René Kari loomingu üldiselt mõistetav ilu
Ilu mõiste ja kestvad ideaalid ühendavad keha, mida Kari vormib, ja pilti, mida ta kannatlikult maalib – sest kunstis loeb eelkõige see, kuidas see publikut rikastab.
Lõputult kulukad ambitsioonid
Must miljon jääb mustaks miljoniks, olgu ta miljard või triljon.
Maapind põleb jalge all
Suurem osa soojenemisest, umbes 1,28 kraadi, tulenebki inimtegevusest tingitud kliimamuutustest (looduslikud muutused, nt praegu ookeani soojendav…
Solidaarsuse tüliõun
Mineviku roll Ukraina sõjas
Mälupoliitika uurijad Maria Mälksoo ja Tatjana Žurženko arutavad, millise tee on valinud venelased ja ukrainlased ontoloogilise julgeoleku saavutamiseks.
Konrad Mäe preemia laureaat on René Kari
Kõne preemia ja sellega kaasneva medali üleandmisel Tallinna Kunstihoone galeriis 1. XI
Miks Konrad Mägi ja miks sihtasutus?
Konverents proovib õmmelda Konrad Mäe mitte Euroopa kunstiajaloo külge, vaid selle sisse, ning heidab valgust kultuuripoliitilistele valupunktidele.
Kus on muusika- ja sõnateatri piir?
Lavastused, mille üle konverentsil arutati, olid kõik ühiskondlikult relevantsed ja näitasid, et muusikaline ja sõnaline osa ei olegi teatris nii hästi paigas, kui võiks eeldada.
Uus muusika piiririigis
Tänavuse „Afekti“ jooksul demonstreeris muusika mitmel korral piiririigi keerukust, veelgi enam aga piiriülese dialoogi ja ühtsuse kasulikkust ning tähtsust.
Tallinna merevisioon
Linnahall võib veel pääseda Tallinna mereni välja murdmise lainetest, kui omanik saab lisaks unistamisele selgeks ka heaperemehelikkuse.
Ehituslabor loob ühiskonda
Alexander Römer: „Samal hetkel, kui te koos mingisse olukorda sisenete, tekib ka ühine ruum.“
Eredamad hetked festivalil „Hullunud Tartu“
Festival andis kinnitust, et mänguline sürrealismivaim on endiselt elujõus.
Luulesalv – Sofia Lenartovõtši luuletused
Linn jääb magama.
Öised tuled lendlevad lennukitiiva alt välja,
jaanimardikatest majakestes süttib usk,
et hommikuks on maailm teine,
et elu sünnib jälle algusest,
sest mida muud tal on teha.
Lumi pudeneb paneelmajade…
Milles peitub pildi jõud?
Illustraator Joanna Concejo: „Arvasin, et minust saab kunstnik, kes teeb suuri ja nähtavaid asju …“
Rokk ja rollid
Dale Dickey: „Ma ei loobunud oma päevatööst enne, kui alles neljakümnendate eluaastate keskel, ja siis hakkasin ka rohkem tööd saama.“
Film ja tööstus
Marge Liiske: „Loovate inimeste – režissööride, stsenaristide ja operaatoritega – tuleb osata rääkida ja ringi käia.“
Kill your tilulilu
Liisbeth Horni hoogne „Tõsielu laulikud“ paneb juurdlema mõtlemise kõikvõimsa ja hävitava jõu üle, sealhulgas tõstatab aga ka küsimuse, kas elementide rohkus toetab või murendab nähtut.
Kümme hüperisiklikku sisekaemust
Kas ja mil määral saab ja tohib noorte loomingut lahti harutada, kui jääb tunne, et tegijad end looduga nii väga samastavad?
Kui pärand on keeruline
Keerulise pärandiga tegelemine ei seisne kõigest päritolu-uuringutes ja tagastamises. Tähtsal kohal on kogude kriitiline hindamine ja dekoloniseerimine.
Putukad lugemissaalis – teadusraamatukogu uus reaalsus
Näitusele jõudnud veerandsada ürikut pakuvadki moodsa entomoloogia kujunemisloo XVI sajandi natuurteoloogiast XIX sajandi eluslooduse süstemaatikaks.
Kas võitlus valeinfoga on meie ühine vastutus või kellegi teise kohustus?
Meediapädevuse suurendamisse saavad oma panuse anda kõik Balti riikide elanikud.
Üks ja teised
Transgressiivne humanist Kim Noble
Geriljarežissööriks ja kunstiterroristiks nimetatud Kim Noble’i humanism ja eksistentsialism pole üha süveneval internetiajastul kaotanud kübetki oma aktuaalsust.
Tõnu Soo 3. III 1944 – 10. XI 2023
Tõnu Soo loomingut iseloomustab paradoks – seda on näinud paljud, aga autorit on teadvustanud vähesed. Tõnu Soo sündis Tartus 1944. aastal ning õppis aastatel 1959–1964 Tartu Kunstikoolis. 1967.…
Unenäoliselt plastilised iirlased
Linna pole iiri näidendites asja, elu kvintessents destilleerub ikka talus, milles kui veepiisas suurt maailma näidata.
Vjatšeslav Semerikov 26. XII 1949 – 31. X 2023
Vjatšeslav Semerikov sündis 26. detsembril 1949 Astrahanis Venemaal. Õppis aastatel 1971–1977 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal, näitustel osalemist alustas 1975. aastal. Lisaks arvukatele isikunäitustele Eestis, Soomes, Venemaal ja Rootsis osales Vjatšeslav Semerikov ühisnäitustel Eestist kuni Jaapanini ning Eesti Kunstnike Liidu…
Ottilie-Olga Kõiva 6. II 1932 – 9. XI 2023
9. novembri hommikul lahkus igavikuteele folklorist Ottilie-Olga Kõiva, teadlane, rahvus- ja rahvakultuuri talletaja ja tutvustaja, laulu-uurija.
Ottilie-Olga Kõiva, tuttavate ringis Olli, sündis 6. II 1932 Järvamaal Anna vallas. Laulu- ja luulelembesest kodust, kus ema pidas päevikut ja vahetas kirju Lilli Suburgiga, viis tee Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, mille…
Jaan Laur 15. III 1946 – 7. XI 2023
Jaan Laur lõpetas 1965. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Endel Lippuse klassis). Ligi 40 aastakümmet (1972–2009) mängis Jaan Laur Estonia teatri orkestris. Orkestritöö kõrvalt osales ta ka teatri keelpillikvartetis ja Salongimuusika Trios.
Kolleegid Rahvusooperi Estonia orkestrist jäävad meenutama Jaan Lauri…
Andrus Vihermäe 12. I 1954 – 11. XI 2023
Andrus Vihermäe lõpetas 1976. aastal Tallinna Muusikakooli Jaan Reinaste klassis. Aastatel 1973–1975 töötas Vihermäe Eesti Raadio estraadiorkestris ning 45 aastat (aastatel 1975–2020) Rahvusooperi Estonia orkestris.
Terve elu saatis teda ka suur kirg mere ja purjetamise vastu ning aastaid tegutses Andrus Vihermäe oma muusikukarjääri…
Kihvahammustustega Lottemaalt
Ringo Ramuli lavastatud „Head lapsed“ järgib Yorgos Lanthimose filmi „Koerahammas“ süžeed ja meelelaadi väikeste variatsiooniliste erinevustega.
Ivo Kuusk 8. VIII 1937 – 13. XI 2023
Ivo Kuusk lõpetas 1962. aastal Tartu Muusikakooli (Rudolf Jõksi klassis) ja 1967. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi klassis). Aastatel 1973–1974 täiendas Kuusk end Moskvas Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogika Instituudi assistentuuris (juhendaja Gennadi Aden).
Ivo Kuusk alustas lauljateed aastatel 1959–1962 Vanemuise ooperikoori ridades ja…
Keelpillid kuulamise keskmes
Teist korda toimunud keelpillide nädal ei jää loodetavasti kolmandata, küllap toovad aina kumuleeruvad õnnestumised ka publikut juurde.
