RAAMATUTUTVUSTUS
Rainer Maria Rilke, (:) kivisildnik (:) JOOSEPI KAHTLUSED
Sirbi raamatututvustuse osakonna lauale sigines nädalavahetusel kummaline raamat, kus on järgmised read: „Hirmsad maduussid varjavad ennast meie rinna peal ja meie ei märka seda, kuna organid ja instantsid on minetanud ega täida funktsioone, mis laseb oletada, et on tegemist ning enamgi veel.” Ja veel: „Vastalise kavalus ületab mõõtmed ning on…
Sirbi raamatututvustuse osakonna lauale sigines nädalavahetusel kummaline raamat, kus on järgmised read: „Hirmsad maduussid varjavad ennast meie rinna peal ja meie ei märka seda, kuna organid ja instantsid on minetanud ega täida funktsioone, mis laseb oletada, et on tegemist ning enamgi veel.” Ja veel: „Vastalise kavalus ületab mõõtmed ning on…
2 minutit
Vaikivate madruste koor
Koldits sunnib publikut ühelt vaatamisrežiimilt teisele lülituma.
„Ohvrit mängides”. Peakokk – Kalju Orro, Valja – Priit Võigemast.
„Ohvrit mängides”. Peakokk – Kalju Orro, Valja – Priit Võigemast.
4 minutit
Õhuline mälestus kaotsiläinud armastusest
Kuidas elada, laulda ja juua ilma vaimuta?
„Ma armastasin sakslast”. Erika – Maarja Jakobson, Oskar – Hannes Prikk. ELEN PÄRTEL
„Ma armastasin sakslast”. Erika – Maarja Jakobson, Oskar – Hannes Prikk. ELEN PÄRTEL
3 minutit
Variatsioonid kujuteldava küla teemal
Eesti küla nägu on laiguline ja kannatab verevaesuse käes.
„Päeva lõpus”. Tepo – Toomas Suuman, Jakobi – Erik Ruus. RAKVERE TEATER
„Päeva lõpus”. Tepo – Toomas Suuman, Jakobi – Erik Ruus. RAKVERE TEATER
4 minutit
Teatriuudistaja
Kuidas klaarida arved kommunistliku minevikuga? VAT-teatris esietendub täna tuntud poola kirjaniku, filmistsenaristi ja produtsendi Wojciech Tomczyki riikliku preemiaga pärjatud lavalugu „Nürnberg” (2005), milles mängib peaosa Aarne Üksküla, teistes osades Katariina Lauk ja Tiina Rebane. Esietendusel viibib ka autor, kelle näidend püstitab teema: kas, miks ja kuidas peab arveid klaarima kommunistliku minevikuga. Näidendi on eesti keelde tõlkinud Hendrik…
3 minutit
Kevade parim pidu
Muinsuskaitsepäevade rongkäik Tartu ülikooli peahoone juurest üle Toome Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde 15. aprillil 1988. Ülo Josing
Mis juhtus? Muinsuskaitsepäevad. Millal juhtus? Aprillis 1988. Miks juhtus? Sest oli tegijaid. Aga kuidas kõik täpselt juhtus ja mis tast pärast sai, selle kohta on pärimust rohkemgi kui fakte. Näiteks too lipp, õigemini kolm lippu: sinine, must ja valge, mis…
Mis juhtus? Muinsuskaitsepäevad. Millal juhtus? Aprillis 1988. Miks juhtus? Sest oli tegijaid. Aga kuidas kõik täpselt juhtus ja mis tast pärast sai, selle kohta on pärimust rohkemgi kui fakte. Näiteks too lipp, õigemini kolm lippu: sinine, must ja valge, mis…
1 minut
Pööripäevad muinsuskaitses
Intervjuu märtsis loodud muinsuskaitse ümarlaua juhi Mika Oravaga.
20 aastat tagasi oli muinsuskaitse Eestis poliitilis-romantiline rahvaliikumine. Koos omariikluse taastamisega saavutas ka muinsuskaitse selge riikliku positsiooni, vastutus delegeeriti kodanikelt riigile ja omavalitsustele, võeti vastu seadused ja loodi järelevalveorganid. Aastaks 2008 on aga selge, et sellest kõigest ei piisa ning oma tegevust on alustanud muinsuskaitse ümarlaud, mille juhiks…
20 aastat tagasi oli muinsuskaitse Eestis poliitilis-romantiline rahvaliikumine. Koos omariikluse taastamisega saavutas ka muinsuskaitse selge riikliku positsiooni, vastutus delegeeriti kodanikelt riigile ja omavalitsustele, võeti vastu seadused ja loodi järelevalveorganid. Aastaks 2008 on aga selge, et sellest kõigest ei piisa ning oma tegevust on alustanud muinsuskaitse ümarlaud, mille juhiks…
5 minutit
Referendum pole imevahend
Otsedemokraatia võimalikkusest Eestis
Eesti poliitikaelus leiab järjest laiemat kõlapinda mõte, et avalikkus on jäänud poliitilisest kaasakõnelemisest kõrvale. Esitatakse üleskutseid rakendada rahvahääletust jm otsese demokraatia vahendeid, et seda olukorda muuta. Käesoleva artikli eesmärk ongi vaadelda, kas sellistel üleskutsetel võiks olla Eestis kandepinda, kas ja mida võiks selliste muudatuste läbiminek laiemalt tähendada, ja peamise küsimusena – kas see…
Eesti poliitikaelus leiab järjest laiemat kõlapinda mõte, et avalikkus on jäänud poliitilisest kaasakõnelemisest kõrvale. Esitatakse üleskutseid rakendada rahvahääletust jm otsese demokraatia vahendeid, et seda olukorda muuta. Käesoleva artikli eesmärk ongi vaadelda, kas sellistel üleskutsetel võiks olla Eestis kandepinda, kas ja mida võiks selliste muudatuste läbiminek laiemalt tähendada, ja peamise küsimusena – kas see…
4 minutit
Meedia netiajastul: kollektiivne vabadus ja kollektiivne vastutus
Alustan kaugemalt. Soome ajakirjandus on elanud viimasel ajal suurte probleemide keskel. Oli Jokela koolimõrv, midagi ennekuulmatut Soome jaoks. Siis tuli peaminister Matti Vanhaneni kohtukaklus endise kallimaga. Siis välisminister Ilkka Kanerva seksisõnumite skandaal. Esimest korda Soome ajaloos lasti minister lahti eraeluga seotud asjade tõttu ja meedia aktiivse abiga.…
3 minutit
Pessimisti toimetulekuõpik inimsoole
Giacomo Leopardi on magus autor sellistele tõlkijatele nagu Maarja Kangro, kellele on tõlkimine ka võimalus eksperimenteerida emakeele potentsiaaliga.
Giacomo Leopardi, Mõtted. Itaalia keelest tõlkinud Maarja Kangro. 134 lk.
Giacomo Leopardi, Mõtted. Itaalia keelest tõlkinud Maarja Kangro. 134 lk.
8 minutit
Müüdid ja tõsilood
Tarmo Kulmar, Tõsilood muinasrahvastest. „Eesti mõttelugu” nr 76. Ilmamaa, 2007. 349 lk.
Mida me teame tõsikindlalt Kolumbuse-eelse Ameerika vanadest kõrgkultuuridest ja nende loojatest? Sealsete põlisrahvastega, nn indiaanlastega, seostuvad paljudel meist ikka veel Põhja-Ameerika uhked suletuttide ja mokassiinidega punanahad-preeriakütid, kes võitlesid viimse mohikaanlaseni oma vabaduse eest. Neid teadis Paunvere Kentuki Lõvigi. Igaüks on üht-teist kuulnud ja lugenud ka…
Mida me teame tõsikindlalt Kolumbuse-eelse Ameerika vanadest kõrgkultuuridest ja nende loojatest? Sealsete põlisrahvastega, nn indiaanlastega, seostuvad paljudel meist ikka veel Põhja-Ameerika uhked suletuttide ja mokassiinidega punanahad-preeriakütid, kes võitlesid viimse mohikaanlaseni oma vabaduse eest. Neid teadis Paunvere Kentuki Lõvigi. Igaüks on üht-teist kuulnud ja lugenud ka…
3 minutit
Keelte iludusvõistlus uuel ringil
Keeletalguliste esitatud lausetes on palju täpitähti – esitajad on selle eesti keele kõlalise iseärasuse ära tabanud. Vestlevad HTMi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender ja teadusosakonna peaekspert Kadri Vider.
Kadri Vider: Keele ilu on kuulaja kõrvades. Rumeenias armusin ühes keeletehnoloogia suvekoolis prantsuse keele kõlasse, mitte selle rääkijasse: kui ta vait oli, jättis ta isik mind külmaks, aga kui…
Kadri Vider: Keele ilu on kuulaja kõrvades. Rumeenias armusin ühes keeletehnoloogia suvekoolis prantsuse keele kõlasse, mitte selle rääkijasse: kui ta vait oli, jättis ta isik mind külmaks, aga kui…
4 minutit
Eesti HTMi keeletalgud
Rahvusvaheliste keeletalgute üks eesmärke on tutvustada keeletehnoloogiat kui keele säilimise ja arendamise võtmevaldkonda. Paljudel keeletehnoloogiliselt kõrgel järjel keeltel on oma kõnesüntesaator ehk arvutiprogramm, mis sünteesib kirjutatud tekstist keele häälduse iseärasusi arvestava kuuldava kõne. Kui sünteesida eestikeelne lause teiste keelte tarbeks loodud kõnesüntesaatoriga, saab selgeks, et eesti keele kõnesünteesi edenemise eest ei saa hea seista mõne muu…
1 minut
Õs
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti Keele Instituudi kodulehel ning selgitused keelehooldekursustel ja mujal. Siinse…
1 minut
Vanad arved
jan kaus
„See võim, kes käesoleval aastatuhandel Ida-Euroopa üle käskinud, ei ole tervel oma kestvusel kunagi õigele kultuuri kõrgusele tõusta ning üleüldist edukäiku kosutada suutnud. Ta on jäänud vägivalla peal põhinevaks sunnivalitsuseks,” kirjutas Hindrik Prants Eesti iseseisvuse sünniaastapäeval 1919, mil polnud kaugeltki selge, kui kindel on Eesti omariiklus ja kui kaugele ulatub Vene impeeriumi lagunemine. 90 aastat hiljem kehtivad…
„See võim, kes käesoleval aastatuhandel Ida-Euroopa üle käskinud, ei ole tervel oma kestvusel kunagi õigele kultuuri kõrgusele tõusta ning üleüldist edukäiku kosutada suutnud. Ta on jäänud vägivalla peal põhinevaks sunnivalitsuseks,” kirjutas Hindrik Prants Eesti iseseisvuse sünniaastapäeval 1919, mil polnud kaugeltki selge, kui kindel on Eesti omariiklus ja kui kaugele ulatub Vene impeeriumi lagunemine. 90 aastat hiljem kehtivad…
5 minutit
Keskajal Tallinnas ja Novgorodis
Ajaloolaseks õppinud Andrei Hvostov pole päris ajaloolasena vist palju uurimusi kirjutanud. Ta läks tööle ajakirjandusse ja on äratanud tähelepanu, mõnikord mõnda ka ärritanud oma poliitiliste analüüsidega, aga igatahes on tegu huvitava isiksusega. Nüüd on ta kaldumas ajakirjanduse asemel hoopis kirjandusse. Äsja pärjati ta jutt Tuglase auhinnaga.
Vaidlusi põhjustas Hvostovi „Mõtteline Eesti”, aga selle kommenteerimiseks pole…
Vaidlusi põhjustas Hvostovi „Mõtteline Eesti”, aga selle kommenteerimiseks pole…
2 minutit
Platoode paljusus
Asjaolu, et Martin Oja jõuab terava ja adekvaatse mässu järel ka teatud lahenduseni, on positiivne, sest loojal on õigust lõhkuda ja lammutada vaid siis, kui ta suudab lõhutu asemele püstitada midagi uut ja kvaliteedilt paremat.
Martin Oja, Pärastlõuna platoo. Tuum, 2007. 56 lk.
Martin Oja, Pärastlõuna platoo. Tuum, 2007. 56 lk.
5 minutit
Romaanivõistlus!
Tähelepanu-tähelepanu, romaanikirjanikud! Lähenemas on järjekordne romaanivõistlus. „Järjekordne” tähendab, et võistluse ajaloos asetub 2008. aastal algav uhkelt kahekümne viiendaks. Muide, esimese romaanivõistluse pidamisest möödus mullu juba 80 aastat. Mäletatavasti võitis selle August Jakobsoni romaan „Vaeste-Patuste alev”, jättes seljataha Betti Alveri „Tuulearmukese”. Aastate jooksul on romaanivõistluse kaudu tulnud eesti kirjandusse näiteks Karl Ristikivi „Tuli ja raud”, Heino Kiige „Tondiöömaja”…
1 minut
Asjadest, mis on veel alles
Mark Raidpere juhib tähelepanu väikestele asjadele, millest koosnebki elu.
Alar Raudoja
Alar Raudoja
3 minutit
Norman Berliinis Einsteini jalajälgedes
Andreas Trosseki meiliintervjuu Kristina Normaniga.
Kristina Norman V Berliini kaasaegse kunsti biennaalil (bb5) 5. IV – 15. VI.
Kristina Norman V Berliini kaasaegse kunsti biennaalil (bb5) 5. IV – 15. VI.
3 minutit
Punase näoga kuninganna
Tundmatu ja tuntud Valev Sein
Valev Sein. Kaks magavad, vein peas. Segatehnika. 2008.
Valev Sein. Kaks magavad, vein peas. Segatehnika. 2008.
4 minutit
Nüüd kunst, nüüd tulevik
John Phillipsi orjakaubandusteemaline triptühhon „Stolen, Sold and Shrouded”. Fragment. Sandra Jõgeva
„Now Art Now Future” („Nüüd kunst, nüüd tulevik”) – sellise õnnestunud sõnamängulise loosungiga on ennast varustanud Vilniuse II rahvusvaheline graafikatriennaal. Kuraatorid Ignas Kazakevičius ja Jūratė Rekevičiūtė lubavad seekord oma kontseptsioonitekstis kvantiteedi asemel kvaliteeti, kõige huvitavamaid kunstnikke, parimaid näitusepaiku, ekstreemseid aktsioone, võimalust publikul näha pealt loomeprotsessi. . . .
„Now Art Now Future” („Nüüd kunst, nüüd tulevik”) – sellise õnnestunud sõnamängulise loosungiga on ennast varustanud Vilniuse II rahvusvaheline graafikatriennaal. Kuraatorid Ignas Kazakevičius ja Jūratė Rekevičiūtė lubavad seekord oma kontseptsioonitekstis kvantiteedi asemel kvaliteeti, kõige huvitavamaid kunstnikke, parimaid näitusepaiku, ekstreemseid aktsioone, võimalust publikul näha pealt loomeprotsessi. . . .
2 minutit
Õpilastega näitusele – mis mõttes košmaar?!
Näitus on suurepärane õppevahend ja peamine koht, kus puutume vahetult kokku kunstiga, mis on tänapäevane ja jagab meiega sama aega ja ruumi. Neile, kes eelistavad ajaloolist diskursust, võib julgustuseks öelda, et kaasaegse kunsti näitustel me kogeme kunsti, millest mõne aja pärast saab kultuuriklassika, teoseid, millest kujunevad edaspidi selle aja maamärgid.
Sirli…
Sirli…
4 minutit
Muretu mammutike
Kas muretu mammutike on eesti noorte heliloojate tunnusloom?
Eesti muusikasse on oodatud nii noored heliloojad kui noored interpreedid, oli seekordsete Eesti muusika päevade korraldajate sõnum. Väga noorte esitajate ja heliloojate osakaal oli enneolematu ja märkimisväärne.
Eesti muusikasse on oodatud nii noored heliloojad kui noored interpreedid, oli seekordsete Eesti muusika päevade korraldajate sõnum. Väga noorte esitajate ja heliloojate osakaal oli enneolematu ja märkimisväärne.
3 minutit
(Kompositsiooni)tehnika ülikool
Möödunud teisipäeval koges Eesti muusika päevade festivalipublik midagi nostalgilist. Teatud mõttes toimis tehnikaülikooli aula omal ajal umbes nagu Loomingu Raamatukogugi ettekandekanalina, kus kontroll esitatava üle ei olnud ehk nii jäik ja läbi lasti ka „nõuetele mittevastavat” uut kunsti. Aga mis tollal oli uuenduslik, sellest sai ajapikku peavool ja nüüdseks tajume seda kui klassikat. Retroarhitektuur,…
2 minutit
Vähe esitatud kvaliteetmuusika
Igal kontserdil peab ju tänapäeval olema ka pealkiri, sest lihtsalt ühele kontserdile, rääkimata kammermuusika kontserdist, ju keegi ei lähe – nii arvatakse kuskil, ei tea kus. Eesti Interpreetide Liit sedasi ei arva või kui, siis vaid esinejate tungivale nõudmisele vastu tulles.
„Akadeemilise kammermuusika” kontserdisarja viimane muusikaõhtu, mis toimus Kadrioru lossis 5. IV, oli vormilt pealkirjata, aga…
„Akadeemilise kammermuusika” kontserdisarja viimane muusikaõhtu, mis toimus Kadrioru lossis 5. IV, oli vormilt pealkirjata, aga…
2 minutit
Vene vokaalmuusika: Mati Palm ja Maria Veretenina
MATI PALM (bass), MARIA VERETENINA (sopran) ja PIIA PAEMURRU (klaver) Kadrioru lossis 10. IV.
Meie vanema põlvkonna esibassi Mati Palmi ja noore, alles õpinguteeas soprani Maria Veretenina ühine lauluõhtu 10. IV õhtul Kadrioru lossis kulges emotsionaalselt kaasaelavast publikust pilgeni täidetud saalis. Kahetunnist ülesastumist jäid lõpetama mitmed lisapalad. Lauljate ansamblipartnerina klaveril astus üles Piia Paemurru.…
Meie vanema põlvkonna esibassi Mati Palmi ja noore, alles õpinguteeas soprani Maria Veretenina ühine lauluõhtu 10. IV õhtul Kadrioru lossis kulges emotsionaalselt kaasaelavast publikust pilgeni täidetud saalis. Kahetunnist ülesastumist jäid lõpetama mitmed lisapalad. Lauljate ansamblipartnerina klaveril astus üles Piia Paemurru.…
2 minutit
„Kiire lõppmäng” polnudki kiire
Eesti muusika päevade lõppkontserdil „KIIRE LÕPPMÄNG” ANSAMBEL U: ja RAM (dirigent KASPARS PUTNIŅŠ) Estonia kontserdisaalis 10. IV.
Tänavused Eesti muusika päevad said siis sedapuhku läbi. Festivali lõppkontsert möödunud neljapäeval kandis aga (ilmselt nimme) eksitavat pealkirja „Kiire lõppmäng”. Või kuidas muidu kui mitte õrritusena sobib see kokku umbes kolmetunnise muusikaõhtuga? Nali naljaks, kuid häda oli tegelikult selles,…
Tänavused Eesti muusika päevad said siis sedapuhku läbi. Festivali lõppkontsert möödunud neljapäeval kandis aga (ilmselt nimme) eksitavat pealkirja „Kiire lõppmäng”. Või kuidas muidu kui mitte õrritusena sobib see kokku umbes kolmetunnise muusikaõhtuga? Nali naljaks, kuid häda oli tegelikult selles,…
4 minutit
Eesti-ugri sümfooniakontsert
Eesti-ugri sümfooniakontsert – nii võib tõepoolest öelda ERSO läinud reede kontserdi kohta Estonia kontserdisaalis. Avamängu „Erasmus Montanus” autor, taani helilooja Knudage Riisager (1897–1974) on ju tegelikult sünnijärgne eestlane, kelle sünnilinn on Kunda, kust ta perekond kolis ära, kui Knudage oli kolmene. György Ligeti (1923–2006) on igal juhul ungari helilooja, kuigi lahkus Ungarist 33. eluaastal. Johannes…
3 minutit
Hea on avastada uusi ilmu
Jaapani animefilmide festival kinos Sõprus 4. – 13. aprillini.
Režissöör Makoto Shinkani film „Viis sentimeetrit sekundis” on ilus ja kurb film armastusest. KAADER FILMIST
Režissöör Makoto Shinkani film „Viis sentimeetrit sekundis” on ilus ja kurb film armastusest. KAADER FILMIST
6 minutit
Ajast ette ruttav film
Väike ekskurss inimkonna ajalukku, olgu või kõige diletantlikum, tuleb ju ikka kasuks.
Pöörane eriefekt: mammut on rakendatud püramiidi ehitusse! KAADER FILMIST
Pöörane eriefekt: mammut on rakendatud püramiidi ehitusse! KAADER FILMIST
4 minutit
Filmimaailm
Nicholas Hytner, Britannia kultuuriprominent number 1.
„Suur jalutuskäik” pole enam esimene
„Suur jalutuskäik” pole enam esimene
2 minutit
