Sirp nr 3 homme väljas
Selle sees:
* Eesti on kaugenenud oma juurtest ja ka maailmast, arvab 70. sünnipäevani sammunud Jaan Kaplinski.
* Arvamusi valimistest, kultuurikojast, tehnoloogiausu vildakusest.
* Niall Fergusoni raharaamat eesti keeles.
* Eve Kask räägib alanud Tallinna graafikatriennaalist, tehtust armastuse, mitte raha pärast.
* Kolm graafikanäitust Tallinnas. Euroopa “Manifesta” – seekord Hispaanias.
* Õnnelik Luulur Jaan Malin ja kirjanduspealinn Tartu.
* Kuidas Tartu kõlab, küsivad…
* Eesti on kaugenenud oma juurtest ja ka maailmast, arvab 70. sünnipäevani sammunud Jaan Kaplinski.
* Arvamusi valimistest, kultuurikojast, tehnoloogiausu vildakusest.
* Niall Fergusoni raharaamat eesti keeles.
* Eve Kask räägib alanud Tallinna graafikatriennaalist, tehtust armastuse, mitte raha pärast.
* Kolm graafikanäitust Tallinnas. Euroopa “Manifesta” – seekord Hispaanias.
* Õnnelik Luulur Jaan Malin ja kirjanduspealinn Tartu.
* Kuidas Tartu kõlab, küsivad…
1 minut
Igavene jalgpallikuningas Pelé
Sportlase kuulsus kipub olema sama lühiajaline kui teatrinäitlejal: seda jätkub seniks, kuni võistled või esined. Seejärel esineb kuulsus edasi juba kunagiste vaimustunud fännide ilusates mälestustes ning järgmise põlvkonna jaoks nagunii vananenud pildi- või infokandjal, spordi- või teatriajaloolaste uurimustes, entsüklopeediates. Kirjanikel, heliloojatel, kunstnikel, ka filmirahval on tulevikku tavaliselt pikemalt. Võib isegi nii hästi minna, et…
2 minutit
Kas eesti muusikaga tegelemine on karistatav?
Autoriõiguste rikkumisest seoses E. Tubina juubelialbumiga „Eduard Tubin ja tema aeg“
2. septembril 2010 Tallinnas toimunud seminaril ”Valitsusväliste ühenduste roll UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel” ütles kultuuriminister Laine Jänes: “Eesti Vabariigi kultuuripoliitika üheks prioriteediks on rahvuskultuuri kestmise ja elujõulisuse toetamine. See põhimõte on meie südameis”. Kahjuks pean oma kogemustele toetudes tunnistamama,…
2. septembril 2010 Tallinnas toimunud seminaril ”Valitsusväliste ühenduste roll UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel” ütles kultuuriminister Laine Jänes: “Eesti Vabariigi kultuuripoliitika üheks prioriteediks on rahvuskultuuri kestmise ja elujõulisuse toetamine. See põhimõte on meie südameis”. Kahjuks pean oma kogemustele toetudes tunnistamama,…
7 minutit
Veelkord nn võimuvõitlusest arhitektuuririndel
Eesti Arhitektide Liidu vestlusringis („Võimuvõitlus arhitektuurimaastikul”, Sirp 7. 2011) heidetakse arhitektuurimuuseumile ette koostöö puudumist arhitektide liiduga. „Muuseumiga sisulist koostööd teha pole õnnestunud, selleks puudus selle juhil igasugune tahe,” ütleb Ülar Mark. Ja valetab. Sest pole võimalik, et ta ei tea, et arhitektuurimuuseum pole kunagi tagasi lükanud mitte ühtegi arhitektide liidu näitust.…
3 minutit
Tumedapäine tundmatu, kel vikat õlal
Mängufilm „Sa kohtad pikka tumedapäist tundmatut” („You Will Meet a Tall Dark Stranger”, USA 2010, 98 min), režissöör ja stsenarist Woody Allen. Osades Antonio Banderas, Josh Brolin, Anthony Hopkins, Gemma Jones, Freida Pinto, Lucy Punch, Naomi Watts jt. Esilinastus Eestis 23. X 2010.
Ehkki Woody Allen tähistas möödunud kuul juba oma 75. sünnipäeva, ei…
Ehkki Woody Allen tähistas möödunud kuul juba oma 75. sünnipäeva, ei…
4 minutit
Kantri dimensioonid
Kinos Sõprus linastub eelmise aasta vaadatuim Ameerika indie-film „Paljad luud”, mis toob vaataja ette Ameerika, mida Hollywoodi filmides naljalt ei näe. Oma hoobi saab ka patriotism.
Mängufilm „Paljad luud” („Winter’s Bone”, USA 2010, 100 min), režissöör Debra Granik, stsenaristid Anne Roselini ja Debra Granik, operaator Michael McDonough, muusika Dicon Hinchliffe, montaaž Affonso Gonçalves. Osades Jennifer Lawrence, John…
Mängufilm „Paljad luud” („Winter’s Bone”, USA 2010, 100 min), režissöör Debra Granik, stsenaristid Anne Roselini ja Debra Granik, operaator Michael McDonough, muusika Dicon Hinchliffe, montaaž Affonso Gonçalves. Osades Jennifer Lawrence, John…
5 minutit
Kilomeetripost kiirteel
Näeme joodikuid, näeme töötuid, näeme tantsijaid, näeme lapsi ja vanureid, aga mitte töötegemist.
Dokumentaalfilm „91 kilomeetrit – Eestimaa kroonika 2009” (Traumfabrik, 2010, 52 min), režissöör Liina Paakspuu, stsenarist Peep Pedmanson, operaator Arian Levin, produtsent Kiur Aarma. Esilinastus 8. IX Von Krahli teatris, ET V eetris 6. I 2011.
„91 km” on formaalselt lugu neljast toredast ja …
Dokumentaalfilm „91 kilomeetrit – Eestimaa kroonika 2009” (Traumfabrik, 2010, 52 min), režissöör Liina Paakspuu, stsenarist Peep Pedmanson, operaator Arian Levin, produtsent Kiur Aarma. Esilinastus 8. IX Von Krahli teatris, ET V eetris 6. I 2011.
„91 km” on formaalselt lugu neljast toredast ja …
3 minutit
Vapra Postiljoni sõnum inimkonnale
Animafilm „Taevalaul” (Nukufilm 2010, 45 min), režissöör, stsenarist ja kujundus Mati Kütt. Operaator Urmas Jõemees, muusika Tõnu Kõrvits, montaaž Urmas Jõemees ja Mati Kütt. Animaatroid Marili Toome, Andres Tenusaar, Märt Kivi, Triin SarapikKivi. Produtsent Arvo Nuut. Esilinastus 19. XI kinos Sõprus, näidati PÖFFil.
Kui võrrelda eesti animafilmimeistrite hierarhiat organiseeritud kuritegevuse ehk allmaailmaga, siis…
Kui võrrelda eesti animafilmimeistrite hierarhiat organiseeritud kuritegevuse ehk allmaailmaga, siis…
3 minutit
Mihkel Kleisi kultiveeritud grotesk
Mihkel Kleisi näitus „Guts’n’Roses” Hobusepeas kuni 17. I.
Mõned aastad tagasi viis Mihkel Kleis kunstikonteineris läbi ürituste sarja „Amoraalsed filmiõhtud”, mis peamiselt tiirles exploitation-filmide, splätterite, friigidokumentaalide ja muu b-kategooria kraami ümber. Need filmiõhtud peegeldasid ühe üsna spetsiifilise filmihuviga inimese erakollektsiooni, kuhu kuuluvad peamiselt väikekodanlikust igavusest välja kasvanud mõnusalt transgressiivsed filmid, milles sündsustunnet kõditavad…
Mõned aastad tagasi viis Mihkel Kleis kunstikonteineris läbi ürituste sarja „Amoraalsed filmiõhtud”, mis peamiselt tiirles exploitation-filmide, splätterite, friigidokumentaalide ja muu b-kategooria kraami ümber. Need filmiõhtud peegeldasid ühe üsna spetsiifilise filmihuviga inimese erakollektsiooni, kuhu kuuluvad peamiselt väikekodanlikust igavusest välja kasvanud mõnusalt transgressiivsed filmid, milles sündsustunnet kõditavad…
2 minutit
„In graafika” + PNP = futurism
Laupäeval, 8. jaanuaril avati Pärnu rahvusvaheline „In graafika” festival ja Pärnu nüüdismuusika päevad „Futurism”. Näitused on avatud jaanuari lõpuni, töötubade ja muusikaprogrammiga saab tutvuda http://printmakingin2011.tk/. Korraldajad annavad sellega oma panuse vene futurismi 100. aastapäeva tähistamisse, otsides futurismi tänapäeva kunstist. Kummatigi on see üsna raske ülesanne, sest futurism oli tõupuhas modernistlik liikumine, mille paatos rajanes…
4 minutit
„Cityscape” ehk Mida me aasta jooksul Tallinna Linnagaleriis linna kohta teada saime
Tallinna Linnagalerii tegi ringi peale viieteistkümnest näitusest ning Kaarina Ormio ja Anja Helmineni kureeritud kolmest videolinastusest koosnevale projektile „Cityscape” ehk „Linnamaastik”, mida kureeris Anders Härm. Et ürituste arvuks ümmargune 20 täis saada, tasub mainida ka Liina Siibi oma näituse saateks korraldatud ettekannete ja…
5 minutit
Protofeministlikud kunstimängud Viinis
Naispopkunstnike näitus „Power Up – Female Pop Art” („Käivita – naispopkunst”) Viini Kunsthalles kuni 6. III , kuraator Angela Stief.
Viimase nelja aasta jooksul on toimunud Ameerikas ja Euroopas mitmeid suuri rahvusvahelisi ülevaatlikke feministliku kunsti näitusi. Aprillis rändab näitus Viinist Eestile lähemale, Hamburgi.
Vaatamata sellele, et aeg-ajalt on ka minu loomingus esinenud popkunsti elemente…
Viimase nelja aasta jooksul on toimunud Ameerikas ja Euroopas mitmeid suuri rahvusvahelisi ülevaatlikke feministliku kunsti näitusi. Aprillis rändab näitus Viinist Eestile lähemale, Hamburgi.
Vaatamata sellele, et aeg-ajalt on ka minu loomingus esinenud popkunsti elemente…
3 minutit
Inimhääl ja kirsioks
Muusikaõhtu: Maria Veretenina (sopran), Jaakko Ryhänen (bass, Soome), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel) 4. I Kaarli kirikus.
Ajakirja Looming mullu viimases numbris ilmus Arvo Valtoni novell (või mõistujutt?) „Kirsioks”. Olin pärast Viivi Luige „Varjuteatri” lugemist veendunud, et sain viimase aastakümne sügavaima elamuse tõelisest, ehedast mõtetejagamisest lugejaga ja muidugi sõnavaldamise kultuurist. Ja uskusin, et küllap läheb…
Ajakirja Looming mullu viimases numbris ilmus Arvo Valtoni novell (või mõistujutt?) „Kirsioks”. Olin pärast Viivi Luige „Varjuteatri” lugemist veendunud, et sain viimase aastakümne sügavaima elamuse tõelisest, ehedast mõtetejagamisest lugejaga ja muidugi sõnavaldamise kultuurist. Ja uskusin, et küllap läheb…
3 minutit
Noppeid neljalt uudisplaadilt
Nelja uut kodumaist albumit, millest siin juttu, ühendab see, et neid esitleti palju head eesti ja välismaist muusikat pakkunud festivalil „Jõulujazz”. Kui tahta otsida, võib leida veel ühisjooni. Laura Junson ja Liisi Koikson on mõlemad lauljatarid, kes seovad maheda popi jazzilike elementidega, Junson rohkem ja Koikson vähem. Ja Mahavoki ning duo Agan-Pissarenko albumil on peakangelase…
3 minutit
Oratoorium „Messias” meil ja mujal
Georg Friedrich Händeli oratoorium „Messias”(„Messiah”): Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tallinna Kammerorkester (TK O), solistid Sophie Daneman (sopran), Clare Wilkinson (metsosopran), Thomas Walker (tenor) ja Uku Joller (bass), dirigent Daniel Reuss. 21. XII Türil kultuurikeskuse saalis.
Händeli oratoorium esitati mullu, nagu ikka jõulude eel, kahel õhtul. Kiriku akustikast olid korraldajad sedakorda loobunud, esituskohtadeks Türi…
Händeli oratoorium esitati mullu, nagu ikka jõulude eel, kahel õhtul. Kiriku akustikast olid korraldajad sedakorda loobunud, esituskohtadeks Türi…
6 minutit
Eesti muusika 2010: esiettekandeid ja uudisloomingut
Lood ja laulud, kodu- ja kammermuusika
Loomingu üle arvepidamine on tänamatu tegevus: nimekiri ei taha valmis saada, sest mõni teos jääb ikka helilooja lauasahtlisse õiget aega ootama ja mõni ammune võib seoses ettekandega välja ilmuda. Seepärast on käesoleva nimestiku keskmeks 2010. aastal esiettekandeni jõudnud või veel esitamata, kuid autori poolt…
Loomingu üle arvepidamine on tänamatu tegevus: nimekiri ei taha valmis saada, sest mõni teos jääb ikka helilooja lauasahtlisse õiget aega ootama ja mõni ammune võib seoses ettekandega välja ilmuda. Seepärast on käesoleva nimestiku keskmeks 2010. aastal esiettekandeni jõudnud või veel esitamata, kuid autori poolt…
6 minutit
Kommentaar
Linnaplaneerimine ei ole valdkond, kus on vaid üks õige lahendus. Just suuremate maa-alade planeerimisel võib protsessis osalejate arv osutuda küllaltki suureks – nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Linnaplaneerijad kordavad sageli, et planeeringu koostamisel tuleb välja selgitada kõiki osalisi rahuldav lahendus. Tõeks saab aga selle püüdluse mõrumuigeline parafraas: planeering on ühiskondlik kokkulepe, millega ei ole rahul…
2 minutit
Ehitame sotsiaalmaad täis elamuid, siis tulevad põlluelanikud linna?
Tallinna Hipodroomi ala detailplaneeringu menetlus hakkab jõudma lõpule. Vaatamata tugevale avalikule vastuseisule, on see saanud peaaegu kõik vajalikud kooskõlastused, jäänud on veel vaid üks – Harju maavanema heakskiit. Linna juhtkond põhjendab hiiglasliku sotsiaalmaa muutmist elu- ja ärimaaks valglinnastumise peatamise sooviga: uued korterid kutsuvad nn põlluelanikud tagasi…
7 minutit
„Eestis on intellektuaalset rikkust liiga vähe”
Triin Ojari intervjuu arhitektuuriajaloolase, Eesti Kunstiakadeemia professori Mart Kalmuga, kellest möödunud aasta lõpul sai värskelt valitud akadeemik kunstiteaduse erialal.
Triin Ojari : Kuidas sulle tundub, kas Teaduste Akadeemia on muutumas?
Mart Kalm : Teaduste Akadeemia (TA) otsus laieneda, tekitada ka uus kunstiteaduse koht, on põhimõtteliselt positiivne. TAs on humanitaarteadused olnud suhteliselt…
Triin Ojari : Kuidas sulle tundub, kas Teaduste Akadeemia on muutumas?
Mart Kalm : Teaduste Akadeemia (TA) otsus laieneda, tekitada ka uus kunstiteaduse koht, on põhimõtteliselt positiivne. TAs on humanitaarteadused olnud suhteliselt…
6 minutit
PEALELEND: Raivo Põldmaa, Tallinna Linnateatri direktor ja Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige
Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL, endine Eesti Teatrijuhtide Liit) tähistas kolmapäeval Tallinna Linnateatris kõnekoosolekuga 20. sünnipäeva. Millist rolli on EETEAL nende aastate kestel Eesti teatripildis täitnud?
Tõepoolest, 1991. aasta 12. jaanuaril kogunes tolleaegses Noorsooteatris väike seltskond teatrijuhte, kes leppisid kokku selles,…
Tõepoolest, 1991. aasta 12. jaanuaril kogunes tolleaegses Noorsooteatris väike seltskond teatrijuhte, kes leppisid kokku selles,…
2 minutit
Kõverteid pidi valguse poole
Pole midagi uut ja üllatavat tõdemuses, et otsetee pole enamasti kohalejõudmiseks parim ja kiireim. Maailmas, kus ökoloogia esimese seaduse järgi kõik on kõigega seotud, võib iga konkreetse osalise jaoks süsteemi tasakaaluasendisse viia mingi näiliselt hoopis kauge ja kõrvalise elemendi liigutamine. Tunnistades, et olen teatrimajanduses eemaltvaataja ja amatöör, tahan siiski esitada paar mõttekäiku, toetudes asjatundjate esitatud…
4 minutit
Avaliku sektori motiveerimine etenduskunstide toetamisel
Usinalt teatrit külastav rahvas. Teater on Soomes väga populaarne. Palju populaarsem kui jalgpall ja isegi jäähokist eespool! 2009. aasta peale oli Soome kutselistes teatritesse kokku ligi 3,9 miljonit külastust. Külastatute seas oli 57 riikliku rahastamise toel tegutsevat teatrit ja 53 vabatruppi, samuti suveteatreid, piirkondlikke ooperiteatreid, tsirkusetruppe jpt. Sellest 3,9…
5 minutit
Avaliku sektori motiveerimine etenduskunstide toetamisel
Eesti näide. Taustaks Euroopa
(Eesti Etendusasutuste Liit tähistas kolmapäeval Tallinna Linnateatris kõnekoosolekuga oma 20. sünnipäeva.)
Vaatamata sellele, et Ameerikas on kuulutatud kõige ulatuslikum majanduskriis pärast 1930. aastate suurt depressiooni enam-vähem lõppenuks, valitsevad tuleviku osas pigem skeptilised meeleolud. IMF on teatanud, et majandusolude paranemisest ja lühiajalise ebakindluse vähenemisest hoolimata jääb…
(Eesti Etendusasutuste Liit tähistas kolmapäeval Tallinna Linnateatris kõnekoosolekuga oma 20. sünnipäeva.)
Vaatamata sellele, et Ameerikas on kuulutatud kõige ulatuslikum majanduskriis pärast 1930. aastate suurt depressiooni enam-vähem lõppenuks, valitsevad tuleviku osas pigem skeptilised meeleolud. IMF on teatanud, et majandusolude paranemisest ja lühiajalise ebakindluse vähenemisest hoolimata jääb…
6 minutit
Maailmalõpu eest paremasse maailma
Tegelikkusest irduv uuslihtsus Andrus Kasemaa näitel
Siinne essee on ajendatud nüüdiskirjanduse konverentsi „Nurklikud nullindad” kahest ettekandest läbi käinud teemast, millest kumbki polnud sõnavõttudes keskne, kuid mis jäid kuidagi omavahel põimunult kummitama. Esiteks uuslihtsuse mõiste, millest rääkis Piret Viires ja mainis selle juures Andrus Kasemaad, teiseks Purpurmust.org autoripõlvkonna kosmopoliitne elu- ja loomestiil ning maailmalõpuhirm,…
Siinne essee on ajendatud nüüdiskirjanduse konverentsi „Nurklikud nullindad” kahest ettekandest läbi käinud teemast, millest kumbki polnud sõnavõttudes keskne, kuid mis jäid kuidagi omavahel põimunult kummitama. Esiteks uuslihtsuse mõiste, millest rääkis Piret Viires ja mainis selle juures Andrus Kasemaad, teiseks Purpurmust.org autoripõlvkonna kosmopoliitne elu- ja loomestiil ning maailmalõpuhirm,…
5 minutit
Möödunud päevades ilutseda
Methise omaelulookirjutuse erinumbrist, omaeluloolise kirjanduse minevikust ja olevikust, selle võimalustest ja piiridest kõnelevad Leena Kurvet-Käosaar, Rutt Hinrikus ja Aare Pilv. Vestlust suunab Jan Kaus.
Methis nr 5-6, 2010. Omaelulookirjutus eesti kultuuriloos. Koostaja ja toimetaja Leena Kurvet-Käosaar. 249 lk.
Jan Kaus: Mis võiks olla Methise omaelulookirjutuse erinumbri kõige olulisem sisuline aspekt?
Leena Kurvet-Käosaar: Nagu ma märgin ka numbri…
Methis nr 5-6, 2010. Omaelulookirjutus eesti kultuuriloos. Koostaja ja toimetaja Leena Kurvet-Käosaar. 249 lk.
Jan Kaus: Mis võiks olla Methise omaelulookirjutuse erinumbri kõige olulisem sisuline aspekt?
Leena Kurvet-Käosaar: Nagu ma märgin ka numbri…
14 minutit
Esimene ja loodetavasti mitte viimane Jaan Tõnissoni biograafia
Erkki Tuomioja on erilise elukäiguga inimene. Tema isa oli Soome 1940. ja 1950. aastate poliitika suurkuju, ka peaministri ametit pidanud Sakari Tuomioja, keda Max Jakobson on nimetanud ainsa tõelise alternatiivina toona jõuliselt esile kerkinud Urho Kaleva Kekkosele. Näitekirjaniku, poliitiku ning Nõukogude luure agendist vanaema Hella Wuolijoki kaudu on…
6 minutit
Ülemaailmse vastasseisu piirkondlikud aspektid
Eesti diplomaadid olid põhimõttelise küsimuse ees: kas ollakse kommunismi- või nõukogudevastased? Valiku tegemisel sai määravaks reaalpoliitika: kommunistlik Hiina ei ohustanud kuidagi Balti riike.
Ligikaudu neli aastakümmet väldanud konfrontatsioon Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel haaras kahe suurjõu kõrval hulgaliselt kõige erinevama tausta ning taotlustega piirkondi, riike ja rahvaid. Eelmise aasta 27.…
Ligikaudu neli aastakümmet väldanud konfrontatsioon Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel haaras kahe suurjõu kõrval hulgaliselt kõige erinevama tausta ning taotlustega piirkondi, riike ja rahvaid. Eelmise aasta 27.…
9 minutit
Rahvustundele pole lepingute maailmas eriti kohta
Liberaalne lepingute loogika tungib valdkonniti järjest kaugemale ja tõrjub välja aul, kohusetundel, uhkusel ja väärikusel põhinevad ametid.
Reformierakonna ihalust palgaarmee järele on juba mitut pidi kritiseeritud. Muu hulgas annab see tunnistust ka laiemast erimeelsusest liberaalse ja konservatiivse ellusuhtumise vahel. Liberalismile on oluline maksimaalne üksikisiku sõltumatus ehk ta vabastamine riigi, traditsioonide, kogukonna…
Reformierakonna ihalust palgaarmee järele on juba mitut pidi kritiseeritud. Muu hulgas annab see tunnistust ka laiemast erimeelsusest liberaalse ja konservatiivse ellusuhtumise vahel. Liberalismile on oluline maksimaalne üksikisiku sõltumatus ehk ta vabastamine riigi, traditsioonide, kogukonna…
4 minutit
Erakondliku tõe paleus
Viimane kümnend on soosinud Reformierakonda ja Keskerakonda. Neid on olnud lihtne järgida ja omaks võtta. Intellektuaalset pingutust ei ole lihtsalt vaja, selle asemel on olnud tugev usk.
Kaks kuud enne järjekordseid riigikogu valimisi tahaks suurele osale eesti poliitilisest eliidist punast kaarti näidata. Sõltumata sellest, kellel ja kui palju on õigust viimastes lahvatanud skandaalides, võib juba praegu…
Kaks kuud enne järjekordseid riigikogu valimisi tahaks suurele osale eesti poliitilisest eliidist punast kaarti näidata. Sõltumata sellest, kellel ja kui palju on õigust viimastes lahvatanud skandaalides, võib juba praegu…
3 minutit
„Alkohol on hävitaja, selle eest põgene”
Lapsepõlve Viilu talu kempsu üles riputatud ohtrast loosungivarust on see alkoholiteemaline mulle miskipärast eriti täpselt meelde jäänud. Aga meelde on jäänud ka teadmine, et nagu kõikidesse ülejäänud vaimukustesse tol lehkaval seinal, tuli ka sellesse suhtuda irooniliselt. Oli see siis tsaari-, eesti või nõukogude aeg, riiklik joomarlusevastane propaganda mõjus sageli vastupidiselt soovitule.
Teatud…
Teatud…
2 minutit
Tülikad kodanikud
Tänase Sirbi viimasel küljel avaldame kaks n-ö jätkulugu, kaua väldanud tülid mõlemad. Vardo Rumesseni aastaid kestnud kohtusaaga autoriõiguse kaitse ja taastamise pärast sai detsembris järjekordse kohtulahendi, kõigist vahe-etappidest pole aga ajakirjandus teateid levitanud, mistõttu Sirbi veebilehel kogu loo ka pikemalt välja paneme.
Rõhutamist väärib sel puhul, et aus kodanik käis kohut riigiga, mille ülesandeks küll põhiseaduse järgi kultuuri…
Rõhutamist väärib sel puhul, et aus kodanik käis kohut riigiga, mille ülesandeks küll põhiseaduse järgi kultuuri…
2 minutit
Oma kirjakeele tegid ikka liivlased ise
Aasta 2011 on rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr sidām) Riias on kuulutanud aasta 2011 rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks. Nimelt täitub sel aastal 150 aastat esimese liivi keele grammatika ja sõnaraamatu ilmumisest Peterburis.
See A. J. Sjögreni ja F. J. Wiedemanni ühistöös…
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr sidām) Riias on kuulutanud aasta 2011 rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks. Nimelt täitub sel aastal 150 aastat esimese liivi keele grammatika ja sõnaraamatu ilmumisest Peterburis.
See A. J. Sjögreni ja F. J. Wiedemanni ühistöös…
7 minutit
