6. – 10. maini toimus New Yorgi Eesti Majas teist korda alternatiivne kunsti­mess „Esther“, mida korraldavad Margot Samel ja Olga Temnikova. New Yorgis tegutseva Sameli sõnul peegeldas „Esther II“ kunstivälja üldisemat aeglustumissoovi.

Mis on „Esther“? Milles seisneb selle alternatiivsus teiste kunstimessidega võrreldes?

Kunstimess toimub New Yorgi beaux–arts’i stiilis Eesti Majas. „Esther II“ toimus eelmisel nädalal „Frieze’iga“ paralleelselt, vastandudes sellega teadlikult. Erinevalt tavapärastest, kommertsiaalsetest kunstimessidest on „Estheri“ puhul rõhk koostööl, kogukonnatunde loomisel ja arendamisel. Asi ei ole pelgalt tehingutes, vaid oluline koht on ka sisulisel suhtlusel: väljapaneku kõrval toimub mitmeid sotsiaalseid sündmusi, nagu näiteks ühised õhtusöögid, performance’id, bingoõhtud ja muud kokkusaamised, mis loovad kaasavama ja avatud õhkkonna.

„Estheril“ puuduvad tüüpilised eraldatud messiboksid – galeriid jagavad ühist ruumi. See soodustab dialoogi ja koostööd erinevate projektide vahel. Selline formaat ei meenuta niivõrd klassikalist messi, vaid pigem grupinäitust või biennaali, kus iga osaleja panustab tervikusse.

Mis läks tänavuse kunstimessi puhul ootuspäraselt ja mis mitte?

„Esther II“ läks väga hästi. Muljed on endiselt eredad. Kunstiturg on praegu küll mingil määral languses, kuid paljud galeriid olid „Estheril“ müügiedukamad kui eelmisel aastal. See on selge märk, et kvaliteetse kunsti turg siiski jätkuvalt toimib. Viie päeva jooksul külastas messi kahe tuhande inimese ringis, sealhulgas maailma suurimate muuseumide direktorid, kuraatorid ja muidugi tippkogujad. Nii et võib rahule jääda küll.

„Esther I“ sai suure tähelepanu osaliseks, mistõttu kartsime, et teisel aastal ei pruugi pressiväljaannete huvi enam nii suur olla. Õnneks eksisime ja meid kajastati sellistes ajalehtedes nagu The New York Times, Wall Street Journal ja Financial Times, aga ka kunsti­väljaannetes nagu The Art Newspaper, Hyperallergic, Galerie Magazine, Artsy, ARTnews jne.

Eriliseks tegi selle aasta messi ka uus disainisektor, kus esitlesid oma töid näiteks Eesti loomekollektiiv Sorcerer ja Eesti moedisainer Laivi. See andis messile värske mõõtme ning laiendas publiku haaret, tuues kohale rohkem inimesi ja huvi erinevate kunsti­vormide vastu.

Ootuspärane oli messi atmosfäär: koostööl põhinev, soe ja kogukondlik. Just tõsiasi, et messil ei keskendutud ainult müügile, vaid ka inimeste kohtumistele ja väärtustele, tuli eriti tugevalt esile.

Paras väljakutse oli muidugi töö uute osalejatega: iga kord tuleb erinevatel galeriidel tekitada koos uus terviklik näitus ning see nõuab head suhtlemisoskust ja paindlikkust.

Missuguseid üldistusi saab tänavuse messi põhjal kunstielu kohta teha? Millised järeldused kaasa võtsite?

„Esther II“ peegeldas kunstimaailma kasvavat soovi liikuda põhjalikkuse, s.o aeglustumise, sisukuse ja autentsuse suunas. On selgelt näha, et kunstnikud ja galeriid otsivad platvorme, mis ei põhineks pelgalt müügiedul, vaid toetaksid ka sisulist dialoogi, eksperimenteerimist ja väärtuspõhist tegutsemist.

Messi põhjal saab öelda, et väiksemad kureeritud ja kogukondlikud kunstisündmused on üha arvestatavam alternatiiv suurtele messidele. See näitab, et kunstielus on ruumi mitmekesisusele, nii vormis kui ka sisus. Järeldus, mille me endaga kaasa võtame, on see, et koostööl põhinevad formaadid, kus iga osaleja panus on tähenduslik, loovad väärtust professionaalidele ja samuti publikule. Ja neid formaate tuleb arendada julgelt edasi, mitte karta erineda.