Kalender
2. detsember
100 aastat tagasi (1904) sündis Põlva kihelkonnas Tilsis laulja Arno Niitov. Suri 17.X 1989 Montrealis.
100 aastat tagasi (1904) sündis Põlva kihelkonnas Tilsis laulja Arno Niitov. Suri 17.X 1989 Montrealis.
2 minutit
Üks roll: preili Klamm ja Marika Vaarik
Õpetaja Klamm (Marika Vaarik) annab kümme kirjandustundi vaikivale klassile. Kas ka vaikivale publikule?
3 minutit
Repliik
Teater NO99 tänab Andres Laasikut tema artikli (Sirp, 15. IV) lõpus toodud heade soovide eest ning tema teravdatud tähelepanu eest näitlejatele. Ajal, mil teatrite poolt kurdetakse sageli kriitika vähest sekkumist näitlejatehnikate uurimisse, on Andres Laasiku analüüs erand. Ometi tekitab esiteks küsimusi hr Laasiku soov näha teatris NO99 põhimõttelist ja ranget vastandust psühholoogilisele teatrile, kuigi teater ise pole seda kordagi…
1 minut
Etenduse analüüs kui võrrand mitme tundmatuga
Sellise pealkirja all toimus 2. aprillil Tartu ülikoolis Eesti Teatriuurijate Ühenduse ning Tartu ülikooli teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetooli korraldatud teaduskonverents, kus võeti vaatluse alla etenduse analüüsi meetodid ja nende rakendusvõimalused eesti teatris tegelesid etenduse analüüsi probleemidega. ?Etenduse analüüsi meetodid ja nende rakendamine? oli ka teema, mille raames äsja lõppenud kolmeaastase teadusgrandi…
3 minutit
Avatud Eesti Fond 15aastane
Koosmeele auhinna pälvinud Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja Vira Konik rõhutas oma ukrainakeelses tänukõnes (pildil temast paremal tõlk Roman Vinart?uk) AEFile selle juhataja Mall Hellami ja nõukogu esimehe Linnar Viigi isikus nii Eesti valitsuse kui ka kodanikuühenduste reaktsioonikiirust Oran?i revolutsiooni toetamisel. sven tupits
2 minutit
Interneti-rassism
Internetis on enamuses vaenulikud märkused islamiusuliste või araablaste pihta, järgnevad juutide ja ameeriklaste vastased veebilehed.
Kommentaarid ja solvamine on Eesti võrguportaalides üsna igapäevane tegevus. Üks diskussioon netiportaalis tekkis selle üle, kas valitsuse poolt 2003. aasta jaanuaris heaks kiidetud eelnõu arvutikuritegevuse-vastase konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu rassismi ja ksenofoobia levitamise kriminaliseerimise kohta on vajalik või mitte. Konventsiooni lisaprotokolli eesmärgiks…
Kommentaarid ja solvamine on Eesti võrguportaalides üsna igapäevane tegevus. Üks diskussioon netiportaalis tekkis selle üle, kas valitsuse poolt 2003. aasta jaanuaris heaks kiidetud eelnõu arvutikuritegevuse-vastase konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu rassismi ja ksenofoobia levitamise kriminaliseerimise kohta on vajalik või mitte. Konventsiooni lisaprotokolli eesmärgiks…
4 minutit
Altruismi metastaasid
Soome-ugri flegmaatilisusega võiks öelda, et halastussurma soovija halastab järelejääjate peale.
Nobeli rahupreemia laureaadid Yasser Arafat ja paavst Johannes Paulus II olid kahtlemata väga erinevad mehed. Kuid kogu erinevusele vaatamata oli nende elus mõni asi üsna sarnane. See tuleneb ajastust, mil nad elasid. Et nende agooniat jälgis meedia vahendusel kogu maailm, ei ole midagi uut ? vägevate siit…
Nobeli rahupreemia laureaadid Yasser Arafat ja paavst Johannes Paulus II olid kahtlemata väga erinevad mehed. Kuid kogu erinevusele vaatamata oli nende elus mõni asi üsna sarnane. See tuleneb ajastust, mil nad elasid. Et nende agooniat jälgis meedia vahendusel kogu maailm, ei ole midagi uut ? vägevate siit…
4 minutit
Mängumehed ja banketibrigaad
Uue kabineti koosseis on veidi ootamatu, ent elu võib minna huvitavamaks.
On kombeks arvata, et rahva leigus poliitika suhtes on halb märk. See ei pruugi nii olla. Poliitika ei tiksu pidevalt inimeste teadvuses kahel puhul: siis, kui enamikul läheb hästi, või vastupidi, kui lood on väga sandisti (nagu nüüd Venemaal). Antiigis peeti inimest küll poliitiliseks loomaks,…
On kombeks arvata, et rahva leigus poliitika suhtes on halb märk. See ei pruugi nii olla. Poliitika ei tiksu pidevalt inimeste teadvuses kahel puhul: siis, kui enamikul läheb hästi, või vastupidi, kui lood on väga sandisti (nagu nüüd Venemaal). Antiigis peeti inimest küll poliitiliseks loomaks,…
4 minutit
Kas sõnadest saavad teod?
Raivo Palmaru: ?Tahan läbi suruda kultuuri osakaalu tõusu riigieelarves?
Minister Palmaru sunnib mind esmalt ligi veerandtunnisesse mikrofonita vestlusesse. Küllap see on mingi taktika, kuid arusaam, et värske kultuuriminister meeldib, süveneb kõige kiuste. See inimene näib pakatavat idealismist, erinevalt kaalutletud karjerismist, mida nii sel kui teistel toolidel enamasti varjamatul kujul näha võib. Üldpoliitilistest ja teoreetilistest küsimustest rääkides…
Minister Palmaru sunnib mind esmalt ligi veerandtunnisesse mikrofonita vestlusesse. Küllap see on mingi taktika, kuid arusaam, et värske kultuuriminister meeldib, süveneb kõige kiuste. See inimene näib pakatavat idealismist, erinevalt kaalutletud karjerismist, mida nii sel kui teistel toolidel enamasti varjamatul kujul näha võib. Üldpoliitilistest ja teoreetilistest küsimustest rääkides…
5 minutit
Kuidas lugeda ?Meeste domineerimist??
Pierre Bourdieu, MEESTE DOMINEERIMINE. Prantsuse keelest Mari Amon. Varrak 2005, 160 lk.
4 minutit
Üks eklektiline naisuurimuslik pilk Bourdieu? teosele
Pierre Bourdieu? 1998. aastal ilmunud ?La Domination masculine? vastset eestindust kätte võttes tekib kõigepealt küsimus pealkirja tõlkimisest: miks just ?Meeste domineerimine?, kuivõrd nii originaalpealkiri kui ka ingliskeelne tõlge viitavad maskuliinsusele? Küsimus pole siin vaid pealkirjas, sest kogu teose kandvaks ideeks on domineerimismudel, mis ?põhiliselt toimib puhtalt suhtlemise ja teadvuse või…
5 minutit
Ka eemaldumine võib tähendada lähenemist
Franzeni ?Parandused? on tähelepanuväärne romaan, sest eemaldumine terendab siin elamise võimalusena.
6 minutit
Pariisi poeet, eestlane
Igas Pariisis on luuletaja. Juhtub sedagi, et mõni neist on eestlane. Olgu selle tõestuseks kas või fotograaf Montbélialtz või kirjanik Xaintorxare. Lähemal vaatlemisel ilmneb nende sarnasus. Justkui oleks Karl Ristikivi ?Inimese teekonna? tõlkijal midagi ühist debüütkogu ?Oeuvre Inamissible? autoriga. Ja näib, et ongi. Üks ja seesama keha. Nimega Tarah Montbélialtz Xaintorxare.
Kui Tarah Xaintorxare 1981. aastal vanemate…
Kui Tarah Xaintorxare 1981. aastal vanemate…
3 minutit
Ilu päästab maailma
Asko Künnap, Kõige ilusam sõda. Näo Kirik, 2005. 96 lk.
Head luulet on raske arvustada. Meeleldi lõpetaksingi selle tõdemusega Asko Künnapi luulekogu ?Kõige ilusam sõda? retsensiooni.
Head luulet on raske arvustada. Meeleldi lõpetaksingi selle tõdemusega Asko Künnapi luulekogu ?Kõige ilusam sõda? retsensiooni.
3 minutit
Lootustandev Liiv
Juhan Liiv. Oleksin ma luuletaja. Koostanud Karl Muru. Tänapäev, 2005. 120 lk.
Karl Muru algatusel on ilmunud uus kogumik klassiku Juhan Liivi luulet nimetuse all ?Oleksin ma luuletaja?. Midagi sisuliselt uut raamatus ei ole, kogu ei pürgi otseselt ei ülevaatlikkusele ega esita Liivi loomingut üheski kindlas kronoloogilises järjestuses. Pigem on raamatu eesmärgiks anda ettekujutus, ülevaade sellest, mida Juhan…
Karl Muru algatusel on ilmunud uus kogumik klassiku Juhan Liivi luulet nimetuse all ?Oleksin ma luuletaja?. Midagi sisuliselt uut raamatus ei ole, kogu ei pürgi otseselt ei ülevaatlikkusele ega esita Liivi loomingut üheski kindlas kronoloogilises järjestuses. Pigem on raamatu eesmärgiks anda ettekujutus, ülevaade sellest, mida Juhan…
3 minutit
Sammelseljad ei pea praeguse kunsti ostmist
Intervjuus Guido Sammelseljaga heidetakse pilk kollektsionääri hingeellu ja kunstikogumisele laiemalt.
Vaalas on lähinädalatel vaadata pretsedenditu väljapanek: perekond Sammelselg esitleb oma kunstikogu. Seda sündmust ei tee pretsedendituks mitte ainult suurkollektsionääri Guido Sammelselja sotsiaalne positsioon ja tuntus, vaid tema viimastel aastatel tärganud huvi kaasaegse eesti kunsti vastu, mille kogumist enamik kollektsionääre peab lootusetuks ettevõtmiseks. Guido…
Vaalas on lähinädalatel vaadata pretsedenditu väljapanek: perekond Sammelselg esitleb oma kunstikogu. Seda sündmust ei tee pretsedendituks mitte ainult suurkollektsionääri Guido Sammelselja sotsiaalne positsioon ja tuntus, vaid tema viimastel aastatel tärganud huvi kaasaegse eesti kunsti vastu, mille kogumist enamik kollektsionääre peab lootusetuks ettevõtmiseks. Guido…
4 minutit
Visionaarne Belgia
Harald Szeemanni kureeritud näitus on rohkem kui näitus.
Näitus ?Visionair België? on avatud Brüsseli BOZARis (Palais des Beaux-Arts) kuni 11. IX.
Näitus ?Visionair België? on avatud Brüsseli BOZARis (Palais des Beaux-Arts) kuni 11. IX.
2 minutit
Kursi koolkond elab edasi
V Kursi koolkonna päevad Tartus 15. III ? 6. V Tartu ajaloomuuseumis ja 7. ? 30. IV Tartu Kunstimajas.
Niisiis. Viiendad Kursi koolkonna päevad. Aasta 2005 Gregoriuse kalendri järgi, ülikoolilinn Tartu, Eesti Vabariik, Euroopa, planeet Maa.
Niisiis. Viiendad Kursi koolkonna päevad. Aasta 2005 Gregoriuse kalendri järgi, ülikoolilinn Tartu, Eesti Vabariik, Euroopa, planeet Maa.
5 minutit
Jalutuskäik tallinna galeriides
Kunstinäituselt Jumala ja kanade juurde ning sealt põrgusse
Mirja-Mari Smidti ja Allan Tõnnissoo näitus ?Kunstinäitus? Hobusepea galeriis 31. III ? 18. IV; Tanel Saare ?Gott und Huhn episode IV: seed shower? kuni 23. IV; Pirjetta Branderi näitus ?Põrgu ja teised jutud? Tallinna Linnagaleriis kuni 24. IV.
Mirja-Mari Smidti ja Allan Tõnnissoo näitus ?Kunstinäitus? Hobusepea galeriis 31. III ? 18. IV; Tanel Saare ?Gott und Huhn episode IV: seed shower? kuni 23. IV; Pirjetta Branderi näitus ?Põrgu ja teised jutud? Tallinna Linnagaleriis kuni 24. IV.
3 minutit
Meister katsetab ja mängib
Tambergil on olulisi orkestriteoseid, aga tema suhtes vokaali ning luulega on midagi ainuomast.
2 minutit
Pärti ümbritsevatest muusikahoovustest
EESTI MUUSIKA PÄEVAD: NYYD ENSEMBLE Kanuti Gildi saalis 10. IV.
Lõppenud Eesti muusika päevade helilooja oli teadupärast Arvo Pärt ning NYYD Ensemble?i vahelduvate kammerkoosseisude kava, milles oli kokku pandud huvitav miniatuuride programm klassikalises ja nüüdismuusika mõõtmes, tiirles-pöörles ikka ümber Pärdi muusikalise lähiümbruse. Sekka samas ka Arvo Pärti ennast, ent sedapuhku hoopis tundmatust naabrusest.
Lõppenud Eesti muusika päevade helilooja oli teadupärast Arvo Pärt ning NYYD Ensemble?i vahelduvate kammerkoosseisude kava, milles oli kokku pandud huvitav miniatuuride programm klassikalises ja nüüdismuusika mõõtmes, tiirles-pöörles ikka ümber Pärdi muusikalise lähiümbruse. Sekka samas ka Arvo Pärti ennast, ent sedapuhku hoopis tundmatust naabrusest.
3 minutit
Muusikapäevad lõppesid esiettekannetega
EESTI MUUSIKA PÄEVADE lõppkontsert: TALLINNA KAMMERORKESTER ja solistid LAURI SIRBI dirigeerimisel 14. IV Metodisti kirikus.
Muusika otsib meid meie siseaedadest ja meie teda, tahame temast osa saada, oleme temast nakatatud, mõtleme temast ja tegeleme temaga iga päev, iga tund. Kas see pole juba omaette religioon, olgu me ümber ostukeskus või pühamu? Olgu…
Muusika otsib meid meie siseaedadest ja meie teda, tahame temast osa saada, oleme temast nakatatud, mõtleme temast ja tegeleme temaga iga päev, iga tund. Kas see pole juba omaette religioon, olgu me ümber ostukeskus või pühamu? Olgu…
2 minutit
Tubina juubelinägemused ajas
Tubina muusika üks pool on rahvuslikkuse ideaal ja teine unistus Eesti sümfonismist.
3 minutit
Klahvid Kadriorus
Kontserdisarjas ?AKADEEMILINE KAMMERMUUSIKA? klaveriduo KAI RATASSEPP ja MATI MIKALAI ning ENE NAEL ja KRISTIINA ARE (klavessiin).
Aprillikuu ?Akadeemiline kammermuusika? tihenes kahele järjestikusele pühapäevale ning keskendus klaverile neljal käel ja kahele klavessiinile. 10. IV oli Kadrioru lossi klaver Kai Ratassepa ja Mati Mikalai nelja käe all. Eesti klaveriduo ajalugu on pisut üle kuuekümne aasta vana ning meeldetuletust ei vaja,…
Aprillikuu ?Akadeemiline kammermuusika? tihenes kahele järjestikusele pühapäevale ning keskendus klaverile neljal käel ja kahele klavessiinile. 10. IV oli Kadrioru lossi klaver Kai Ratassepa ja Mati Mikalai nelja käe all. Eesti klaveriduo ajalugu on pisut üle kuuekümne aasta vana ning meeldetuletust ei vaja,…
2 minutit
Käpiknukud kummardavad
Nagu vana raudteelane, tallab Sokurov selle filmiga täiesti etteantud rööpail.
4 minutit
Digitaaltehnoloogia ja muutused Euroopa kinoilmas
Banaalne nullide ja ühtede jada hakkab tõrjuma filmi kui valguse jumalikku puudutust.
Mis toimub praegu Euroopa kinomaailmas seoses digitaalsete tehnoloogiatega? Permanentselt, suurtest ühiskondlikest vapustustest või argielust hoolimata, käib muidugi tehnoloogiline arendus- ja turundustöö, mis pole kellelegi ilmselt uudiseks. Samuti laiendatakse pidevalt digitaalsete vahendite spetsiifikat esteetilises plaanis, ehk siis lihtsalt: tehnikat kasutatakse loomingu…
Mis toimub praegu Euroopa kinomaailmas seoses digitaalsete tehnoloogiatega? Permanentselt, suurtest ühiskondlikest vapustustest või argielust hoolimata, käib muidugi tehnoloogiline arendus- ja turundustöö, mis pole kellelegi ilmselt uudiseks. Samuti laiendatakse pidevalt digitaalsete vahendite spetsiifikat esteetilises plaanis, ehk siis lihtsalt: tehnikat kasutatakse loomingu…
3 minutit
Korruptsioon meedias ja avalikkuses
On kasulik endale aeg-ajalt meelde tuletada, et korruptsioon on Eestis enesestmõistetav. Eestlase iidol on rehepapp, kuigi tunnustust väärivad veel kratt ja puuk. See, mis Kiviräha jaoks oli ilmselt kriitiline satiir, on enamiku eestlaste jaoks püha tõde. Vargus kiidab tegijat. Kus on, sinna antakse. Jne. Selline on valitsev mentaliteet.
Üks näide poliitikast. Niipea kui Res…
Üks näide poliitikast. Niipea kui Res…
2 minutit
Filmimaailm
Rooma saab endale filmifestivali
Reaalsuseks on muutumas Itaalia pealinna linnaisade ammune ambitsioonikas unistus asuda lähitulevikus konkureerima Berliini, Cannes?i ja Veneetsiaga Euroopa tähtsaima rahvusvahelise filmifestivali au nimel. Loomulikult juhul, kui kõik sujub esialgsete plaanide kohaselt. Märtsikuu keskel kutsus Rooma linnapea Walter Veltroni kokku kõik Itaalia filmitööstuse olulisemad otsustajad. Esindatud oli RAI Cinema, Medusa Films, Cattleya Films ning riigi suurimad filmilevikompaniid…
Reaalsuseks on muutumas Itaalia pealinna linnaisade ammune ambitsioonikas unistus asuda lähitulevikus konkureerima Berliini, Cannes?i ja Veneetsiaga Euroopa tähtsaima rahvusvahelise filmifestivali au nimel. Loomulikult juhul, kui kõik sujub esialgsete plaanide kohaselt. Märtsikuu keskel kutsus Rooma linnapea Walter Veltroni kokku kõik Itaalia filmitööstuse olulisemad otsustajad. Esindatud oli RAI Cinema, Medusa Films, Cattleya Films ning riigi suurimad filmilevikompaniid…
2 minutit
