2024-31 (4006)

Kümme aastat Music Estoniat
Ave Sophia Tölpt on muusikaettevõtluse esindusorganisatsiooni Music Estonia juht olnud 2020. aastast.      
Piia Ruber

Kümme aastat Music Estoniat

Ave Sophia Tölpt: „Rahvusvahelisel turul läbi löönud artistide ja ettevõtete tuules kasvab meie üldine tuntus, sel viisil saab teed rajada järjest rohkematele.“

Mõrud pühadepillid
Sütitava tuleta ei anna ükski rahvakogunemine pärispeo mõõtu välja.       
Erakogu

Mõrud pühadepillid

Pühade ja tähtpäevade tervikliku aastaringi kujundamine on seni poolikult tehtud töö.

Eestlane olen ja … saan

Ei saa salata, vene keelt kuuleb tänavatel väga palju enam kui varem. Võib-olla poolvene Tallinnas ei saa eriti aru, aga hästi on see kuulda näiteks Tartus ja Pärnus. Ukraina keelt kuuleb haruharva, kui üldse. Ja koos vene keelega on hakanud taas kõlama eestlaste väljasuremise hüüded. Otsekui vastukaaluks tulevad taas ärimehed ammuse lauluga: suurendage rännukvoote, alandage…

Suvi, sillerdav suvi

Kaduvikku kappava suve ühe tähtsama teatrisündmuse, etenduskunstifestivali „Baltoscandal“ kunstiline juht Priit Raud ütles ERRi raadiosaates „Delta“ seda, millest eelistatakse vaikida: Eestis tuuakse välja liiga palju uuslavastusi (aastas üle 200), selle asemel võiks lavastada vähem ning anda väiksema hulga lavastustega rohkem etendusi. Karmi, kuid piltlikult tabava näitena tõi Raud välja, et pole kuigi suur probleem küsida kultuurkapitalilt…
Koonduslaagris valminud kammerooper ja totaalne sõda
Heldur Harry Põlda (Sõdur) ja Kristel Pärtna (Bubikopf) laulsid armastajapaarina tunnetest, millel keiser Overalli maailmas kohta ei ole.      
 Kristiina Praks

Koonduslaagris valminud kammerooper ja totaalne sõda

Kuigi ka praegusest maailmast pole kuhugi kadunud diktaatorlik soov võtta endale surma roll, oli Jalaka lavastuses rõhutatud elu helgemat ja inimlikumat poolt.

Harald Rajametsa ukraina kirjandus

Harald Rajametsa ukraina kirjandus

Eesti ja ukraina luule sarnanevad kodumaa teema, visuaalsuse ja peidetud tähenduste poolest. Rajamets suutis ridade vahele kirjutatu ka tõlkes meisterlikult säilitada.

Udam, sufism ja islam

Vaevalt leiab ilmalikku Iraani kirjameest, kes marumuhameedlaste võltsilt nõretava religioosse agulielu kohta karmilt sõna ei võtaks.

Viljaka vaimleja Haljand Udami autorsusel või osalusel valminud tekstide arv küünib saja kanti, rääkimata publitsistikast, nii et ülevaade tema pärandist nõuaks omaette uurimust. Olgu siinkohal vaid mainitud 2001. aastal ilmunud suhestumine idamaadega „Oriendi teekonnas“, ülevaade türkluse…
Meie kiisul kriimud silmad, kutsus lapsi lugema
Ettelugemine ühendab ja lähendab. Mõned lemmikraamatud, mida üks praegune abiturient lapsena kõige sagedamini kuulas.
Erakogu

Meie kiisul kriimud silmad, kutsus lapsi lugema

Ettelugemine ei ole pelgalt ajaveetmisviis, vaid kujundab väärtussüsteemi ja käitumismustri, mis kandub edasi põlvest põlve.

Härjapõlvlaste kaitseala
Mari-Leen Kiipli installatsioon „Lummutiste mõjuala“ (2024).      
 Taavi Piibemann

Härjapõlvlaste kaitseala

Nüüd, kui tehisintellekt on juba natuke aega oma eluvorme genereerinud, hakkab paistma, et vanade rahvajuttude kummalised olendid on saanud nähtavale tulekuks uue võimaluse.

Koostöö tehisaruga
Joonis 1. Tehisarule esitatud küsimuste tüübid uudiskirja koostajate ja tehisaru vestluste põhjal.      
Allikas: artikli autorid

Koostöö tehisaruga

Mõistetakse, et tehisaru võimaluste rakendamine on vältimatu, kuid veel on vähe uuringuid, mis näitaksid, kuidas tehisaru praktikas rakendatakse.

Värvilised unenäod. 50 aastat hiljem
Operaator Rein Maran ja režissöör Virve Aruoja „Värviliste unenägude“ võtetel. Käesoleva aasta lõpuks valmib ka filmi restaureeritud versioon.      
Jüri Poljakov

Värvilised unenäod. 50 aastat hiljem

Virve Aruoja ja Jaan Toominga „Värvilised unenäod“ on end kirjutanud eksperimentaalse filmikunsti näitena sügavale meie filmilukku.

Tõsielulised mängud
Leedu „Aeglaselt“ on tavapäratu armastusfilm, kus jäetakse kõrvale seksuaalsus, õigemini minnakse edasi seksuaalsuse üleekspluateerimisest ja vaadeldakse suhet läbi aseksuaalsuse. Pildil koreograaf Elena (Greta Grinevičiūtė) ja tõlk Dovydas (Kęstutis Cicėnas).      
Kaader filmist

Tõsielulised mängud

Balti filmipäevad on elav ja vajalik traditsioon mitte ainult selleks, et tabada ühisjooni ja tunda end ühtsena röövelliku idanaabri külje all, vaid rohkem ikka selleks, et üksteiselt õppida.

Ööliblikas kollaste lillede kohal
Alo Kõrve George on üdini täiskasvanulik, mitte hingelise tardumise mõttes, vaid elutõsiduse ja vastutustunde poolest.      
 Siim Vahur

Ööliblikas kollaste lillede kohal

Alo Kõrve kohtumine George’i rolliga on hästi ajastatud nii tegelase eakaaslasena kui ka näitlejameisterlikkuse poolest.

Poolteist peotäit lootusetust
Indrek Ojari jõuetult kurb, naiivsetest lootustest sentimentaalsesse enesehaletsusse vajunud isa Welsh on vendade jõhkra vägivaldsuse kõrval värske ja tasakaalustav.       

Poolteist peotäit lootusetust

Kuigi Märt Avandi ja Ott Sepa vendade duo on lavastuse peamine müüginumber ning Saadjärvele sõitu igati väärt vaatamine, jäi tegelikult nende kõrval kõige rohkem silma Indrek Ojari isa Welshina.

Keelekümblust toetav ruum
Suhtlemist ja keeleõpet soosiv ruum on selline, mis ergutab kokku saama ja omavahel suhtlema. Selline ruum sobib tegelikult kõigile.     
 Tatjana Štšurikova

Keelekümblust toetav ruum

Arhitektuur üksi ei lahenda keeleõppe ja lõimumise kitsaskohti, kuid ruumikunstiga saab luua seda soodustava keskkonna.

A nagu Annelinn ja „Ava“
Annelinna varjualusega „Ava“ on paneelelamurajooni lisandunud avalikku ruumi ja ühtlasi uuritud, kuidas kombineerida jääkmaterjali juba kasutatud materjaliga – luua säästlikku arhitektuuri.       
Evelin Lumi

A nagu Annelinn ja „Ava“

Juuli lõpus avati Tartus Annelinnas esimese kursuse arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud astmestik „Ava“, mis on mõeldud puhkamiseks ning mõnulemiseks.

Kehakontor ja selle kese
Piia Ruber

Kehakontor ja selle kese

Kui pidada mõtlemist tööks, siis on selge, et seda on keeruline lõpetada. Isegi kui väga tahaks, ei saa paberit lauale lüüa ja ajule öelda, et mulle aitab.

Kehamõtted ja mõttekeha 
Marie Pullerits
Kris Moor

Kehamõtted ja mõttekeha 

Inimkeha on väliselt piiritletud, sisemuses aga segane ja põhjatu, imelik ja imeline. Bioloogilise ja füsioloogilise kehaga kaasneb alati isiklik ja elulooline, aga ka kultuuriline, poliitiline, ajalooline, religioosne, ühiskondlik taust. 
Meie kujunemist…
Maja, mis mahub tuppa
Kairo näitus „Linnanaivisti majamuuseum“. Näitusevaade.      
Eesi Raa

Maja, mis mahub tuppa

Tartu tänavakunstniku Kairo viimastel näitustel võib täheldada teatavate uute motiivide tungimist tema loomingusse.

Nõmme kohtumine moodsa ruumikultuuriga
Jaama tänava kujundusvõttena on kasutusel väikevormidega teatud alade autoliiklusele piiramine.       
2 × Piia Ruber

Nõmme kohtumine moodsa ruumikultuuriga

Jaama tänava uuenduskuur treenib nõmmelasi parema avaliku ruumiga ning küpsetab avalikkust ette, et keskkonnasõbralikud liikumisviisid peavad olema mugavad.

Õigusriigi saadik Uno Lõhmus

30. X 1952 – 7. VIII 2024

Eriliste inimeste lahkumise valusal hetkel tulevad tahes-tahtmata meelde luuletaja ja mõtleja Atticuse sõnad „elu on kunst teeselda, et oled normaalne“. Neil on järjest suurem mõte ühiskonnas, kus normaalsuse tähendus muutub. Kus järjest suureneb surve end eri pooluste suhtes positsioneerida. Kus väärikalt igati põhjendatud eriarvamusele jäämine võib saada ühiskondliku hukkamõistu osaliseks.
Selles kontekstis ning…
Kehad pehme linnaruumi otsinguil
Lavastuse „Ma võtan selle enda kanda“ rännak kulges mööda lühikest trajektoori ümber Tartu Herbert Masingu kooliga piirneva tavatu hoonete komplekti.     
 Luisa Greta Vilo

Kehad pehme linnaruumi otsinguil

Eesti ja Norra etenduskunstnike koostööna valminud lavastust „Ma võtan selle enda kanda“ võib vaadelda ruumikasutuse erisuguseid kogemusi võimaldava ühisloome kauni näitena.

Ärevus ja kontroll metafüüsilises maaliruumis
Maalidel kõnnivad anonüümsed kiilaspead mööda unenäolist avarust, portfellid ja taskud täis tuld, kuid tulekahi veel ootab ning sellel näitusel ei lahvata.      
 Vaal galerii

Ärevus ja kontroll metafüüsilises maaliruumis

Varsti muutub kõik. Näitus „Valik nr 5“ näib peegeldavat ennekõike ajavaimust tingitud tormieelset atmosfääri. Selles on midagi apokalüptilist.

Sirp