Juhan Raud
-
Piia RuberPealelend – Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu president
Selle aasta 23. aprillil koguneb Eesti Kunstnike Liidu suurkogu Estonia kontserdisaali, et valida muu hulgas loomeliidule uus president ja asepresident. Elin Kard, praegune kunstnike liidu juht, räägib, kuidas see käib ja mismoodi asi protseduuriliselt välja hakkab nägema.
Mismoodi kulgeb kunstnike liidu võimuvahetuse protsess?
Liidu korraline suurkogu, mis koosneb kõigist liidu liikmetest, koguneb iga kolme aasta järel, et valida endi hulgast uus juhatus: president ja asepresident ning kümme valitavat volikogu liiget. Liidu volikogu…3 minutit -
Maarin Ektermann: „Küsimuse kõrval, mida liit annab, on samavõrd oluline, mismoodi on kunstnik ise valmis panustama liidu tegevusse, ning võimaluste ring peaks seejuures olema samuti laiem kui ainult liikmemaksu (õigeaegne) tasumine.“Evert PalmetsKunstnike liit hakkab uusi juhte valima
Maarin Ektermann: „Kunstnike huvikaitsega ja poliitikakujundamisega jätkamine on praegustel ärevatel aegadel kindlasti keeruline, aga ei saa jääda ka käed rüpes istuma.“
4 minutit -
Elu ja kunsti ühtevarisemine. Flo Kasearu ja tema installatsioon „Disorder patrol“ („Kaose patrull“), mis suhestub avaliku ruumi küsimustega.Piia RuberARENDUS – Aina Realistlikum Elu Neelab Dramaatiliselt Uue Supitilga
Flo Kasearu: „Privaatset ruumi tekib järjest enam juurde ja avalikku ruumi jääb järjest vähemaks.“
11 minutit -
Üleminekud ja liikumised on omased nii loodusele kui ka jalutuskäikudele.Anna Mari LiivrandSammaldunud sammuloendaja jälgib mängu
Maarja Nurk opereerib oma töödes nostalgia, elurikkuse, aga ka mingi ebamäärase ohutundega.
4 minutit -
Objekt, mis saali domineerib, on vana mänguhobune, mille külge on kinnitatud uhke teiba otsas keraamiline teletupsu pea.Alana ProosaCogito, ergo samurai?
Kohmetuses on midagi väga inimlikku. Isegi kui näitus päris lõpuni ei tööta, on see siiski osa laiemast tähenduste ökosüsteemist.
4 minutit -
Mihkel Maripuu on kasutanud erisuguseid tehnoloogilisi vahendeid, nn tehisaru nende seas, et toota kujutisi, mille ta seejärel äärmise hoole ja täpsusega ise lõuendile on kandnud.Marje EelmaVäljaspoolsus siin ja praegu
Kunstniku maalide taga näib olevat ulmežanrist tuttav impulss, nimelt katse teadlikult samastuda millegagi, mis on inimesele olemuslikult võõras.
4 minutit -
IX Artishoki biennaali kuraatorid Brigit Arop (vasakul) ja Margit Säde Liivalaia tänaval.Joosep KivimäeKriisidest räsitud maailmas natukene tukastada
Brigit Arop: „Tajusime, et vajadus kiiruse ja intensiivsuse järele on kadunud ning peame Artishoki vastavalt oma vajadustele ümber kujundama.“
7 minutit -
Ann Mirjam Vaikla (paremal): „Inimtegevuse põhjustatud keskkonnamuutusi saab mõtestada ka näiteks koloniaalajaloo ja selle kestva mõju raames. Niimoodi saab oma hääle inimese kõrval ka inimülene maailm.“ Pildil koos Hanna Laura Kaljoga.Piia RuberNäitus inimkeha ja keskkonna ühtesulamisest
Kumu näitus „Nad hakkasid kõnelema“ toob esile selle, et inimest seob ümbruskonnaga õrn ökoerootiline olemise viis.
6 minutit -
Virge ViertekPealelend – Kadi-Ell Tähiste, Kunstiasutuste Liidu juht
Kunstiaasta on jõudsasti hoogu sisse saamas, ometi on suuremaid üldistusi eesoleva kohta raske teha. Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste toob esile paar tõika, mis võivad kunstiasutuste tulevikku laiemalt vormima hakata.
Mis on alanud kunstiaastal kunstiasutuste tähtsündmused?
Alanud aasta põhilisi sündmusi on loovisikute ja loomeliitude seaduse jõudmine parlamentaarse arutelu faasi. Kultuuriministeeriumi aastaid tagasi välja käidud ambitsioonikas lubadus luua Euroopa parim vabakutseliste süsteem on vähemalt kunstiväljal hästi meeles. Loodame, et näeme nüüd konkreetseid samme…2 minutit
