno Naissoo konkurss, mis toimus juba 32. korda ja taas Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis. Igal aastal on see jätkuvalt väga prestiižne heliloominguvõistlus andnud hea ülevaate, millega noored muusikud tegelevad ja millised tendentsid on meie rütmimuusika järelkasvu seas parasjagu populaarsemad. Huvi konkursi vastu oli seekord tähelepanuväärselt…
3 minutit
Tüdruk (Sheila Vand) on uutmoodi vampiir kinolinal palju käsitlemist leidnud vampiirifilmide žanris.
Kaader filmist
Vampiirifilm Iraani moodi
Mängufilm „Tüdruk läheb öösel üksi koju“ („A Girl Walks Home Alone at Night“, USA 2014, 101 min), režissöör-stsenarist Ana Lily Amirpour, operaator Lyle Vincent. Osades Sheila Vand, Arash Marandi, Marshall…
4 minutit
Raamatukogu kui teadusasutus
Valgustusajastust alates on mõistetud raamatukogu mitte ainult teadmiste konserveerimise, vaid ka loomise kohana.
2015. aasta kevadel püstitus Sirbi veergudel1 küsimus Rahvusraamatukogu, aga ka laiemalt Eesti teadusraamatukogude rollist. Ehkki keegi ei kahtle Rahvusraamatukogu ega ka teiste raamatukogude olulisuses, on nende tähenduse ülemõtestamine aegajalt siiski vajalik. Klassikaliselt oli, on ja jääb raamatukogu teadustööd toetavaks varamuks. Kaasajal…
5 minutit
Maailmavalu perepsühholoogiline vundament
Miguel de Unamuno „Kaks ema“ on väga lavaline proosateos, kuna annab kõigile nn suurtele teemadele psühholoogiliselt kandva dramaturgilise vormi.
Theatrumi „Kaks ema“, autor Miguel de Unamuno, tõlkija Mari Kruse, lavastaja Tiit Alte, kunstnik Riina Vanhanen, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Maria Peterson, Anneli Tuulik, Aleksander Eelmaa, Tiit Alte, Mare Peterson,…
5 minutit
Teljetüdimus
Õiges väikelinlikus mõõtkavas puuduvad kunstlikud teljed, rõhutatud vaated harjumuslikele (loodus)objektidele, uus ehitusjoon ja katuse kaldenurgad.
EV 100. aastapäeva ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ väikelinnade võistluste saak on kahe aasta jooksul olnud mõneti ühesugune: klassikalise ruumitelje töötlused, vähem või rohkem paremini välja kukkunud väikelinliku mõõtkava katsetused ja miksitud stsenaariumid, stiilid, tunnetused. Päris mitme võistluse žüriid on…
4 minutit
Grigorjeva ja Kõrvits kõnetavad kuulajat vahetult
Sel aastal on ilmunud kaks autoriplaati: „Nature Morte“ Galina Grigorjeva kooriloominguga1 ning „Mirror“ Tõnu Kõrvitsa loominguga. Peale ilmumisaja ja asjaolu, et tegemist on ühe autori loomingut kajastavate plaatidega, on Galina Grigorjeva „Nature Morte’l“ ja Tõnu Kõrvitsa „Mirror’il“ veel nii mõndagi ühist. Mõlema autori looming seostub mingi üldise traditsiooniga: teosed neil…
3 minutit
Gabriela Liivamägi
Kui valgus võidab pimeduse
Ardo Ran Varrese lavaline serenaad „Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma“ Artur Alliksaare tekstidele: lavastaja Liis Kolle, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, kostüümikunstnik Reili Evart, helirežissöör Tammo Sumera, esitajad…
3 minutit
Maailma vaikus pärast Gustafssoni
Ei ole palju möödunud rootsi kirjanduse vahest tuntuima esindaja Tomas Tranströmeri lahkumisest, kui järg jõudis juba teise ülemaailmse tuntusega kirjanduskorüfee, Lars Gustafssoni kätte, kes suri pärast lühikest haigust 2. aprillil poolteist kuud enne oma 80. sünnipäeva.
Gustafssoni haare ja loomeviljakus kuni lõpuni välja olid hämmastavad. Ta oli nii luuletaja, prosaist, filosoofiaprofessor kui ka ühiskonnakriitik, kelle…
Gustafssoni haare ja loomeviljakus kuni lõpuni välja olid hämmastavad. Ta oli nii luuletaja, prosaist, filosoofiaprofessor kui ka ühiskonnakriitik, kelle…
3 minutit
Eestimaa häärberid ehk Mõisa härrastemajast kolhoosi keskusehooneni
Kolhoosiarhitektuur ei ole kõrgelt hinnatud pärand ega väärtustatud mälestus nagu mõisaaegne ehituskunst.
Eestimaad on aegade jooksul valitsenud mitmed võõrvõimud, kelle põllumajandussüsteem on jätnud jälje ka Eesti maa-arhitektuuri ja maastikule. Sajandeid kestnud mõisate ajajärgu ning nõukogudeaegse kolhoosiperioodi – see vältas küll vaid…
4 minutit
Eesti muusika ökoloogiline jalajälg
Eesti muusika päevade vestlusring „Muusikaajakirjandus – kelle asi see on?“ 8. IV Mademoiselle’i kohvikus ning kontserdid „Eesti heliloojad Berliinis“, „Eliitkontsert“ ja „Kevad Tallinnas“ 8., 12. ja 15. IV Estonia kontserdisaalis.
„Roheline heli?“ – niisugust alapealkirja kandsid seekordsed Eesti muusika päevad. Küsimärk ei ole asjata. Mine võtta kinni, mida roheline heli või ökoloogiline lähenemisnurk õieti…
„Roheline heli?“ – niisugust alapealkirja kandsid seekordsed Eesti muusika päevad. Küsimärk ei ole asjata. Mine võtta kinni, mida roheline heli või ökoloogiline lähenemisnurk õieti…
5 minutit
