Muuseum kui ajaloo kirjutaja
Eelmise aasta lõpus kaitses kunstiakadeemias doktoritöö Mariann Raisma, kes on uurinud, kuidas muuseum on end kehtestanud kultuurimälu vahendajana.
Provokatsioon „Mainila 2“
Vastase väljamõeldiste usutavuse kinnitamine võib infosõjas olla viljakas taktika.
Päevakriitika
Sügisest saadik tuntakse puudust Klassikaraadio „Gogolist“. Saate mõtlesid välja Maia Tammjärv ja Kaisa Ling. Nad tegid seda kolm hooaega, hästi tegid. Kuni jaksasid.
Kuhu on kadunud Alvar Loog, küsivad Postimehe lugejad – mitte midagi ei olevat enam kultuurikülgedel lugeda. Jah, Loog tõi Postimehesse…
Talvitumise võlu
Teatrielamus raamatust
Teatrisse minnakse pisut pidulikumas riietuses ja meeleolus. Nii ka „Eesti teatrimajade“ raamatuga: tuleb laua taha istuda, rahulikult lugeda ja pilte vaadata.
Lootusetud maadeavastajad
Võimalik, et Sven Vabari jutukogu „Ribadeks tõmmatud linn“ keskne tegelane on ruum: ulmelised, fantastilised, eeterlikud, unenäolised jne paigad.
Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.
Eestis toimuv läheb ikkagi korda
Noorte väljarände teemal arutlevad Kadi-Liis Saar, Marin Mõttus, Terje Toomistu, Aro Velmet ja Aet Annist.
Eestist oled sa võetud ja Eestiks pead sa saama?
Maailma nägemine annab võimaluse olla osa sellest, samuti informeerib, mida võiksime lisaks olemasolevale tahta. Mõnikord on Eestit parem vaadata kaugelt.
Kui eist ei piisa
Taago Tubina lavastatud „Nõusolekus“ käsitletakse mitmeid päevakajalisi teemasid, sealhulgas nii seksuaalset kui ka vaimset vägivalda.
Aukartustäratava tiitlite nimistuga helilooja ja dirigent
ERRi aasta muusikul Pärt Uusbergil on heliloojana välja kujunenud peaaegu ilmeksimatult äratuntav muusikaline käekiri, mis on ühtaegu tema tugevus ja nõrkus.
Muusikute enesehävituslikust elustiilist empaatiaga
See raamat on terves maailmas ainulaadne: nii spetsiifilist, kitsalt muusikute ülekoormusvigastustele spetsialiseerunud teost ei ole eri andmetel veel üheski teises keeles kirjutatud.
Lapsed päästavad (ooperi)maailma
Kuigi lavastus oli mõeldud kuueaastastele ja vanematele, oli saalis ka palju nooremaid lapsi, kes käitusid üllatavalt kogenud ooperipublikuna – ei kisa ega lärmavaid telefone.
Eesti vaatajad Euroopa kontekstis
Hiljutine vaatajauuring näitab, mille poolest eristub Eesti audiovisuaalsisu vaataja Euroopa omast.
Libatõed ja näljamängud
Jessica Hausner: „Ma püüan näidata meid ühe suure teatrietenduse osana, milles me kõik teame oma dialoogiridu hästi peast, ja need, kes ei tea, visatakse ühiskonnast välja.“
Loodusetunnetus tuleb õppimisega
Vaade loodusele on kahe teraga mõõk, kuna soodustab ühelt poolt empaatia ja lugupidamise kasvu, aga süvendab ühtlasi inimese domineerimist looduse üle.
Armukadeduse pimedad silmad
Just siis, kui saab läbi peksusadu, saabub vihmasadu ja filmi puänt – vesi peseb näitleja näolt maha mitte ainult muda, vaid ka pintslitõmbed ehk tema animeeritud kesta.
Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Regulatiivne liivakast
Võluvits või Pandora laegas tehnoloogia ja regulatsioonide võidujooksus? Tegemist ei ole hõbekuuliga, mis kõrvaldaks kõik uudsetest tehnoloogiatest või regulatsioonidest tulenevad pudelikaelad.
Keha on kõigepealt ikkagi masin
„Näitame klassi!“
Ettekanne Mika Waltari romaani „Mikael Hakim“ uue eestinduse esitlusel 10. jaanuaril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis
Antropoloogide väitlus majandusteadlastega
Küttide ja korilaste eluviisi ümberhindamise tulemusena väidetakse, et tööaega oli neil enamasti palju vähem ja puhkeaega rohkem kui moodsatel inimestel.
Kolm karu Punamütsikesega põlevas metsas
„Leegitsev taevas“ näitab teravust ootamatult just siis, kui vaataja on juba looduskauni kandi ja kenade tegelaste lummuses end unistama unustanud.
Kolja lähetamine
Kui Tšehhovi õed õhkasid Moskva järele, siis 1990. aastate Venemaal unistati Ameerikast.
Müstika või müstifikatsioon?
Mikk Tšaškin luuletab korralikult, kohati meisterlikult, aga paraku muutuvad kindla mudeli ja piiratud kunstivõtete abil loodud tekstid lugejale kiiresti etteaimatavaks.
Unenägu leinaga leppimisest
Kui prooviksime anda imelugude võimuvõitluse asemel platvormi võimalustele, kuidas oma oskamatuses endale ja üksteisele toeks olla, andeks anda?
Kehamälu poeesia
Rūta Ronja Pakalne ja Laura Kvelsteini tantsulise luuleteose „Maastik. Keha. Meeleseisund“ („Body of Dreams“) riimid moodustavad tantsijate keha- ja liikumismustrid.
In memoriam Sulev Roosma 18. II 1932 – 27. XII 2023
Sulev lõpetas Tallinna…
