AIVO LÕHMUS 21. VII 1950 ? 28. III 2005
28. III peatus kirjaniku ja kultuurimehe Aivo Lõhmuse süda. Seda oli karta, sest ta oli kriitilises seisus juba mõnda aega. Ja ikkagi tuleb ka kannatusi lõpetav surm alati ootamatult.
Aivo Lõhmus sündis 21. juulil 1950 Põlva mail Ahja jõe ääres. Ta oli lõunaeestlane, kes debüteeris värssidega juba 14aastaselt. Ühelt poolt polütehniline haridus,…
Aivo Lõhmus sündis 21. juulil 1950 Põlva mail Ahja jõe ääres. Ta oli lõunaeestlane, kes debüteeris värssidega juba 14aastaselt. Ühelt poolt polütehniline haridus,…
1 minut
Missugused olime meie?
Usk nõidadesse muutus igapäevaseks ja haaras kõik seisused alles uusajal.
Mõni aasta tagasi näitas televisioon pildikesi nüüdisaegsest Hiinast: Majanduslikud huvid olid nõudnud jõesängi õgvendamist ja seepärast asukad, kelle elukohast oli jõgi kavandatud üle voolama, pidid asuma mujale. Aga ümberasujad teadsid, et selline muutus saab olla ainult ajutine: kui mitte nemad ise, siis vähemasti nende järglased, olgu lähemad…
Mõni aasta tagasi näitas televisioon pildikesi nüüdisaegsest Hiinast: Majanduslikud huvid olid nõudnud jõesängi õgvendamist ja seepärast asukad, kelle elukohast oli jõgi kavandatud üle voolama, pidid asuma mujale. Aga ümberasujad teadsid, et selline muutus saab olla ainult ajutine: kui mitte nemad ise, siis vähemasti nende järglased, olgu lähemad…
6 minutit
Tõsine ja naeratav jumal
Ilmar Vene artikkel ?Küsimus naeratavast Kristusest? ( Sirp 4. 03) on nii huvitav ja mõtterikas, et sellele võiks kirjutada pikad kommentaarid. Seda ma kahjuks teha ei jõua, nii piirdun vaid mõne märkusega.
Kõigepäält islamist ja Muhammadist. Prohveti eluajal teda tõesti ei portreteeritud, küll on aga hilisemast ajast olemas tema kujutisi, mis on muidugi fiktiivsed. Kuid…
Kõigepäält islamist ja Muhammadist. Prohveti eluajal teda tõesti ei portreteeritud, küll on aga hilisemast ajast olemas tema kujutisi, mis on muidugi fiktiivsed. Kuid…
4 minutit
AINO KÜLVAND 17. XII 1921 ? 19. III 2005
Rahvusooper Estonia jätab hüvasti oma tegevusaastate ühe silmapaistvaima sopraniga. Aino Külvandi lavaelu kestis 34 aastat (1944 ? 1978). Ta oli üks nendest, kes alustas varemeis teatris koorilauljana. Aastal 1957 aga, kui oli juba üsna tuntav Estonia mäkketõusu algus, sündis tema Tosca, mida on läbi aegade peetud lauljatari esimeseks tõeliseks suurrolliks. Aino Külvand…
1 minut
Kas on veel kuskil ruumi?
Osutatakse olulistele tendentsidele ja lavastustele, traditsioonilisest ülevaatest on aga paraku seekord loobutud.
3 minutit
Kas sellel on mõtet?
ANNELI SARO, ?Teatrielu 2004?
Milleks ?Teatrielu? hea on? Meil on ju päevalehed, Sirp ja TMK?
Milleks ?Teatrielu? hea on? Meil on ju päevalehed, Sirp ja TMK?
6 minutit
Ilus ja kerge
ENA tublid dramaturgid võiks seda laadi töö ette võtta tihedamaltki kui kord kümne aasta jooksul.
4 minutit
Rahvakunstnikest. Kõigile
Näitlejate elu ja töö lugu kirjutatakse publiku mällu, intervjuuraamat teeb mõningaid korrektiive ja lisandusi.
2 minutit
Aeg seab piirid ? kuid kas ka mälule?
?Südame laul ? Georg Ots 85?: TALLINNA FILHARMOONIKUD, Vitali Bilyi, Juhan Tralla jt solistid ERI KLASI ja ERKI PEHKI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 20. III.
3 minutit
Valge maagia musta klaveri sees
COLORADO BOWED PIANO ENSEMBLE: ansambli juht ja helilooja STEPHEN SCOTT, solist Victoria Hansen (sopran) 19. III Tallinna raekojas.
2 minutit
Suur reede suurvormi ettekandega
Gioacchino Rossini ?STABAT MATER?: ERSO, RAM, tütarlastekoor Ellerhein ja solistid NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 25. III.
2 minutit
Üks tont käib mööda Euroopat
Uusliberalism on tööriist Euroopa Liidu olelusvõitluses.
Üks tont käib taas mööda Euroopat ringi, vähemalt läänest vaadatuna. Selle tondi nimi on uusliberalism ehk (peamiselt) uute ELi liikmesriikide soov realiseerida ühenduses vabaturupõhimõtted. Minevikuline vihje pärineb Jacques Chiracilt, kes kahe nädala eest Brüsseli tippkohtumisel tähendas, et ?uusliberalism on meie aja kommunism.?
Üks tont käib taas mööda Euroopat ringi, vähemalt läänest vaadatuna. Selle tondi nimi on uusliberalism ehk (peamiselt) uute ELi liikmesriikide soov realiseerida ühenduses vabaturupõhimõtted. Minevikuline vihje pärineb Jacques Chiracilt, kes kahe nädala eest Brüsseli tippkohtumisel tähendas, et ?uusliberalism on meie aja kommunism.?
4 minutit
Oma riiki ei leia ma üles
Poliitilise vastutuse peaksid võtma need, kes on praeguse olukorra tekitanud.
Samasuguseks triviaalsüsteemiks nagu poliitikute lehmakauplemine on saanud ka nende kirumine. See on põhjendatud, aga selle tulemus on eeskätt psühhoteraapiline. Sest tõdemusega, et nad kõik on ühed p?d, pole midagi suurt peale hakata. Peamine on siiski hoopis üks teine asi. Nimelt tuleb meil, Eesti Vabariigi kodanikel, ka…
Samasuguseks triviaalsüsteemiks nagu poliitikute lehmakauplemine on saanud ka nende kirumine. See on põhjendatud, aga selle tulemus on eeskätt psühhoteraapiline. Sest tõdemusega, et nad kõik on ühed p?d, pole midagi suurt peale hakata. Peamine on siiski hoopis üks teine asi. Nimelt tuleb meil, Eesti Vabariigi kodanikel, ka…
3 minutit
Näotu ühiskond
Tallinnas ja Toompeal lahvatanud võimutülid on kärpinud demokraatia legitiimsust ning on ohtlikud tervele riigile. Juba slogan?iks muutunud poliitilise võõrandumise kõrval jäävad tagaplaanile olulisemad protsessid, mis on riigi arengule ohtlikumad kui kiiresti muutuvad erakondade toetuspunktid. Paljud poliitikud armastavad võrdsustada riigi stabiilsust valitsuste stabiilsusega. Valitsuskoalitsiooni pikk eluiga ei ole aga võrdelises seoses valitsemise efektiivsusega. Rahva võõrandumist ei süvenda mitte…
1 minut
Rong nimega Daniel Martin
John Fowles, Daniel Martin. Inglise keelest tõlkinud Victoria Traat, värsid Mats Traat. Toimetanud Kärt Hellerma. Varrak, 2004. 908 lk.
6 minutit
Kuidas tõlgendada kreeka tragöödiaid?
Anne Lille tragöödialeksikon on poleemiline ja pisut dotseeriv, kuid siiski suurepärane teatmeteos.
6 minutit
Kas ja kuidas kirjutada asju kunstiks?
Tallinna Kunstihoones vestlevad Jaan Elken (pildil vasakul) ja Jan Kaus.
7 minutit
Vaataja rambivalguses
Gabrānsi varjatud sõnum: maailma keskpunkt asub vaataja peas, mitte kunstniku südames.
3 minutit
Jalutuskäik tallinna galeerides
Jarõna Ilo käsi söes
Jarõna Ilo näitus ?Päevik? Hausi galeriis kuni 8. IV.
Jarõna Ilo näitus ?Päevik? Hausi galeriis kuni 8. IV.
4 minutit
Tagasivaade pidunädalatele
MODERNISMI PIDUNÄDAL Tartus 7. ? 14. III.
14. III pandi Tartu Jaani kirikus Poulenci ?Gloria?ga? pidulik punkt Elleri kooli stiili pidunädalatele. 2002. aastal barokiga alanud ning klassitsismi ja romantismi ületanud tee oli jõudnud oma lõpuni, modernismini.
14. III pandi Tartu Jaani kirikus Poulenci ?Gloria?ga? pidulik punkt Elleri kooli stiili pidunädalatele. 2002. aastal barokiga alanud ning klassitsismi ja romantismi ületanud tee oli jõudnud oma lõpuni, modernismini.
2 minutit
Kolmas ?Moos? oli rahvusvaheline
III laste ja noorte muusikafestival ?MUUSIKAMOOS? Pärnus 17. ? 27. III.
Kolmanda laste ja noorte muusikafestivali ?Muusikamoos? keetsid kokku Pärnu Kontserdibüroo ja Pärnu Linnaorkester (PLO). Ei väsi toonitamast, et tegemist on ainukese kooliõpilastele suunatud festivaliga kogu riigis, erilise väärtuse annavad üritusele ka tegijatena hõivatud kohalikud noored jõud koos proffidega. Juba traditsiooniliste vokaalansamblite konkursi ja abiturientide…
Kolmanda laste ja noorte muusikafestivali ?Muusikamoos? keetsid kokku Pärnu Kontserdibüroo ja Pärnu Linnaorkester (PLO). Ei väsi toonitamast, et tegemist on ainukese kooliõpilastele suunatud festivaliga kogu riigis, erilise väärtuse annavad üritusele ka tegijatena hõivatud kohalikud noored jõud koos proffidega. Juba traditsiooniliste vokaalansamblite konkursi ja abiturientide…
2 minutit
Vähem verd ja rohkem mängu!
1. ? 6. aprillini jookseb kinos Sõprus ?Manifesti? filminädal, mis on pühendatud eesti filmitegijate kursuse- ja diplomitöödele. Nädal lõpeb praeguste re?iitudengite vastvalminud tööde esilinastustega. Tudengifilmi teemadel vestlesid sel puhul Jaak Kilmi (J. K.), Andres Maimik (A. M.), Karol Ansip (K. A.), Marje Jurt?enko (M. J.) ja Ivo Eggi (I. E.), küsis Tristan Priimägi.
Mis tunne on…
Mis tunne on…
6 minutit
Oo, kaame kadedus, mil kulliküüned!
Mõtteid Prantsuse ja Belgia filminädala (28. III ? 3. IV) puhul
Kui möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus algas kunsti väljasuremise uus etapp, sattus esmakordselt löögi alla ka filmikunst. Seni oli cinema pigem lõiganud kasu järsust muutusest, mille kutsus esile tehnika võidukäik ? pole ju kino mitte vähem tehniline kui kunstiline nähtus. Lärm hakkas juba…
Kui möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus algas kunsti väljasuremise uus etapp, sattus esmakordselt löögi alla ka filmikunst. Seni oli cinema pigem lõiganud kasu järsust muutusest, mille kutsus esile tehnika võidukäik ? pole ju kino mitte vähem tehniline kui kunstiline nähtus. Lärm hakkas juba…
5 minutit
VVV:Sõja õiglased intonatsioonid
Viimane suur sõda on eestlase teadvuses ikka veel segi nagu puder ja kapsad. Too ?teise Vabadussõja? tees on ju narrilt naiivne. Sellest ei saa aru maailm ega meie ise. Eesti ajaloolased ajavad putru, poliitikud riputavad ühe käega Hitleri vormis sõdinuile riste rinda, teisega kisuvad maha samadele ?vabadusvõitlejaile? püstitatud monumente. Punaarmee kaevikuis virelenud mehed on…
2 minutit
Asjade seisust Eesti dokumentalistikas
Algupärane ja lööv idee on filmi juures põhiline, kuid oskamatus seda vormistada võib re?issöörile kalliks maksma minna.
19. märtsil peeti 7. Eesti filmipäevade raames Tallinna Kinomajas konverentsisaalis intrigeeriva pealkirjaga üritus ?Asjade seisust Eesti dokumentalistikas?, mida tuli kuulama üle 50 inimese. Pika jutu taga peitub Eesti Filmi Sihtasutuse ning Eesti Kinoliidu ühiselt korraldatud 2004.…
19. märtsil peeti 7. Eesti filmipäevade raames Tallinna Kinomajas konverentsisaalis intrigeeriva pealkirjaga üritus ?Asjade seisust Eesti dokumentalistikas?, mida tuli kuulama üle 50 inimese. Pika jutu taga peitub Eesti Filmi Sihtasutuse ning Eesti Kinoliidu ühiselt korraldatud 2004.…
4 minutit
