Pepeljajev toob Vanemuises lavale fantastilise „Haldjakuninganna“
Sellel laupäeval, 5. veebruaril kl 19 esietendub Sadamateatris Henry Purcelli ooper „Haldjakuninganna“ Saša Pepeljajevi kineetilises ja kontseptuaalses lavastuses.
1 minut
20. – 30. aprillini vallutab linna ja maa taas kevadine suurim jazzipidu Jazzkaar 2011!
22. korda toimuv kevadine suursündmus Tallinna rahvusvaheline festival „Jazzkaar” toob muusikaelamused üle maailma koju kätte – 11 päeva jooksul annavad euroopa, ameerika ja aasia muusikud enam kui 30 põnevat kontserti üle Eesti. ”Jazzkaar” täidab mitmed muusikute, korraldajate ja kuulajate unistused, rikastades sel aastal…
3 minutit
Viiendas Sirbis:
Eesti Kontsert saab 70 aastat vanaks. Sõna on direktor Jüri Leitenil.
Jüri Adams kirjutab valimisprogrammist ja rahva teenimisest,
Jan Kaus analüüsib erakondade kultuuripoliitikavisiooni ja selle retoorikat.
Kas Tartu ülikoolis on liiga mugav ära elada?
Mati Sirkel on Sebaldiga teekonnal, Kalju Kruusa kirjutab parimat rohmakat luulet.
Üheksa teatrikriitikut hindavad tagasivaateliselt 00ndate teatrielu.
Triin Ojari arhitektuurikriitia uutest rõivastest. 2010. aasta parimad ehitised.
Polymeris saab vaadata Baltimaade…
Jüri Adams kirjutab valimisprogrammist ja rahva teenimisest,
Jan Kaus analüüsib erakondade kultuuripoliitikavisiooni ja selle retoorikat.
Kas Tartu ülikoolis on liiga mugav ära elada?
Mati Sirkel on Sebaldiga teekonnal, Kalju Kruusa kirjutab parimat rohmakat luulet.
Üheksa teatrikriitikut hindavad tagasivaateliselt 00ndate teatrielu.
Triin Ojari arhitektuurikriitia uutest rõivastest. 2010. aasta parimad ehitised.
Polymeris saab vaadata Baltimaade…
1 minut
Põlula, Poll ja ajalugu, mida ära ei tunne
Mängufilm „Polli päevikud” („Poll”, Saksamaa-Austria-Eesti 2010, 129 min), režissöör ja stsenarist Chris Kraus, operaator Daniela Knapp, muusika Annette Focks, montaaž Uta Schmidt. Osades Paula Beer, Edgar Selge, Tambet Tuisk jt. Produtsendid Alexandra Kordes, Melike Kordes. Esilinastus Rooma filmifestivalil 2010. aasta sügisel.
Baltisaksa päritolu režissöör Chris Krausi film „Polli päevikud” on üks kunstiliselt…
Baltisaksa päritolu režissöör Chris Krausi film „Polli päevikud” on üks kunstiliselt…
6 minutit
Provintsiteater primadonna ja fantoomiga
Teater ja selle kulissidetagune elu on erutanud publikut küllap sama palju kui laval toimuv.
Pärnu Endla „Teatrikomöödia”, autor Bengt Ahlfors, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Ervin Õunapuu, valguskunstnik Margus Vaigur ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Karin Tammaru, Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Lauri Kink, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Tambet Seling…
Pärnu Endla „Teatrikomöödia”, autor Bengt Ahlfors, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Ervin Õunapuu, valguskunstnik Margus Vaigur ja muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Karin Tammaru, Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Lauri Kink, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Tambet Seling…
5 minutit
Rumm, viin ja hunnik õnnetust
Conor McPherson on täitnud lünga, mille tekitas Saalomon Vesipruul, kui tassis oma koju magama Jaan Tatika, et kirjutada temast „Ühe joodiku elulugu”.
Vanemuise „Rumm ja viin”, autor Conor McPherson, tõlkija Martin Algus, lavastaja Tanel Jonas ja kunstnik Liina Unt. Mängib Ott Sepp. Esietendus 3. XI Sadamateatris.
Rumm viinaga on segu, mis hakkab ülemäära maitsema…
Vanemuise „Rumm ja viin”, autor Conor McPherson, tõlkija Martin Algus, lavastaja Tanel Jonas ja kunstnik Liina Unt. Mängib Ott Sepp. Esietendus 3. XI Sadamateatris.
Rumm viinaga on segu, mis hakkab ülemäära maitsema…
3 minutit
Murduvad just kõige kõrgemad puud
Māra Ķimele käe all valmiv „Hedda Gabler” on „kaks ühes” juhtum: nii tudengite õppetöö kui ka teatrilavastus.
Läti üks hinnatumaid lavastajaid Māra Ķimele Riia Uuest teatrist teeb praegu Tallinnas proove Henrik Ibseni näidendiga „Hedda Gabler”. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu diplomilavastus esietendub 5. II Von Krahli teatris.
Alati on hea teada, kuidas…
Läti üks hinnatumaid lavastajaid Māra Ķimele Riia Uuest teatrist teeb praegu Tallinnas proove Henrik Ibseni näidendiga „Hedda Gabler”. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu diplomilavastus esietendub 5. II Von Krahli teatris.
Alati on hea teada, kuidas…
6 minutit
„DocPoint” on teist korda Tallinnas
Juba teist aastat leiab Tallinnas aset rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival „DocPoint Tallinn”.
27. – 30. I saab kinos Sõprus ja Kumus näha kõrgetasemelisi dokfilme. „DocPoint Tallinn” on välja kasvanud Helsingi festivalist, mis tähistab seal nüüd juba ümmargust kümnendat sünnipäeva. Seega on „DocPoint’i” puhul tegu festivaliga, mis leiab samaaegselt aset kahes linnas. Tallinna programmi mahub sel…
27. – 30. I saab kinos Sõprus ja Kumus näha kõrgetasemelisi dokfilme. „DocPoint Tallinn” on välja kasvanud Helsingi festivalist, mis tähistab seal nüüd juba ümmargust kümnendat sünnipäeva. Seega on „DocPoint’i” puhul tegu festivaliga, mis leiab samaaegselt aset kahes linnas. Tallinna programmi mahub sel…
1 minut
Subjektiivselt ja objektiivselt
Enne festivali „DocPoint” mõne filmi kommenteerimist, peatun hoopis üldisemal dokfilmi puutuval teemal, subjektiivsuse ja objektiivsuse dilemmal.
Igaüks meist teab, kuidas on olla enese nahas ja mingil viisil maailma kogeda. Eeldame, et sellesarnane tunne on ka teistel inimestel. Üldiselt ja ilmselt meie tunded ongi piisavalt lähedased, ent probleem tekib, kui tahame näiteks X-i subjektiivse tunde…
Igaüks meist teab, kuidas on olla enese nahas ja mingil viisil maailma kogeda. Eeldame, et sellesarnane tunne on ka teistel inimestel. Üldiselt ja ilmselt meie tunded ongi piisavalt lähedased, ent probleem tekib, kui tahame näiteks X-i subjektiivse tunde…
4 minutit
Rajangu nõukogude öö
Raul Rajangu näitus „Nõukogude öö ja teisi pilte” Tartu Kunstimuuseumis kuni 31. I.
Raul Rajangust sai legend juba 1989. aastaks, kui kunstiavalikkus oli näinud tema kuut maali. Kes meist ei mäletaks „Näärikuuske ja õmblusmasinat” (1984), „Lumememme Vana Anatoomikumi kõrval” (1986) või iseäranis „Raul Rajangu ja tema abiliste saabumist Viljandisse” (1988). Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning…
Raul Rajangust sai legend juba 1989. aastaks, kui kunstiavalikkus oli näinud tema kuut maali. Kes meist ei mäletaks „Näärikuuske ja õmblusmasinat” (1984), „Lumememme Vana Anatoomikumi kõrval” (1986) või iseäranis „Raul Rajangu ja tema abiliste saabumist Viljandisse” (1988). Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning…
2 minutit
Euro tõi küsimused?
Maalinäitus „2011! Konverteeri! Eesti maalikunst” Rotermanni soolalaos kuni 20. II . Korraldajad Karin Hallas-Murula, Mari Roosvalt, Jaan Elken, kujundaja Jaan Elken.
See juba keeleliselt kuidagi vildakas lause reklaampostidelt üha uuesti ja uuesti silme ees vilkumas, suundun suhteliselt skeptiliselt Rotermanni soolalattu üheksa eesti maalikunstniku rahateemalisele näitusele „2011! Konverteeri! Eesti maalikunst”. Tõepoolest, mida on maalikunstil pakkuda sedavõrd hüüumärkideväärset…
See juba keeleliselt kuidagi vildakas lause reklaampostidelt üha uuesti ja uuesti silme ees vilkumas, suundun suhteliselt skeptiliselt Rotermanni soolalattu üheksa eesti maalikunstniku rahateemalisele näitusele „2011! Konverteeri! Eesti maalikunst”. Tõepoolest, mida on maalikunstil pakkuda sedavõrd hüüumärkideväärset…
3 minutit
Kultuuritu Tallinn, utoopiline T-linn
Lilli-Krõõt Repnau näitus „Utoopiline T-linn” Draakoni galeriis kuni 29. I.
Kui Draakoni galerii 2010. aasta programm lõppes Sandra Jõgeva üritusi täis tuubitud näitusega, mis formaadi poolest oli kriitiline kohaliku kultuuri rahastuspoliitika suhtes, siis nüüd on Draakoni galeriis Lilli-Krõõt Repnau teravvalusad litod institutsioonikriitikaga kultuuripealinna ja kultuuri kaubastamise vastu.
Kuigi Raine Karbi projekteeritud Sakala keskus meenutas…
Kui Draakoni galerii 2010. aasta programm lõppes Sandra Jõgeva üritusi täis tuubitud näitusega, mis formaadi poolest oli kriitiline kohaliku kultuuri rahastuspoliitika suhtes, siis nüüd on Draakoni galeriis Lilli-Krõõt Repnau teravvalusad litod institutsioonikriitikaga kultuuripealinna ja kultuuri kaubastamise vastu.
Kuigi Raine Karbi projekteeritud Sakala keskus meenutas…
1 minut
Kolm kunstilist kiiksu
Ly Lestbergi näitus „I Was Born to Love You” Tartu loomemajanduskeskuses 6. XI 2010 – 3. I 2011,
Tiina Söödi näitus „Pu-pu-pu-puudutus” Y-galeriis 14. XII 2010 – 8. I 2011,
Nelly Drelli „Välgatus” Vaala galeriis kuni 29. I.
Esimene kiiks on Tartu loomemajanduskeskuse restaureeritud maja vanalt trepilt, mille käsipuu kohale oli riputatud Ly Lestbergi näitus „I…
Tiina Söödi näitus „Pu-pu-pu-puudutus” Y-galeriis 14. XII 2010 – 8. I 2011,
Nelly Drelli „Välgatus” Vaala galeriis kuni 29. I.
Esimene kiiks on Tartu loomemajanduskeskuse restaureeritud maja vanalt trepilt, mille käsipuu kohale oli riputatud Ly Lestbergi näitus „I…
2 minutit
Mall Nukke linnamüstika
Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina näitus „Urban Mystic” („Linnamüstika”) Hobusepea galeriis kuni 31. I; maalinäitus „2011! Konverteeri! Eesti maalikunst”
Rotermanni soolalaos kuni 20. II ; Mall Nukke näitus riigikogus kuni 31. I. Praegu saab Mall Nukke kunsti vaadata kolmes kohas. Riigikogu galeriis on välja pandud Kristjan Raua, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni…
Rotermanni soolalaos kuni 20. II ; Mall Nukke näitus riigikogus kuni 31. I. Praegu saab Mall Nukke kunsti vaadata kolmes kohas. Riigikogu galeriis on välja pandud Kristjan Raua, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni…
2 minutit
„Eksperimenta!” – kellele ja miks?
Sally Stuudio juhti, „Eksperimenta!” idee autorit ning eestvedajat Annely Köstrit küsitleb Reet Varblane.
26. aprillist 14. juunini toimub Tallinnas rahvusvaheline õpilaste (14- kuni 19-aastaste) kunstiharidusprojekt „Eksperimenta!”. Seda mitte ainult ei viida läbi Tallinna kui 2011. aasta kultuuripealinna programmi egiidi all, vaid see on ilmselt üks kultuuripealinna ulatuslikumaid kunstiprojekte, esimene õpilaste rahvusvaheline kaasaegse…
26. aprillist 14. juunini toimub Tallinnas rahvusvaheline õpilaste (14- kuni 19-aastaste) kunstiharidusprojekt „Eksperimenta!”. Seda mitte ainult ei viida läbi Tallinna kui 2011. aasta kultuuripealinna programmi egiidi all, vaid see on ilmselt üks kultuuripealinna ulatuslikumaid kunstiprojekte, esimene õpilaste rahvusvaheline kaasaegse…
5 minutit
Arhitektuurikonkurss ja autoriõigused
Arhitektide ja riigihangete korraldajate vahel on üha enam tekkinud vaidlusi võistlusjuhendite autoriõiguste tingimuste üle. Seda ilmselt seetõttu, et arhitektid ja tellijad on saanud teadlikumaks intellektuaalsest omandist ning on tulnud ka esimesed kohtulahendid (nt Kihnu rahvamaja juhtum). Autoriõiguse seisukohalt on tegemist majanduse ühe valdkonna mängureeglite kehtestamisega, näiteks muusikatööstuses tagab autoriõigus kontrolli rahavoo üle. Arhitektuurivaldkonna…
3 minutit
Arhitektuurivõistluse pinged
Möödunud nädala reedel lõppes taas üks arhitektuurivõistlus – Tallinna muusikakeskkooli, Tallinna balletikooli ja Georg Otsa nimelise muusikakooli ühishoone ideeprojekti arhitektuurivõistluse
I etapp.
Miks korraldatakse arhitektuurivõistlusi? Avaliku võistluse korraldamine nõuab aega ja vaeva nii korraldajatelt kui osalevatelt arhitektidelt, kellest enamik teeb seda tööd tasu saamata. Võistlusel osalemine on kallis lõbu: korralikult trükitud ja vormistatud planšetid ning makett…
I etapp.
Miks korraldatakse arhitektuurivõistlusi? Avaliku võistluse korraldamine nõuab aega ja vaeva nii korraldajatelt kui osalevatelt arhitektidelt, kellest enamik teeb seda tööd tasu saamata. Võistlusel osalemine on kallis lõbu: korralikult trükitud ja vormistatud planšetid ning makett…
4 minutit
Eesti Rahva Muuseumi ehituslugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus
Kui miljon inimest annaks igaüks tuhat krooni, saaks 2006. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööks kuulutatud projekti „Mälestuste väli” järgi Eesti Rahva Muuseumi maja ehitatud. Ehitatud saaks see maja vahest ka siis, kui me lõpuks leiaksime need ammusel ajal Raadi järve põhja heidetud kullakangid, millest räägib…
10 minutit
Viiekümnendad. Inimese mõõde
Kirjanduslooline fragmentaarium. Toomas Liivi mälestuskonverentsil 14. I 2011 Reaalkoolis ette kantu alustekst
Peaosades
August Alle, Nigol Andresen, Vladimir Beekman, Johannes Feldbach, Erni Hiir, Aadu Hint, August Jakobson, Mihkel Jürna, Aira Kaal, Manivald Kesamaa, Felix Kotta, Erni Krusten, Hans Kruus, Paul Kuusberg, Jaan Kärner, Uno Laht, Max Laosson, Hans Leberecht, Kersti Merilaas, Magnus Mälk, Eduard Männik, Minni…
Peaosades
August Alle, Nigol Andresen, Vladimir Beekman, Johannes Feldbach, Erni Hiir, Aadu Hint, August Jakobson, Mihkel Jürna, Aira Kaal, Manivald Kesamaa, Felix Kotta, Erni Krusten, Hans Kruus, Paul Kuusberg, Jaan Kärner, Uno Laht, Max Laosson, Hans Leberecht, Kersti Merilaas, Magnus Mälk, Eduard Männik, Minni…
10 minutit
Naabob Mutt
Sissejuhatus naaboblusse ja esimene õppetund
Mihkel Mutt, Mälestused IV. Kandilised sambad. Ülikool. Kirjastus fabian, 2010. 239 lk.
Asudes lugema Mihkel Muti mälestuste IV köidet (ülikooliaeg), oli mu eelhäälestus sümpatiseeriv ja ma ei pidanud pettuma. Olen ikka hinnanud Mutti heaks kirjanikuks. Vaatamata isegi sellele, et omades küll väga nauditavat iroonilisteravmeelset kirjutamisaparatuuri (teda on kerge ja lõbus-nõudlik lugeda), pole ta…
Mihkel Mutt, Mälestused IV. Kandilised sambad. Ülikool. Kirjastus fabian, 2010. 239 lk.
Asudes lugema Mihkel Muti mälestuste IV köidet (ülikooliaeg), oli mu eelhäälestus sümpatiseeriv ja ma ei pidanud pettuma. Olen ikka hinnanud Mutti heaks kirjanikuks. Vaatamata isegi sellele, et omades küll väga nauditavat iroonilisteravmeelset kirjutamisaparatuuri (teda on kerge ja lõbus-nõudlik lugeda), pole ta…
6 minutit
MUUSIKAMAAILM .
Mozartwoche Salzburgis
Kaks tosinat valitud kavu 21.– 30. I (tänagi neli kontserti), Mozartilt ka „Võluflööt” kontsertkorras (dirigent René Jacobs), tema kõrval Alban Berg (sh Gidon Kremer Viiulikontserdiga), Heinz Holliger (mitmes kavas ka dirigendina, oboel või klaveril), Georg Friedrich Haasi uus keelpillikvartett ning J. S. Bach, J. Chr. Bach, C. Ph. E. Bach, R. Strauss, Brahms, Haydn (ka ooperikatkendeid),…
Kaks tosinat valitud kavu 21.– 30. I (tänagi neli kontserti), Mozartilt ka „Võluflööt” kontsertkorras (dirigent René Jacobs), tema kõrval Alban Berg (sh Gidon Kremer Viiulikontserdiga), Heinz Holliger (mitmes kavas ka dirigendina, oboel või klaveril), Georg Friedrich Haasi uus keelpillikvartett ning J. S. Bach, J. Chr. Bach, C. Ph. E. Bach, R. Strauss, Brahms, Haydn (ka ooperikatkendeid),…
6 minutit
Romantismist koomikani
ERSO ja Esa Tapani (metsasarv, Soome) Olari Eltsi dirigeerimisel 21. I Estonia kontserdisaalis.
ERSO õhtu Olari Eltsi dirigeerimisel tekitas juba ette huvi, kuna ei Schumanni sümfooniaid ega Richard Straussi metsasarvekontserte esitata meil just sageli. Rääkimata R. Straussi muusikast koomilisele ooperile „Intermetso”, mis peaks siinmail olema tundmatu suurus. Schumanni Esimene sümfoonia ja eriti R. Straussi kuulus Metsasarvekontsert…
ERSO õhtu Olari Eltsi dirigeerimisel tekitas juba ette huvi, kuna ei Schumanni sümfooniaid ega Richard Straussi metsasarvekontserte esitata meil just sageli. Rääkimata R. Straussi muusikast koomilisele ooperile „Intermetso”, mis peaks siinmail olema tundmatu suurus. Schumanni Esimene sümfoonia ja eriti R. Straussi kuulus Metsasarvekontsert…
2 minutit
Kui magav vulkaan ärkab
Eelmise aasta lõpp tõi Eesti džässile veel ühe hea uudise, kui ilmus 2008. aastast tegutsenud ansambli Xpress Quartet debüütplaat „Don’t Wake Up The Volcano”. Nelja noore muusiku Kaarel Liivi, Danel Aljo, Vladimir Võssotski ja Dmitri Nikolajevski ühise jõupingutuse tulemusena tõsiasjaks saanud plaat koondab muusikat, millel on juba olnud lööki ka väljaspool Eestit. Bändi juht ja produtsent…
2 minutit
Vanemuise orkester ja Eino Tambeg
Eelmisel aastal salvestatud ja välja antud heliplaatide nimekirja lisandus veidi enne jõule ka Vanemuise sümfooniaorkestri helikandja, kuhu on jäädvustatud kaks Eino Tambergi teost: Viiulikontsert op. 64 ning Ballett-sümfoonia op. 10, viiulil soleerib Anna-Liisa Bezrodny ja dirigeerib Mihkel Kütson.
2 minutit
Valter Ojakäär ja vaibumata viiside kaja
Kuldne lause, millega algab raamat „Popmuusikast” – „Kerges muusikas on kõik inimesed asjatundjad –, saadab Valter Ojakääru siiani, kuigi teose ilmumisest on möödas rohkem kui kolm kümnendit. Muige ja väikese irooniavarjundiga öeldu iseloomustab nii tema vaimukat kirjastiili kui ka valdkonda ennast, mis ühest küljest on igapäevane ja kõigile tuttav, kuid valgub lähemal…
10 minutit
Baudelaire’i apokriiva
„Mõtisklused” on ajakirjandus, mitte kirjandus.
Charles Baudelaire, Mõtisklusi minu kaasaegsetest. Tõlkinud Katre Talviste, kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2010. 616 lk.
Charles Baudelaire on eesti kirjanduses juba igivana tegija. Selleks sai ta küll alles viiskümmend aastat pärast oma surma, aga just nii pikk paistab olevatki olnud aeg, millega maailmaliteratuuri moodsused on eesti kirjanduse moodsusteks saanud. Under, Talvik,…
Charles Baudelaire, Mõtisklusi minu kaasaegsetest. Tõlkinud Katre Talviste, kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2010. 616 lk.
Charles Baudelaire on eesti kirjanduses juba igivana tegija. Selleks sai ta küll alles viiskümmend aastat pärast oma surma, aga just nii pikk paistab olevatki olnud aeg, millega maailmaliteratuuri moodsused on eesti kirjanduse moodsusteks saanud. Under, Talvik,…
6 minutit
Uuemale kirjandusele osutamisest pole olnud kasu
Kriitiku vastus kritiseeritu vastusele.
Mart Helme vastus (Sirp 10. XII) minu arvustusele tema raamatu „Lembitu – eestlaste kroonimata kuningas” kohta (Sirp 12. XI) nõuab omakorda vastamist. Kas või seepärast, et tema arvates on kogu minu toodud kriitika näol tegemist „suvaliste tõlgenduste, faktiliste eksimuste või spekulatsioonidega”. Minu arvates sobib selline hinnang pigem…
Mart Helme vastus (Sirp 10. XII) minu arvustusele tema raamatu „Lembitu – eestlaste kroonimata kuningas” kohta (Sirp 12. XI) nõuab omakorda vastamist. Kas või seepärast, et tema arvates on kogu minu toodud kriitika näol tegemist „suvaliste tõlgenduste, faktiliste eksimuste või spekulatsioonidega”. Minu arvates sobib selline hinnang pigem…
6 minutit
Tallinna värske ajalugu
Sakslasele kirjutatud, aga lugeda kõlbab ka eestlasel.
Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen, Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt, Böhlau Verlag, Köln 2011. 362 lk.
Saksamaal ilmus tõenäoliselt seoses Tallinna Euroopa kultuuripealinna tiitliga uus ajalooraamat, mis on tagasihoidlikult nimetatud „väike linna ajalugu”. Böhlau kirjastus on juba varemgi tutvustanud Saksa kultuuriruumile selliste IdaEuroopa linnade nagu Vilnius, Braşov või Pécs ajalugu.…
Karsten Brüggemann, Ralph Tuchtenhagen, Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt, Böhlau Verlag, Köln 2011. 362 lk.
Saksamaal ilmus tõenäoliselt seoses Tallinna Euroopa kultuuripealinna tiitliga uus ajalooraamat, mis on tagasihoidlikult nimetatud „väike linna ajalugu”. Böhlau kirjastus on juba varemgi tutvustanud Saksa kultuuriruumile selliste IdaEuroopa linnade nagu Vilnius, Braşov või Pécs ajalugu.…
3 minutit
Kuidas hinnata tänast demograafilist situatsiooni?
Praegune demograafiline situatsioon on näiliselt paradoksaalne: 2010. aasta iive oli võib-olla isegi kergelt plussis, kuigi summaarne sündimuskordaja (SS) on vaid ca 1,7. Pealegi on surmade arvu kahanemine käinud käsikäes keskmise eluea kasvuga. Loomulik oleks vastupidi: mida rohkem vanu inimesi, seda suurem on suremus. Sellise olukorra taga on asjaolu, et praegu…
2 minutit
Padaemand valimistel
Aasta lõpul saime teada rõõmusõnumi, et üle pika-pika aja on Eestis loomulik iive positiivne. Kohustusliku kaanonina lisati kohe juurde, et see kõik on juhtunud tänu vanemahüvitisele. Sellise väite esitaja on siiski kas ise lihtsameelne või peab ullikeseks adressaati. Mis oleks viga, kui rahvastikuprotsessid oleksid tõesti nii lihtsad! Rakendad ühe meetme ja kõik probleemid lahenevad võluväel. Tegelikult…
3 minutit
Raha ja poliitika
Tuleb hukka mõista vabandus „teised teevad ka”, mida kasutavate poliitikutega võib ainult allamäge libiseda.
Viimased erakondade rahastamise skandaalid näitavad väga selgelt raha tähtsust poliitikas. Valimistele kulutatavad summad on tavalises valimisolukorras võrdelises seoses hilisema kohtade arvuga ja see paneb erakondade liikmed tegema asju, mida nad ilmselt kõrvaltvaatajatena hukka mõistaksid. Asjaosalistena leiavad nad aga lohutust mõttest, et „teised teevad …
Viimased erakondade rahastamise skandaalid näitavad väga selgelt raha tähtsust poliitikas. Valimistele kulutatavad summad on tavalises valimisolukorras võrdelises seoses hilisema kohtade arvuga ja see paneb erakondade liikmed tegema asju, mida nad ilmselt kõrvaltvaatajatena hukka mõistaksid. Asjaosalistena leiavad nad aga lohutust mõttest, et „teised teevad …
3 minutit
Kultuur valimispeeglis: betoon ja eksport
On juba harjumuspärane, et põhiseaduses on eesti keel ja kultuur esikohal, riigieelarves aga (isegi koos majaehituskulude ja pangalaenudega) viimaste seas. Valimisretoorikas on kultuur tugeva emotsionaalse kujundina ka seekord tänuväärne aine. Suuri üllatusi ja efektseid vastasseise siin siiski ei ole. Ettearvatult tõotatakse uusi betoonkarpe ning monumentaalset, rahaühikutes mõõdetavat kultuurikaubandust tulevaste loomemajanduse institutsioonide toel…
2 minutit
Valimiste võitjad on selgunud
Ega inimene ikka masina vastu ei saa, olgu tegu põllutööde või riigikogu valimistega. Aja kulgedes on masinatele määratud ülesanded muidugi muutunud, tõsine töö teinud ruumi meelelahutusele. Pole midagi uut ega üllatavat tõdemuses, et demokraatliku ühiskonna peaprotseduur muutub üha meelelahutuslikumaks.
2 minutit
Afganistani teema on aastaid olnud ülekantud tähenduses meie kõigi lahinguväljaks
Eile esilinastus režissöör Sulev Keeduse uhiuus täispikk mängufilm „Kirjad Inglile”. Kristiina Davidjants küsitleb eesti autorifilmi viimaseks mohikaanlaseks nimetatud Keedust.
Kristiina Davidjants: Eile esilinastus Tallinna Cinamonis Sulev Keeduse uhiuus täispikk mängufilm „Kirjad Inglile”. Alustame päris algusest, mõttest teha film „Kirjad Inglile”.
Sulev Keedus :…
Kristiina Davidjants: Eile esilinastus Tallinna Cinamonis Sulev Keeduse uhiuus täispikk mängufilm „Kirjad Inglile”. Alustame päris algusest, mõttest teha film „Kirjad Inglile”.
Sulev Keedus :…
6 minutit
