Kuidas ma õpin toime tulema hirmudega suure maailma ees?
(Rahvuskultuurifondi igasügisesel esseekonkursil auhinnatud töö)
Vabas ja haritud Eestis on suur privileeg pidada ennast väikese, aga alalhoidliku rahvuse esindajaks. Lausa ülivõrdeliselt väikese riigina, mille elanikkond on maailma mastaabis võrdne keskmise suurlinnaga, on eestlased läbi ajaloo ennast üllatavalt visalt säilitada suutnud. Uue sajandi lapsena on mul aga sageli jäänud mulje, et…
Vabas ja haritud Eestis on suur privileeg pidada ennast väikese, aga alalhoidliku rahvuse esindajaks. Lausa ülivõrdeliselt väikese riigina, mille elanikkond on maailma mastaabis võrdne keskmise suurlinnaga, on eestlased läbi ajaloo ennast üllatavalt visalt säilitada suutnud. Uue sajandi lapsena on mul aga sageli jäänud mulje, et…
4 minutit
Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina?
(Rahvuskultuurifondi igasügisese esseekonkursi parim töö)
Kui võtta Hasso Krulli sõnastatud Eesti kultuuri läbiva katkestuse motiivi viimaseks, positiivseks järguks taasiseseisvumisele järgnenud aeg kuni tänaseni ja arvestada sealjuures, et minu aktiivne mäletamisvõime jääb täpselt sama perioodi raamesse, siis tekib isiklikul tasandil kodukultuuri ükskõik millist minevikunähtust vaadeldes rohkesti probleeme sellega suhestumisel. Liiati olen saanud…
Kui võtta Hasso Krulli sõnastatud Eesti kultuuri läbiva katkestuse motiivi viimaseks, positiivseks järguks taasiseseisvumisele järgnenud aeg kuni tänaseni ja arvestada sealjuures, et minu aktiivne mäletamisvõime jääb täpselt sama perioodi raamesse, siis tekib isiklikul tasandil kodukultuuri ükskõik millist minevikunähtust vaadeldes rohkesti probleeme sellega suhestumisel. Liiati olen saanud…
4 minutit
Ärge kaevake neile kanalit
Kuskil ei ole kirjas, et sotsiaalvõrgud kui formaat peaks jääma vaid eraettevõtluse pärusmaaks. Sest see, mida teevad MySpace, Facebook või Rate.ee, ei ole muu kui meie vabaduse ja sotsiaalsuse kaubastamine.
Oli aeg, veel alles mõned aastad tagasi, kui Eesti oli selline mõnus eesrindlik väike riik. Tollase, tänaseks minevikku vajunud edu põhjusi on muidugi palju ja…
Oli aeg, veel alles mõned aastad tagasi, kui Eesti oli selline mõnus eesrindlik väike riik. Tollase, tänaseks minevikku vajunud edu põhjusi on muidugi palju ja…
5 minutit
Vaadata maailma kõrvalt
Hulluse tagamaa maailma filmikunstis
Hullusel on läbi ajaloo olnud mitmeid tahke, millest on maailma siginenud järeldusi ja geniaalseid avastusi. Vaevalt unustab keegi, kes on näinud Miloš Formani „Amadeuse” algusstseene või Mel Gibsoni „Kristuse kannatuste” Juuda hukkumise lugu, et meie kõrval on vähemad vennad, kes elavad omas maailmas, kuhu ligipääsemine on raskem kui soosaarele.
Hullusel on läbi ajaloo olnud mitmeid tahke, millest on maailma siginenud järeldusi ja geniaalseid avastusi. Vaevalt unustab keegi, kes on näinud Miloš Formani „Amadeuse” algusstseene või Mel Gibsoni „Kristuse kannatuste” Juuda hukkumise lugu, et meie kõrval on vähemad vennad, kes elavad omas maailmas, kuhu ligipääsemine on raskem kui soosaarele.
5 minutit
Animatibusid loetakse “Animated Dreams’il”
Animafilmide festival „Animated Dreams” 19. – 23. XI kinos Sõprus ja Von Krahli teatris. Eriprogramm „Uus Eesti tudengianima ja muusikavideod” 20. XI kell 22 kinos Sõprus.
Olen saanud jälgida PÖFFi animafilmide festivali „Animated Dreams” arengut kogu selle eksistentsi vältel, s.t viimased kümme aastat. Sel korral on festival traditsioonilise „Uus ja uhke Eesti…
2 minutit
Jaapani anime igavese elu otsinguil
Joonisfilm „Meremaa lood” Ursula Le Guini lühijuttude põhjal, režissöör Goro Miyazaki, Jaapan 2006, 115 min. Linastus kinos Sõprus ja Athena.
„Meremaa lood” on oma loomise algusest olnud paljude vastuolude ja eriarvamuste allikas. Tegu on jaapani anime-kinematograafia ehk suurima ja isikupäraseima autori Hayao Miyazaki poja Goro Miyazaki debüüdiga ning juba ainuüksi selle asjaolu tõttu…
3 minutit
Metropoli faasid — ahvatlevad ja painavad
„Faasid. Liikumised inimesele muutuvas keskkonnas”, muusika Steve Reich, koreograafia Tiina Ollesk, René Nõmmik. Esitajad Tiina Ollesk, Rain Saukas, Laura Kvelstein, Eneli Raud, Dmitri Kruus. Valguskujundus Margus Vaigur, interaktiivsed lahendused Shawn Pinchbeck, valgusinstallatsioonid Tiina Sarapu, kaastegev Hello Upan, disain Rain Saukas, tehniline abi Reio Aare, dramaturg Siret Paju, stilist Sigrid Leis. Ensemble Voices…
4 minutit
Elu on liiga lühike, et vähesega leppida
Markus Zohner: „Eestis on teater tõesti erilisel positsioonil, annaks jumal, et te seda hoida oskaksite.”
Markus Zohner on Šveitsi teatrimees, kes on Eestis teinud juba kaks lavastust. VAT-teatri lavastust „Misantroop” näeb sel sügisel Kumu auditooriumis ja Von Krahli teatris, aga temaga teatrist ja ilmaasjadest sundis mind juttu tegema soov seda põnevat rännumeest võimalikule…
Markus Zohner on Šveitsi teatrimees, kes on Eestis teinud juba kaks lavastust. VAT-teatri lavastust „Misantroop” näeb sel sügisel Kumu auditooriumis ja Von Krahli teatris, aga temaga teatrist ja ilmaasjadest sundis mind juttu tegema soov seda põnevat rännumeest võimalikule…
9 minutit
Kunstnik kui liikuv märklaud
Dokumentaalfilm „Toomiku film”, režissöör Marko Raat. Kaamera Heilika Pikkov ja Marko Raat, montaaž Madli Lääne, heli ja produtsent Ivo Felt. Allfilm, 2008, 78 min. Esilinastus 17. IX Kumu auditooriumis.
Kuidas kujutada dokitegelast, kas usutavalt või huvitavalt? Produtsent Ivo Felti ja lavastaja Marko Raadi film Jaan Toomikust „Toomiku film” on uskumatult huvitav. Veel õieti alustamata mõttearendust,…
4 minutit
Jaan Toomiku uued maalid
JAAN TOOMIKU maalinäitus „Maastikud ja vaikelud” ArtDepoos kuni 22. XI
ArtDepoo eksponeerib neutraalse pealkirja „Maastikud ja vaikelud” all üheksat Jaan Toomiku akrüülmaali aastast 2008. Maalid ei moodusta seeriat ega ole ka temaatiliselt või narratiivi mõttes omavahel seotud. Iga maali puhul tuleb ümber lülituda uuele lainepikkusele. Kahte maali nägin hiljuti Riias Toomiku „Nähtamatute pärlite” näitusel, kus oli väljas…
2 minutit
Jaapanis, disainist ja ajloost
Pole uhkemat kaasaegse arhitektuuri ja avaliku linnaruumi kujunduse maad kui Jaapan.
Uue aastatuhande alguse tormakat arengut lääne kultuuriruumis iseloomustab otsekui tasakaalustajana endiselt huvi ajaloo vastu. Kirjanduse populaarseim žanr on memuaristika, kunstid vaatavad oma ajalukku, luues minevikuvormidest kõige kummalisemaid seoseid, popkultuuris on sedasama näha moes ja muusikas. Ka kultuurivaldkondade akadeemiline uurimine on juba mõnda aega uuel…
Uue aastatuhande alguse tormakat arengut lääne kultuuriruumis iseloomustab otsekui tasakaalustajana endiselt huvi ajaloo vastu. Kirjanduse populaarseim žanr on memuaristika, kunstid vaatavad oma ajalukku, luues minevikuvormidest kõige kummalisemaid seoseid, popkultuuris on sedasama näha moes ja muusikas. Ka kultuurivaldkondade akadeemiline uurimine on juba mõnda aega uuel…
4 minutit
EESTI KUNSTNIKE LIIDU AASTANÄITUSE IDEEKAVAND
Ühinenud kunstnikud / United Artists
Eesti Kunstnike Liidu tungival palvel ja pealekäimisel töötasin välja ning esitasin kunstnike liidu aastanäituse korraldamiseks alljärgneva kontseptsiooni. Paraku osutus see liidu volikogu arvates „kunstnike enamusele liiga kõrge teoretiseeriva künnisega olevaks ja laiale kunstiavalikkusele ehk arusaamatuks jäävaks, kunstniku sotsiaalse staatuse ja sellega seonduvaks institutsiooni-siseseks/väliseks mänguks” (Jaan Elkeni e-kiri).…
Eesti Kunstnike Liidu tungival palvel ja pealekäimisel töötasin välja ning esitasin kunstnike liidu aastanäituse korraldamiseks alljärgneva kontseptsiooni. Paraku osutus see liidu volikogu arvates „kunstnike enamusele liiga kõrge teoretiseeriva künnisega olevaks ja laiale kunstiavalikkusele ehk arusaamatuks jäävaks, kunstniku sotsiaalse staatuse ja sellega seonduvaks institutsiooni-siseseks/väliseks mänguks” (Jaan Elkeni e-kiri).…
1 minut
EESTI KUNSTNIKE LIIDU AASTANÄITUS “ENESEPALJASTUS”
Tallinna Kunstihoones 3. VI – 5. VII 2009
Kuraator Vano Allsalu
2009. aasta EKLi aastanäituse peateema on „Enesepaljastus” ja selle eesmärk on suunata kunstnikke ennast paljastama, olgu vaimses, füüsilises, sotsiaalses vm tähenduses, avama nii oma loomingu kui isiksuse uusi või lihtsalt seni varjul olnud külgi. „Enesepaljastus” võiks tuua aastanäituste…
Kuraator Vano Allsalu
2009. aasta EKLi aastanäituse peateema on „Enesepaljastus” ja selle eesmärk on suunata kunstnikke ennast paljastama, olgu vaimses, füüsilises, sotsiaalses vm tähenduses, avama nii oma loomingu kui isiksuse uusi või lihtsalt seni varjul olnud külgi. „Enesepaljastus” võiks tuua aastanäituste…
2 minutit
Jah, ikka maalikunstist mõeldes….(Tuldud teed tagasi remix)
TÕNIS SAADOJA korterinäitus „Kodulinn Tallinn” aadressil Tallinn, Põhja puiestee 21–45 kuni 4. XI, KÜLLI SUITSO näitus „Ladu” Hobusepeas 22. X – 10. XI ja JAAN TOOMIKU näitus ArtDepoos kuni 22. XI.
Viimasel ajal on Tallinnas avatud olnud kolme küllaltki erineva tegevkunstniku maalikesksed ülesastumised. Need on Tõnis Saadoja (Vaal),…
3 minutit
Tundelised metamorfoosid
ANA SLUGA näitus „Aeglane puudutus” Tallinna Linnagaleriis kuni 23. XI.
Ana Sluga õppis maali Ljubljana kunstiakadeemias, algul bakalaureusetasemel, seejärel aasta magistriõpingutes ja tuli siis vahetusüliõpilasena Eesti kunstiakadeemiasse. Tallinnas aga sattus kokku Kaido Ole (mis maalikunsti magistrantuuris on lausa möödapääsmatu), Margot Kase ja mitme teise toreda empaatilise õppejõu ja kaasüliõpilasega, mis osutus Ana Sluga edasise karjääri mõttes…
2 minutit
Haruldane ilus ja tavaline kole
Ilu ajalugu. Koostanud Umberto Eco. Tõlkinud Maarja Kangro, toimetanud Haljand Udam. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 439 lk. Inetuse ajalugu. Koostanud Umberto Eco. Tõlkinud Ülle Udam. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008. 455 lk.
Kas küsimus ilust ja selle olemusest pole muutunud õieti tühjaks, kui mitte tühiseks? Näib, et kui see kedagi veel huvitab, siis ainult kahes äärmises mõttes: kas…
8 minutit
Kuldne ajajälg
LILIAN LINNAKSI näitus sarjast „Klassikud” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 11. I 2009. Näituse ja kataloogi on koostanud Merike Alber, näituse kujundanud Taavi Aunre.
„Klassikute” sari on jõudnud üheksanda näituseni. Seniste metallikunstnikest klassikute Salme Raunami ja Leili Kuldkepi kõrvale on astunud Lilian Linnaks. Nende kolme kunstniku tegevus on suuresti määranud eesti metallikunsti näo aastakümnete jooksul. Ka on nad olnud…
4 minutit
Politoloogia lakmuspaber
Venemaa demokraatia lakmuspaberiks on selle riigi poliitika Baltimaadel. Umbes nii väitis kunagi tänane Rootsi välisminister Carl Bildt. See mõte tuli pähe analoogiana, kui istusin hiljuti Eesti Välispoliitika Instituudi ja Tallinna ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil, kus käsitleti võrdlevalt poliitikat Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas. Analoogia ise oli aga pigem kujundlik ja puudutas sisuliselt konverentsi ning poliitikateaduse olukorda Eestis. Selle…
3 minutit
Sulgudes avanemine
Marje Ingel, Sulg. Purpurmust, 2008. 96 lk.
See oli 90ndate lõpupoolel, kui kirjandusmaastiku täitis ühtäkki hulk rühmitusi: Erakkond, NAK, pisut hiljem TNT, Õigem Valem ja veel rida vähem tähele pandud kooslusi. Tollest ajast on kirjandusse sirgunud rida autoreid, kelle teosed moodustavad küllalt suure ja olulise osa meie uudisloomest: Kristiina Ehin, Mehis Heinsaar, Jürgen Rooste, Jan Kaus jpt. Nimekiri…
3 minutit
Teoreetiku kohustusest raskepärase terviku ees
Intervjuu USA kultuuriteoreetiku ja kirjandusteadlase Brian McHale’iga
Ohio osariigi ülikooli humanitaarteaduste professor Brian McHale viibis 17.–19. oktoobrini Tartus rahvusvahelisel seminaril „Intermediaalsus ja jutustamine”. Ennast kutselise jutustajana määratlenud McHale väidab oma raamatus „Konstrueerides postmodernismi”, et vaatamata postmodernistlikule umbusule „metanarratiivide” suhtes on igaühel, selle asemel et vaikida metanarratiivide möödapääsmatusest tulenevas ängistuses, võimalus alustada oma…
Ohio osariigi ülikooli humanitaarteaduste professor Brian McHale viibis 17.–19. oktoobrini Tartus rahvusvahelisel seminaril „Intermediaalsus ja jutustamine”. Ennast kutselise jutustajana määratlenud McHale väidab oma raamatus „Konstrueerides postmodernismi”, et vaatamata postmodernistlikule umbusule „metanarratiivide” suhtes on igaühel, selle asemel et vaikida metanarratiivide möödapääsmatusest tulenevas ängistuses, võimalus alustada oma…
11 minutit
Teejoojaluuletaja ja kübemetunnetaja
Kruusa ainulaadne luule on tunnetavalt vaatlev mõtestus, vaikeluliselt süüviv ja kerges sürris vonklev, krutskeid täis, natuke naljakas, keelemänguliselt tähendusi asendav, pidevalt maailma nähtusi nokkiv ja luulendav.
Rääkigu kirjandusteadus ja kriitikateooria mida tahes, autor on oma teosest kui tekstist lahutamatu. Muidugi võib igasuguseid asju parema vaadeldavuse huvides üksteisest eraldada, nn puhast objekti siit-sealt nuusutada,…
Rääkigu kirjandusteadus ja kriitikateooria mida tahes, autor on oma teosest kui tekstist lahutamatu. Muidugi võib igasuguseid asju parema vaadeldavuse huvides üksteisest eraldada, nn puhast objekti siit-sealt nuusutada,…
4 minutit
Lihtsad lahendused
Fragmenteerunud väärtustega maailmas valitseb alateadlik igatsus üldinimlike ühisnimetajate järele. Need võivad ilmuda võlusõnade, loosungite või ka persoonidena. Üldiselt kipuvad persoon ja isik samastuma. Kriisihetkedel võidavad poliitikud, kes tulevad välja kõige lihtsama ja mahukama võlusõna või loosungiga, sellisega, mille iga inimene võib oma soovunelmatega täita. Pärast kriisi võidavad need, kelle loosung sisaldas kõige vähem reaalseid kohustusi. Mitte millekski…
2 minutit
Luulet
Raamatukogus
On laulusid, mis soolatud on üle
ja on ka neid, mis liiga magusad.
Ma keeran pahupidi salasõnasüle
ja vaatan kuulajaid, kes vagusad.
Ma kuulan vaatajate pumpi löömas,
kui igaühes – krääksti – paotub uks.
Ja pärast, uute sõpradega söömas,
sest tuksumisest joon end sõnatuks.
On laulusid, mis soolatud on üle
ja on ka neid, mis liiga magusad.
Ma keeran pahupidi salasõnasüle
ja vaatan kuulajaid, kes vagusad.
Ma kuulan vaatajate pumpi löömas,
kui igaühes – krääksti – paotub uks.
Ja pärast, uute sõpradega söömas,
sest tuksumisest joon end sõnatuks.
2 minutit
Gruusia sõjaga on selgust piisavalt
Suurde poliitikasse tõmmatud piiririikides ei jäta vastaspool üldise pinge kasvades kunagi kasutamata talle avanenud šanssi.
Viimastel nädalatel on taas aktiveerunud Eesti Gruusia poliitikat arvustav seltskond ja võidu sellega, kuidas elavneb Saakašvili-vastane opositsioon, tuletatakse Tallinnas ja Sillamäel meelde, et asjatult kiirustati Gruusia kiire toetamisega augustis, rikkudes lõplikult Eestit läbiva Venemaa transiidi taastamise võimalused. Tulnuks ikkagi…
Viimastel nädalatel on taas aktiveerunud Eesti Gruusia poliitikat arvustav seltskond ja võidu sellega, kuidas elavneb Saakašvili-vastane opositsioon, tuletatakse Tallinnas ja Sillamäel meelde, et asjatult kiirustati Gruusia kiire toetamisega augustis, rikkudes lõplikult Eestit läbiva Venemaa transiidi taastamise võimalused. Tulnuks ikkagi…
5 minutit
Tulevikumälestused. Miks kaotasime iseseisvuse?
1944. aastal Eestist lahkunud inimesed hakkasid uuel kodumaal kirjutama memuaristikat, mille üldpealkirjaks võiks olla küsimus „miks kaotasime iseseisvuse?” (Rootsi jõudnud August Ots on oma esseekogumiku nii pealkirjastanudki). Siinkohal on esitatud Eesti psüühele traditsioonilised mõtisklused iseseisvuse kaotamise põhjuste üle, mis on kirjutatud pagulaskohtades pärast 2010. aastat. Mälestusteraamatutele oli tunnuslik Molotovi-Ribbentropi pakti asetamine…
15 minutit
Jaan Elkeni avalduse kommentaar (Sirp 31. X)
Lugedes eelmisest Sirbist Eesti Kunstnike Liidu presidendi Jaan Elkeni arvamusavaldusest lauset „Rääkimata sellest, et Eesti Kunstimuuseum kui eelarveline riigiasutus finantseerib juba ka oma raamatukogu täiendamist uudiskirjandusega kulka abiga – viimasest jaotusest tervelt 100 000 krooni”, ei saa sellele vastamata jätta. Arvan, et see lause ei vaja õigustust, vaid selgitust. Jaan Elken on…
2 minutit
Kelle emakeelepäev?
Vastuseks Kaarel Tarandile (Valvepostil ole valvas, sõjamees! – Sirp 31. X)
Alustagem ühisest. Olen nimelt kindel, et nii Sirbi (end Sirp ja Vasar) lugupeetud peatoimetaja kui Haridus- ja Teadusministeerium (selle keeleosakonna ametnike näol) on teinud oma kauni emakeele – milleks on eesti keel – heaks sedagi, mida nende otsesed tööülesanded ei nõua. Näiteks heisanud igal 14.…
Alustagem ühisest. Olen nimelt kindel, et nii Sirbi (end Sirp ja Vasar) lugupeetud peatoimetaja kui Haridus- ja Teadusministeerium (selle keeleosakonna ametnike näol) on teinud oma kauni emakeele – milleks on eesti keel – heaks sedagi, mida nende otsesed tööülesanded ei nõua. Näiteks heisanud igal 14.…
3 minutit
www.sirp.ee
Sai mõni nädal tagasi poole suuga lubatud Sirbi kodulehe värskendamine ette võtta. Ongi võetud ja esialgsel, kindlasti täieneval kujul on see lehekülg esmaspäevast avatud. Mis ja kuidas seal on ja kuhu kurss edasi võetakse, väärib mõne sõnaga selgitamist.
Erilisi üllatusi seal ei ole. Reedeti hakkab kodulehel laiuma või pigem rulluma ikka seesama, mis paberleheski ilmub, samadeks rubriikideks jaotatult ja…
Erilisi üllatusi seal ei ole. Reedeti hakkab kodulehel laiuma või pigem rulluma ikka seesama, mis paberleheski ilmub, samadeks rubriikideks jaotatult ja…
2 minutit
Piirideta vabadus
Okupatsiooniajast teame, et vabadusiha sööb pikkamisi ära kui tahes raudse eesriide või õõnestab varisema põlise vanglamüüri. Et vabadus ei talu piire ja murendab oma laienemise teel kõik takistused, näeme nüüd oma kodumaa pealinna südamesse sündinud Vabaduse Augus. Vabaduse Auk laieneb igas suunas, olgu seal ees seismas ühel pool Usk, teisel pool Lootus või kolmandal Armastus. Vabadus paistab…
1 minut
