Argihelid kui eluviisi jäädvustus
Inglise helikunstnik Felicity Ford salvestab Eesti argihelide maastikku.
Möödunud neljapäeval korraldas inglise helikunstnik Felicity Ford Tallinnas Ptarmigani kultuurikeskuses õpitoa „Seljariiete muuseum” („Instant Clothes Museum”), möödunud pühapäevast peale on ta Mooste kunsti- ja sotsiaalpraktika keskuse (MoKS) külaliskunstnik. See pole muide esimene kord, kui Felicity Ford Eestis viibib: kunstnik osales mullu suvel „Häälestatud linna” („Tuned City”)…
Möödunud neljapäeval korraldas inglise helikunstnik Felicity Ford Tallinnas Ptarmigani kultuurikeskuses õpitoa „Seljariiete muuseum” („Instant Clothes Museum”), möödunud pühapäevast peale on ta Mooste kunsti- ja sotsiaalpraktika keskuse (MoKS) külaliskunstnik. See pole muide esimene kord, kui Felicity Ford Eestis viibib: kunstnik osales mullu suvel „Häälestatud linna” („Tuned City”)…
3 minutit
Suure vaasi vorm ja dekoor
Keraamikanäitus „Suur vaas” Tartu Kunstimuuseumis kuni 3. VI, kuraator Ahti Seppet.
Tartu kunstimuuseumi koguhoidja Ahti Seppeti koostatud keraamikanäitus „Suur vaas” on tema sõnul tõuke saanud tarbekunstialasest tühikust Lõuna-Eesti kunstielus – selle olevat tekitanud ülevaatenäituste lõppemine Tartus 1990. aastate keskel.
See enam-vähem õige märkus vajab täpsustamist. Vabariiklikke tarbekunstinäitusi hakati Tartu kunstimuuseumis korraldama 1952. aastal ja 1966. aastast peale…
Tartu kunstimuuseumi koguhoidja Ahti Seppeti koostatud keraamikanäitus „Suur vaas” on tema sõnul tõuke saanud tarbekunstialasest tühikust Lõuna-Eesti kunstielus – selle olevat tekitanud ülevaatenäituste lõppemine Tartus 1990. aastate keskel.
See enam-vähem õige märkus vajab täpsustamist. Vabariiklikke tarbekunstinäitusi hakati Tartu kunstimuuseumis korraldama 1952. aastal ja 1966. aastast peale…
3 minutit
Pehmest elektroonikast elavad objektid
Kärt Ojavee näitus „UUO” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. VI.
UUO (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid on kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis või muutumises, uute väljundite ootel. Seega on mitmed neist objektidest arengu selles etapis, kus viiakse läbi katseid ja ka eksitakse. Näitusekülastajad saavad…
UUO (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid on kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis või muutumises, uute väljundite ootel. Seega on mitmed neist objektidest arengu selles etapis, kus viiakse läbi katseid ja ka eksitakse. Näitusekülastajad saavad…
2 minutit
Traumavaba ruum
Taani nüüdiskunsti näitus „Spatium” Kumus kuni 13. V. Kuraator Maria Kjær Themsen, kunstnikud Tove Storch (1981), Jacob Jessen (1976), Lea Porsager (1981), Kasper Akhøj (1976), Rolf Nowotny (1978), Marie Kølbæk Iversen (1981), Tamar Guimares (1967), Ferdinand Ahm Krag (1977), Torben Ribe (1978), Jacob Kirkegaard (s 1976) ja Olof Olsson (1965).
Seni ilmunud „Spatiumi” näituse arvustustes on mainitud, et…
Seni ilmunud „Spatiumi” näituse arvustustes on mainitud, et…
1 minut
Ja veel midagi
Villu Plingi ja Silja Saarepuu ühisnäitus „Veel” Draakoni galeriis 24. IV – 5. V.
Villu Plink ja Silja Saarepuu on väga hästi toimiv kunstnike paar. Nende viimase aja ühislooming ei ole mitte ainult mõne eluseiga vaimukad ja kriitilised kommentaarid, vaid kunstnikud on puudutanud ka eksistentsiaalsemat, inimloomusele omast, osutanud üldisemale.
Kuna on tegemist performance’ite või ka performatiivsete videoinstallatsioonidega, siis on nad…
Villu Plink ja Silja Saarepuu on väga hästi toimiv kunstnike paar. Nende viimase aja ühislooming ei ole mitte ainult mõne eluseiga vaimukad ja kriitilised kommentaarid, vaid kunstnikud on puudutanud ka eksistentsiaalsemat, inimloomusele omast, osutanud üldisemale.
Kuna on tegemist performance’ite või ka performatiivsete videoinstallatsioonidega, siis on nad…
3 minutit
Tähelepanu, arusaamine nõuab osavõttu!
Antoni Muntadase näitus „Raamide vahel” Barcelona nüüdiskunsti muuseumis (MACBA) kuni 20. V ja „Sissepääs/Vahel” („Entre/Between”) Madridi Reina Sofia nüüdiskunsti muuseumis 23. XI 2011 – 26. III 2012.
Milline on üksikisiku roll meie kaasaja ühiskonnas? Kuidas jõuab meieni informatsioon ja mida üldse teabeks peame? Antoni Muntadast (Barcelona, 1942) peetakse kodumaal nii kontseptuaalse kui ka…
Milline on üksikisiku roll meie kaasaja ühiskonnas? Kuidas jõuab meieni informatsioon ja mida üldse teabeks peame? Antoni Muntadast (Barcelona, 1942) peetakse kodumaal nii kontseptuaalse kui ka…
2 minutit
Marina Abramovići elu ja surm
Performance’ite kuninganna maailma juhtivatel ooperilavadel
Marina Abramovićit on tituleeritud küll performance’i-kuningannaks, küll vanaemaks. Tema nimega seostatav uusim projekt on möödunud suvel 9. juulil Manchesteri rahvusvahelisel festivalil (MIF) esietendunud imevõimetega Ameerika Ühendriikide lavastaja Bob Wilsoni (on töötanud arhitekti, disaineri, dramaturgi, näitleja ja skulptorina, 1970ndate alguses lavastanud Iraani šahhinna tellimusel avangard-spektaakleid Warholi ja Cunninghami osalusel Persepolise varemetes)…
Marina Abramovićit on tituleeritud küll performance’i-kuningannaks, küll vanaemaks. Tema nimega seostatav uusim projekt on möödunud suvel 9. juulil Manchesteri rahvusvahelisel festivalil (MIF) esietendunud imevõimetega Ameerika Ühendriikide lavastaja Bob Wilsoni (on töötanud arhitekti, disaineri, dramaturgi, näitleja ja skulptorina, 1970ndate alguses lavastanud Iraani šahhinna tellimusel avangard-spektaakleid Warholi ja Cunninghami osalusel Persepolise varemetes)…
3 minutit
Sada aastat, kolm filmi
„Eesti filmi sajandipidu” ETVs 30. IV.
Kui võtta sajandi auhindade üleandmist Dorpati konverentsikeskuses kui filmiaasta tippsündmust, jäi see ootamatult lahjaks. Kui aga kui stardipauku, siis annab alust loota veel head ja paremat.
Kuna kogu üritus kestis vähem kui tunni, on mõtet peatuda eelkõige sellel, mida seal näha ei olnud, sest seda, mida oli, võis igaüks ise vaadata ja…
Kui võtta sajandi auhindade üleandmist Dorpati konverentsikeskuses kui filmiaasta tippsündmust, jäi see ootamatult lahjaks. Kui aga kui stardipauku, siis annab alust loota veel head ja paremat.
Kuna kogu üritus kestis vähem kui tunni, on mõtet peatuda eelkõige sellel, mida seal näha ei olnud, sest seda, mida oli, võis igaüks ise vaadata ja…
3 minutit
Hirmutsirkus Haapsalus
Muljeid Haapsalu VII õudusfilmide festivalilt
Seitsmes HÕFF on selleks korraks läbi, publiku poolest oli see rikas: kolme päeva jooksul vaatas festivali filme üle 2800 inimese, mis on HÕFFi uus publikurekord. Nagu alati mahtus programmi väga eripalgelisi filme, uuemaid, mille Euroopa esilinastus toimus HÕFFil, ja vanemaid, mis kogusid riiuleil tolmu juba ammu enne seda, kui sündisid praegused festivalikorraldajad.
Seekordsel…
Seitsmes HÕFF on selleks korraks läbi, publiku poolest oli see rikas: kolme päeva jooksul vaatas festivali filme üle 2800 inimese, mis on HÕFFi uus publikurekord. Nagu alati mahtus programmi väga eripalgelisi filme, uuemaid, mille Euroopa esilinastus toimus HÕFFil, ja vanemaid, mis kogusid riiuleil tolmu juba ammu enne seda, kui sündisid praegused festivalikorraldajad.
Seekordsel…
4 minutit
„Lindpriide” priikssaamise kroonika
40aastane „Lindpriid” jookseb üle hulga aja jälle ETV eetris 18. V.
Mõned asjad siin maailmas lihtsalt käivad rööbiti, otsekui väljakutsena lihtsurelikele, kes seda fenomeni pole kuidagi seletada võtnud. No kas pole kummaline, et üks eesti film, üks Eesti omaaegne kõige pikem lugu on kaks korda linastunud Pariisi linnas Prantsuse filmoteegis ja kokku toonud üksjagu…
Mõned asjad siin maailmas lihtsalt käivad rööbiti, otsekui väljakutsena lihtsurelikele, kes seda fenomeni pole kuidagi seletada võtnud. No kas pole kummaline, et üks eesti film, üks Eesti omaaegne kõige pikem lugu on kaks korda linastunud Pariisi linnas Prantsuse filmoteegis ja kokku toonud üksjagu…
11 minutit
Pealelend. Esper Linnamägi
Kuidas kujuneb Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) festivalikalender ning väliskontsertidel esitatav repertuaar?
Esper Linnamägi, EFK direktor: Sellesse kevadesse on koondunud väga palju väliskontserte, mis on ühelt poolt õnnelik juhus, teiselt poolt on mul aga hea meel, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Euroopas endiselt väga nõutud. Kui statistikat teha, siis märtsist juulini anname 12 kontserti kuues riigis.
Arvudest tähtsamad…
Esper Linnamägi, EFK direktor: Sellesse kevadesse on koondunud väga palju väliskontserte, mis on ühelt poolt õnnelik juhus, teiselt poolt on mul aga hea meel, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Euroopas endiselt väga nõutud. Kui statistikat teha, siis märtsist juulini anname 12 kontserti kuues riigis.
Arvudest tähtsamad…
1 minut
Esimesena lõpetas Pärnu Linnaorkester
Kontsert „Kevade keeled”: Pärnu Linnaorkester, solistid Kaija Lukas (viiul) ja Michael Trauer (vioola), dirigent Jüri Alperten 29. I V Pärnu kontserdimajas.
Olgu nende hooaegade alguste ja lõppudega kuidas on, kuid mingi mõtteline joon siiski hooaja fikseerib ja ka planeeritud kontsertidestki realiseerub hooaja vormis mingi kompositsioon. Pärnu Linnaorkester, kes on juba oma eksistentsi tõttu erakorraline…
Olgu nende hooaegade alguste ja lõppudega kuidas on, kuid mingi mõtteline joon siiski hooaja fikseerib ja ka planeeritud kontsertidestki realiseerub hooaja vormis mingi kompositsioon. Pärnu Linnaorkester, kes on juba oma eksistentsi tõttu erakorraline…
2 minutit
Euroopa orkestrite festival Tallinnas
Kangur: „Eesmärk on, et need, kes pilli õpivad, jätkaksid pillimänguga kogu elu”.
Aprilli lõpus oli Tallinna muusikahuvilistel võimalus vahetult ja kontsentreeritult osa saada Euroopa harrastusorkestrite mitmekesisest kultuurist. IX Euroopa orkestrite festival, mille patrooniks oli Neeme Järvi, tõi Tallinnasse üle 700 harrastusmuusiku 13 riigist. Selline festivalivormis koondumine ühte linna andis üsna hea ülevaate Euroopa harrastusorkestrite…
Aprilli lõpus oli Tallinna muusikahuvilistel võimalus vahetult ja kontsentreeritult osa saada Euroopa harrastusorkestrite mitmekesisest kultuurist. IX Euroopa orkestrite festival, mille patrooniks oli Neeme Järvi, tõi Tallinnasse üle 700 harrastusmuusiku 13 riigist. Selline festivalivormis koondumine ühte linna andis üsna hea ülevaate Euroopa harrastusorkestrite…
3 minutit
Traditsioonide tarkus Peterburi pealaval
Peterburi Filharmoonia Suur saal on olnud eesti muusikutele erilise tähendusega. Nõukogude võimu aastatel oli esinemine selles saalis karjääri tipp, unistuste piir. Just seal kogeti klassikalise muusika suurhetki, esinesid Svjatoslav Richter, David Oistrahh, Jevgeni Mravinski ning Nõukogudemaad väisanud välismaa kuulsused. Nüüd unistavad eestlased Concertgebouw’sse või Carnegie’ Halli pääsemisest ja Peterburi Filharmoonia laval on…
1 minut
Mõtteid Arvo Pärdi minifestivalilt Londonis
Arvo Pärdi muusikale pühendatud minifestival „Total Immersion” („Täielik keelekümblus”) 28. IV Barbicani keskuses Londonis: esinesid Guildhalli muusika- ja draamakooli tudengid, BBC Singers Paul Brough’ dirigeerimisel, orelil Iain Farrington, BBC sümfooniaorkester ja koor Tõnu Kaljuste juhatusel, solistid Alina Ibragimova (viiul) ja Barnabás Kelemen (viiul). Kavas oli ka Dorian Supini dokumentaalfilm „24 prelüüdi…
3 minutit
Prantsuse muusika ja kirjanduse seoseid otsimas
Muusikalis-kirjanduslik põiming „Kuu ja augud”: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna üliõpilased, akadeemia segakoori ansambel, Tartu ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala üliõpilased, Viljandi muusikakooli õpilased, varajase muusika ansambel Fa Schola ja Viljandi Guitar Trio. Muusikaline juht Marge Loik ja lavastaja Tanel Lepsoo. 27. IV Viljandi muusikakoolis ja 28. IV Tartu ajaloomuuseumis.
Ligi 50…
Ligi 50…
2 minutit
„Werther” – lauljate mõõduvõtmise ooper
Märtsis tuli Vanemuises lavale suure armukire ja emotsioonidega laetud Jules Massenet’ ooper „Werther”, mis on loodud Johann Wolfgang von Goethe romaani „Noore Wertheri kannatused” põhjal. Heliteos nägi ilmavalgust 1892. aastal Viinis. Viimasel ajal maailmas mängituim Massenet’ ooper on nüüd ka Eestis esmakordselt laval – igati tänuväärne samm Vanemuise poolt.
Ooperi lavastaja Albert-André…
Ooperi lavastaja Albert-André…
2 minutit
Aints ja Modigliani Eduriga Estonias
Piia Ruber
Helilooja Tauno Aints paar nädalat enne esietendust
Õhus on elevust, sest proov on just lõppenud. Oletan, et palju üllatavat on veel ees – Eduri-Aintsi Modigliani on veel sündimata.…
Helilooja Tauno Aints paar nädalat enne esietendust
Õhus on elevust, sest proov on just lõppenud. Oletan, et palju üllatavat on veel ees – Eduri-Aintsi Modigliani on veel sündimata.…
7 minutit
XIX sajandi teatriuuendus
Frank Wedekind pole Eesti teatrilavadel just tihe külaline.
Tartu Üliõpilasteatri „Kevade ärkamine”, autor Frank Wedekind, lavastaja Enor Niinemägi, koreograaf Helen Solovjev, kunstnik An-Liis Amur, helikujundajad Enor Niinemägi ja Helen Solovjev. Mängivad Jari Matsi, Christopher Rajaveer, Richard Naar, Lauli Otsar, Vootele Mäevere, Triinu Lukas, Anu Sildnik, Kristina Mändul, Egle Adams, Karl-Joosep Ilves, Sven Paulus, Peeter Piiri, Mihkel…
Tartu Üliõpilasteatri „Kevade ärkamine”, autor Frank Wedekind, lavastaja Enor Niinemägi, koreograaf Helen Solovjev, kunstnik An-Liis Amur, helikujundajad Enor Niinemägi ja Helen Solovjev. Mängivad Jari Matsi, Christopher Rajaveer, Richard Naar, Lauli Otsar, Vootele Mäevere, Triinu Lukas, Anu Sildnik, Kristina Mändul, Egle Adams, Karl-Joosep Ilves, Sven Paulus, Peeter Piiri, Mihkel…
2 minutit
„Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad”*
Meie vanemate ja vanavanemate nii tehtud kui ka tegemata teod saavad ootamatu jätku meis.
Pärnu Endla „Nähtamatu maja”, autor Tiina Laanem, lavastaja, kunstnik ja helikujundaja Andres Noormets, valguskujundaja Karmen Tellisaar. Mängivad Helle Kuningas, Indrek Taalmaa, Bert Raudsep, Sten Karpov, Kaili Viidas, Ago Anderson ja Triin Lepik. Esietendus 14. IV…
Pärnu Endla „Nähtamatu maja”, autor Tiina Laanem, lavastaja, kunstnik ja helikujundaja Andres Noormets, valguskujundaja Karmen Tellisaar. Mängivad Helle Kuningas, Indrek Taalmaa, Bert Raudsep, Sten Karpov, Kaili Viidas, Ago Anderson ja Triin Lepik. Esietendus 14. IV…
2 minutit
Linnastumine – paratamatu protsess
Margit Mutso intervjuu 15. mail Tallinnas toimuva konverentsi „Elav linn. Unistuste linn” ühe peaesineja, praegu Singapuris töötava eesti arhitekti Andres Sevtšukiga.
Sul on põnev haridustee, räägi sellest algatuseks lähemalt.
Alustasin arhitektuuriõpinguid aastal 1999 Eesti kunstiakadeemias, kus läbisin kaks kursust. See oli põnev aeg. Kateedrit juhtis Veljo Kaasik ning seal oli üsna palju eksperimenteerimist ja loovat…
Sul on põnev haridustee, räägi sellest algatuseks lähemalt.
Alustasin arhitektuuriõpinguid aastal 1999 Eesti kunstiakadeemias, kus läbisin kaks kursust. See oli põnev aeg. Kateedrit juhtis Veljo Kaasik ning seal oli üsna palju eksperimenteerimist ja loovat…
9 minutit
(:)kunstil on alati nuga taskus
Pärnu Endla „Sinikad” on vaimse terrori ja psühholoogilise piinamise eriti rafineeritud vahend.
Pärnu Endla „Sinikad”, autor Maria Blom, tõlkija Maarja Aaloe-Laur, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Aime Unt, valguskunstnik Sander Põllu, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Lii Tedre ja Lauri Kink. Esietendus 30. III Endla suures saalis.
Kõik, mida…
Pärnu Endla „Sinikad”, autor Maria Blom, tõlkija Maarja Aaloe-Laur, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Aime Unt, valguskunstnik Sander Põllu, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Lii Tedre ja Lauri Kink. Esietendus 30. III Endla suures saalis.
Kõik, mida…
4 minutit
Miks ikkagi on ERMi hoone siiani ehitamata?
Seoses sellega, et ERM jäi ilma Euroopa Liidu rahastamisest, on mitmel pool puudutatud ka varasemaid ERMi ehitamisega seotud otsustusi. Seejuures pole tulnud välja põhjused, miks vaadati mitmel korral juba otsustatud asjad uuesti läbi. Kõige ebamugavam, et mitte öelda lausa ohtlik, on vana asja mäletamine. Olin ühel perioodil päris tihedalt seotud ERMi asukohavaliku…
8 minutit
Liblikad Calibani kõhus
Psühholoogilises plaanis saaks „Liblikapüüdjat” vaadelda ka kui pildikesi ühest lähisuhtest.
VAT-teatri „Liblikapüüdja”, autor John Fowles, dramatiseerija Diana Leesalu, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Maret Kukkur ja valguskujundaja Madis Kirkmann. Mängivad Marilyn Jurman ja Margo Teder. Esietendus 31. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
See, mis on saanud John Fowlesi „Liblikapüüdjast” VAT-teatri laval, räägib ühelt poolt muidugi lavastaja Peeter Raudsepa ja dramaturg Diana…
VAT-teatri „Liblikapüüdja”, autor John Fowles, dramatiseerija Diana Leesalu, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Maret Kukkur ja valguskujundaja Madis Kirkmann. Mängivad Marilyn Jurman ja Margo Teder. Esietendus 31. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
See, mis on saanud John Fowlesi „Liblikapüüdjast” VAT-teatri laval, räägib ühelt poolt muidugi lavastaja Peeter Raudsepa ja dramaturg Diana…
5 minutit
Tartu kui algus ja lõpp
„Prima vista” festivali avakõne
Üks mind kõige enam lummanud lauseid on pärit ilmutusraamatust, kus vägev ingel ütleb salapärased sõnad: „. . . . ja aega ei saa enam olema”. Kas see peaks tähendama, et siis on ainult paljas ruum – ilma ajata? Ja miks ingel ütleb, et „aega ei saa enam olema”, aga mitte näiteks, et „ruumi ei saa enam…
Üks mind kõige enam lummanud lauseid on pärit ilmutusraamatust, kus vägev ingel ütleb salapärased sõnad: „. . . . ja aega ei saa enam olema”. Kas see peaks tähendama, et siis on ainult paljas ruum – ilma ajata? Ja miks ingel ütleb, et „aega ei saa enam olema”, aga mitte näiteks, et „ruumi ei saa enam…
4 minutit
Evolutsioonilise kruvikeeraja lugu
Stuart Kauffmani pöördeline lugu viib igava deterministliku universumi põnevatele arenguteedele.
27. aprillil pidas Stuart Kauffman Tartu ülikooli semiootikaosakonnas tähelepanuväärse seminari ja esines ka 24.–29. aprillil Tartus toimunud konverentsil „Mis on elu?”.
Stuart Kauffman on maailma tippteadlasi elussüsteemide modelleerimise alal. Ta on üks keerukate süsteemide matemaatilise uurimise Santa Fe keskuse rajajaid Ameerika Ühendriikides. Tartu seminaril kõneles ta…
27. aprillil pidas Stuart Kauffman Tartu ülikooli semiootikaosakonnas tähelepanuväärse seminari ja esines ka 24.–29. aprillil Tartus toimunud konverentsil „Mis on elu?”.
Stuart Kauffman on maailma tippteadlasi elussüsteemide modelleerimise alal. Ta on üks keerukate süsteemide matemaatilise uurimise Santa Fe keskuse rajajaid Ameerika Ühendriikides. Tartu seminaril kõneles ta…
6 minutit
Argo – istu, kaks!
Aeg-ajalt kostab nurinat, et õpilased ei oska enam sugugi eesti keelt. Nõus, isegi meie pere tänavusel põhikoolilõpetajal käib emakeel kohati üle kivide ja kändude. Aga ometi pöördus ta minu poole päris parajas pühas vihas, kui emakeele eksamiks valmistumise harjutusvihikut uuris: „Kuule, see on ju vigu täis!”.
Võtsin mina siis toodud trükise („Õpilasele põhikooli eesti keele ja kirjanduse…
Võtsin mina siis toodud trükise („Õpilasele põhikooli eesti keele ja kirjanduse…
1 minut
Pärast loendust loenduse pärast
Millega tegeleb rahvaloenduse meeskond pärast välitööde lõppu?
Rahva ja eluruumide loenduse küsitlus lõppes 31. märtsil. Sellest on möödas juba terve kuu aega ja ikka veel pole selge, kui palju meid…
Rahva ja eluruumide loenduse küsitlus lõppes 31. märtsil. Sellest on möödas juba terve kuu aega ja ikka veel pole selge, kui palju meid…
10 minutit
Teine absurd
. . . . ning kas pole pea kõik siinilmas üks suur Kestmise Projekt?
Elo Viiding „Projekt nimega armastus” Sirp 5. XII 2008
Elo Viidingu „Kestmine” on eksistentsialistlik teos. Ma tahaks öelda, et see on naise ja naiselikkuse eksistentsialism, aga ei tahaks siduda seda sooga, iseäranis sooga kui paarismõistega mehelikkusele. Elo Viidingu „Kestmine” on just teine eksistentsialism, teine suhe transtsendentsusega, teine suhe olemisega,…
Elo Viiding „Projekt nimega armastus” Sirp 5. XII 2008
Elo Viidingu „Kestmine” on eksistentsialistlik teos. Ma tahaks öelda, et see on naise ja naiselikkuse eksistentsialism, aga ei tahaks siduda seda sooga, iseäranis sooga kui paarismõistega mehelikkusele. Elo Viidingu „Kestmine” on just teine eksistentsialism, teine suhe transtsendentsusega, teine suhe olemisega,…
3 minutit
Nauditavad toolid
EKA tudengite näitus „Nooli tooli!” Tallinna Loomeinkubaatoris (Veerenni 24) ruumides 13. IV – 13. V.
Tallinna Loomeinkubaatoris saab veel viimaseid päevi uudistada näitusel „Nooli tooli!” põnevaid tudengitöid, millest nii mõnigi on tootmiseks küps. Oma istmeid tutvustavad Külli Tael, Alina Nurmist, Karin Lageda, Heleri Lindeberg, Raina Lillepõld, Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Kristin Jürmann, Sohwi-Ly Sahtel, Kerstin Oppe, Katrin Talvik,…
Tallinna Loomeinkubaatoris saab veel viimaseid päevi uudistada näitusel „Nooli tooli!” põnevaid tudengitöid, millest nii mõnigi on tootmiseks küps. Oma istmeid tutvustavad Külli Tael, Alina Nurmist, Karin Lageda, Heleri Lindeberg, Raina Lillepõld, Kariina-Kristiina Kaufmann, Kadri Tonto, Kristin Jürmann, Sohwi-Ly Sahtel, Kerstin Oppe, Katrin Talvik,…
1 minut
Halb toon
Elo Viiding, Kestmine. Kujundanud Ly Lestberg, küljendanud Ulvi Lahesalu. Tuum, 2011, 68 lk.
Elo Viidingu looming on minus ikka tekitanud kahetist tunnet: ühest küljest olen ma selle austaja (otseses mõttes: tunnen nende raamatute vastu just pigem austust kui meeldivus-, vaimustus- vms tunnet) olnud juba „Laeka lähedusest” saadik (küll vist teatava väsimusega 90ndate teises pooles, kuid seda enam uue sajandi raamatute…
Elo Viidingu looming on minus ikka tekitanud kahetist tunnet: ühest küljest olen ma selle austaja (otseses mõttes: tunnen nende raamatute vastu just pigem austust kui meeldivus-, vaimustus- vms tunnet) olnud juba „Laeka lähedusest” saadik (küll vist teatava väsimusega 90ndate teises pooles, kuid seda enam uue sajandi raamatute…
7 minutit
Kunst lugeda, kunst loetut mõista
Tekstide mõistmine, nende analüüs ja süntees on teatud mõttes „kunst”, mille edukaks viljelemiseks on vaja nii omandatud oskusi kui ka loomupärast võimekust.
Lugemise kunst. Toimetanud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised. Rahvusraamatukogu, 2012. 313 lk.
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste seeria on 1990. aastast peale toonud eestikeelse lugejani mitmeid sisukaid uurimusi ja ülevaateartikleid Eesti raamatukogundusest ja raamatuteadusest. 2008. aastal…
Lugemise kunst. Toimetanud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised. Rahvusraamatukogu, 2012. 313 lk.
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste seeria on 1990. aastast peale toonud eestikeelse lugejani mitmeid sisukaid uurimusi ja ülevaateartikleid Eesti raamatukogundusest ja raamatuteadusest. 2008. aastal…
5 minutit
Soomlased usuvad, et õpetajal on ühiskonnas eriline roll
Selle asemel et mõelda, kuidas parimatest parimad noored õpetajakutse valiksid, õigustame end OECD haridusaruannetest jm võetud formaalsete, meid hädapäraselt tsiviliseerituna näitavate palgavõrdlustega.
Intervjuus Sirbile (5. IV) Jaak Aaviksoo Soome haridusest kuigivõrd rääkida ei soovinud, viidates, et viimane mood hariduse osas tuleb juba idamaadest (midagi konkreetset ja sisulist ei öelnud minister…
Intervjuus Sirbile (5. IV) Jaak Aaviksoo Soome haridusest kuigivõrd rääkida ei soovinud, viidates, et viimane mood hariduse osas tuleb juba idamaadest (midagi konkreetset ja sisulist ei öelnud minister…
3 minutit
Eesti õpetaja väärikas palk kipub jäämagi unistuseks
Õpetaja pole enam maa sool ja meie helge tuleviku põhiarhitekt, vaid kuluartikkel eelarvereal.
Õpetajate palga aurukatla ümber on tantsitud kogu taasiseseisvumisaja. Hiljutisele Eesti haridustöötajate ajaloo suurimale streigile vaatamata pole näha, et tuntav palgatõus oleks lähemale tulnud. Olukord on pentsik. Poliitloosungid kuulutavad: kultuur ja haridus on väga tähtsad. Ometi ei väljendu…
Õpetajate palga aurukatla ümber on tantsitud kogu taasiseseisvumisaja. Hiljutisele Eesti haridustöötajate ajaloo suurimale streigile vaatamata pole näha, et tuntav palgatõus oleks lähemale tulnud. Olukord on pentsik. Poliitloosungid kuulutavad: kultuur ja haridus on väga tähtsad. Ometi ei väljendu…
5 minutit
„Kust alguse saab meie kodumaa?”*
Olen Sergei Metlevi oma „Propagandasõnastikus” (Tallinn 2011, lk 19) liigitanud „alibi-venelaseks” (nii nagu Uri Avnery on „alibi-juut”). Tema kirjutised on väärtuslik analüüsiaines mu propagandatehnikate loengusarjas. Ta tekstid lähevad ka aina ilmekamaks – viimatine „Venemaa mõjutuspoliitika agendid löögi all” (Delfi 17. IV 2012) kujutab endast propagandavõtete näidiskogu. Julge, paljastav, riskantne (Vene diplomaat „helistas organisatsiooni…
3 minutit
Milles seisneb Euroopa õiguse ja FIDE fenomen?
FIDE viib edukalt ellu 1958. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Walter Hallsteini poolt sõnastatud arusaama sellest, kui keskse tähtsusega oli ja on õigusloome Euroopa lõimumisele. Nimelt leidis Hallstein, et liikmesriikide suhetes peavad vägivald ja poliitiline surve asenduma õiguse ülemvõimuga. 1973. aastal võttis Luksemburgi õigusteadlane, tolleaegne FIDE president ja Euroopa ühenduste kohtu…
3 minutit
Jälle hädas Euroopaga
Marek Strandberg
Õiguskantsler Indrek Tederi pöördumine riigikohtu poole Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu põhiseaduslikkuse kontrollimiseks andis ettekäände vaatemänguks meedias, mida riigikohtunikud harva, kui üldse kunagi varem nautida on saanud. Pildid puha lehes ja reportaažid…
Õiguskantsler Indrek Tederi pöördumine riigikohtu poole Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu põhiseaduslikkuse kontrollimiseks andis ettekäände vaatemänguks meedias, mida riigikohtunikud harva, kui üldse kunagi varem nautida on saanud. Pildid puha lehes ja reportaažid…
2 minutit
