Jüri Ehlvest 15. III 1967 – 11. X 2006
Teade Jüri Ehlvesti lahkumisest on esialgu uskumatu, mõjudes otsekui müstifikatsioone ja metamorfoose armastanud kirjaniku järjekordne vimka. Ometi sedapuhku on see viimne. Mis aga ei välista legendide ja uute lugude teket. Sest sinna, kuhu ilmus Jüri, tõi ta alati kaasa elevuse ja rahutuse, tema läheduses valitses alati leppimatus harjumuspärase ja triviaalse, tavaarusaamade ja…
1 minut
Pärt Lias 28. X 1940 – 20. X 2006
Eile hommikul saadeti Pärnamäe kabelis ära Pärt Lias. Nõukogude ajas oli ta üks edumeelsemaid kirjandusteadlasi (strukturalismi juurutaja), Keele ja Kirjanduse Instituudi töötaja, hiljem Tallinna Pedagoogikaülikoolis üks kirjandusõppejõude, kes noori enesega kirjanduse radadele kaasa tõmbas: Keele ja Kirjanduse kirjandusteaduse- ja kriitika toimetaja aastail 1992 – 1995. Tema olulisemaid kirjandusteaduslikke töid on monograafia “Eesti nõukogude…
1 minut
Raamatututvustus: Saaremaa muuseumi tüsedad trükised
Endel Püüa, Punane terror. Saaremaa 1941. aastal. Saaremaa muuseumi toimetised 3. Kuressaare, 2006. 180 lk.
2 minutit
Pauli päevik: Paul mõtleb ennast KLT rahutuks kirjandusala juhataja
Teatrit ehitada! Head teatrit. Teatrit, mis oleks professionaalne ja millel oleks palju vaatajaid. Mis oleks mõistetav ja vastuvõetav paljudele: saarlased, eesti teatriüldsus, kriitikud, kohalikud ning riigipoliitikud jne – need, kes otsustavad, kas Kuressaare Linnateatrit on vaja. Samas ei saa minna kommertsliku meelelahutuse teed, sest loetletute seas on…
2 minutit
Teatri vajalikkusest ja võimalikkusest Kuressaares
Kui teatritegijad ise usuvad oma tegemistesse, küll siis ka rahvas kaasa tuleb.
4 minutit
Mida nad teevad seal mere taga?
See oli küll vanajumala julm nali väidetavalt naljavaeste saarlaste üle, kui ta nende XXI sajandi kogu betoonilimiidi Suure väina asemel hoopis saare teise serva Tagaranna küla lähedale vette lasi. Silda sellest ei saanud, sadama sai. Sadam seisab küll tühjana, erinevalt sillast, mis kindlasti oleks vägagi vilkasse kasutusse läinud kohe avamispäeval. Aga mine tea, ehk…
3 minutit
Maksuraha pimejaotamine
Põhiseaduses on kirjas, et seadusandlik võim Eesti Vabariigis kuulub riigikogule (§ 59). Praktikas saab igal sügisel, kui valitsus annab riigikogu menetlusse aasta tähtsaima seaduseelnõu – riigieelarve –, kinnitust tõsiasi, et tegu on puhtformaalse väitega. Järjekindlalt on kõik enamusvalitsused vähendanud parlamendi liikmete, fraktsioonide ja komisjonide võimalusi teha mingeidki kaalukamaid ettepanekuid neile esitatud rahajaotuse muutmiseks. Kuid nagu sellest…
5 minutit
Globaliseeruvast maailmast
Euroopa võimalused globaalse kapitali survele vastu seista oleksid küsitavad, isegi kui euroopa seda sooviks.
5 minutit
Kuulab maad: Puuvillavabrikandi praktiline utoopia
Kui David Dale otsustas XVIII sajandi lõpuaastail oma hiiglasliku puuvillatööstuse Šotimaal müüa tulevasele väimehele, võinuks seda hõlpsasti pidada tüüpiliseks äriliseks otsuseks jätta raha ja edu perekonda. Clyde’i jõe puuvillaveski ja seda teenindav tööjõud paistsid esmapilgul eksisteerivat vaid töösturi ja tema suguvõsa tuleviku polsterdamiseks. Ent ei Dale ise ega tema väimeespoeg…
2 minutit
Guattari ja kapital
On ebanormaalne, et globaalsel kapitalil puudub vastutus kohaliku elanikkonna ees ja et nad saavad ebamugavuste tekkides pageda tulistvalu parematele jahimaadele.
6 minutit
Kuressaares on teoksil kaks väga suurt projekti
Olavi Pesti räägib Saaremaa muuseumist, elust ja asjadest.
11 minutit
Sõnameri: keeleloome või keeleviga
Eesti keel on jõudnud armutusse tarbimisühiskonda, Euroopa Liidu ametikeelte hulka, neoliberalismi bürokraatia-Mekasse ja veebikesksesse infoühiskonda. Segunevad vaba suuline dialoog ning SMSide ja veebisuhtluse kiirustav kirjalikkus, asjalik kirjavahetus ja kopipastajuriidiline ametitekst, mida seovad kantseleistambid.
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu.…
Iga tekst, mis meie tunnetusviisi või maailmapilti vahendab, teisendab või loob, muudab keelt ka siis, kui selles uusi keeleüksusi ei leidu.…
2 minutit
Keelevigadest. Heasemiootiliselt
Vead on halvad, seda teavad kõik, aga vead on ka head. Miks? Kindlasti mitte ainult sellepärast, et heal lapsel on mitu nime (viga, aps, eksitus, defekt, rike, haigus, puue, hälve, vale jne), vaid ka seetõttu, et vead, nii tahtlikud kui ka tahtmatud, täidavad igas süsteemis, kus esinevad, mitmeid hädavajalikke funktsioone. Näiteks jalgpallimängus õigel hetkel…
3 minutit
Saare fenomen ja erootika
“Saar” on hea sõna kõigepealt luuletajatele, sest ta on n-ö riimilembene, kergelt ja kõlavalt riimuv. Riimuvat tuleb otsekui varrukast: baar/paar, kaar, laar, taar (hapendatud jahujook), vaar. Kusjuures “ÕS 1999” määratleb “saare” tähenduse väga elegantselt – “veega piiratud maismaa”. Sellelaadsetest elegantsetest käsitustest võrsuvad ka saare kui teatava ruumisegmendi kõikvõimalikud tõlgendamisvõimalused, saarefenomeni, insulaarsuse metafüüsilised konnotatsioonid.
3 minutit
Värske pilk XIX ja XX sajandi vahetuse kultuurile
Konverents “Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud” Kumus 6. X.
3 minutit
Akvarell muutuvas ajas
Tiiu-Pallo Vaigu retrospektiivne akvarelliväljapanek Viinistu Kunstimuuseumis kuni 31. X.
2 minutit
Kodune kontsert Kumus
MARGO KÕLARI autoriõhtu: Vambola Krigul (löökpillid), Monika Mattiesen (flööt), Liis Jürgens (harf), Liisa Hirsch (süntesaator) jt Mihhail Gertsi dirigeerimisel Kumu auditooriumis 17. X.
3 minutit
Klaver “Klaveri” kõrval
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: TANEL JOAMETS (klaver) Kadrioru lossis 21. X, kavas Sumera, Mozart ja Rahmaninov.
3 minutit
VVV: Kaitstes naisi, maale ja liblikaid
Mina ei arva, et Igor Maslennikovi vändatud Sherlock Holmesi filmivariant on samalaadsete maailma parim. Venelased ise küll sellest vaimustunult pasundavad, midagi sümpatiseerivat olevat kunagi lausunud ka Margaret Thatcher. Ent Vassili Livanovi etendatud Holmes on ses filmis ju üsna rutiinne, üllas ja igav. Näiteks Jeremy Bretti mängitud Sherlock, neurootiline narkomaan, nuhk-maniakk, on võrratult põnevam.…
3 minutit
Meedia: Kusagil struktuurides on kallutatud jõud
Ma ei hakka salgama, et näpsasin selle loo pealkirja pärast pühapäevase “Ärapanija” vaatamist. Mart Juurele ja Peeter Ojale jäi aga see pealkiri silma EPLi intervjuust endise keskkonnaministri ja nüüdse riigikogu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liikme Villu Reiljaniga (18. X). Juur ja Oja esitasid selle Reiljani sügavamõttelise tähelepaneku Dimitri Tiomkini…
3 minutit
