2024-25/26 (4000/4001)
Mis on vabadus?
Kuidas saada vanast lahti ja edasi liikuda? Tuleb unustada, et teha ruumi uuele kogemusele. Unustamine on vabadus. Vaid see teeb võimalikuks kogeda igavest muutumist.
Neli tuhat
Kultuuriajakirjanduse kohal hõljub musti pilvi, aga on ka neid laiali ajava tuule lootust.
Kunst kui kättemaksuporno
Hüvasti, Ellu!
Ei ole lõppu raamatute riiul
Miks on nii, et mõni rahvaraamatukogu tuleb toime nõukaaegseid raamatud massiliselt maha kandmata ja teine ei tule?
Laenutustasu nii- ja naapidi
Mõnigi autor võib peagi oma pangakontole laekuva summa üle rõõmu tunda. Et see nii ka edaspidi oleks, tuleb laenutustasu rahastamine kindlale alusele viia.
Tarkuse kurnamisest ja kasutamisest
Eesti on läinud liiga palju tarkade kurnamise ja neile päitsete pähe panemise teed. See on üks kriisidest, milles praegu oleme.
Tehisaru majandustegevuses: olen ise väike, kuid mu jõud on suur
Mil määral kõrged ootused teostuvad?
Muutus ei hüüa tulles… või siiski?
Kuigi paljud naeruvääristavad tasaarengut kui naiivset või ebarealistlikku, ei ole see ometi naiivsem kui idee lõputust majanduskasvust piiratud ressurssidega planeedil.
Tartu kõige romantilisem park
Milline on XXI sajandi Tartu esinduspark Toomemägi? Kas koht, kus kohtuda valgustusajastu ja ajalooga, või nüüdisaegne keskkond, kus leiab rohkelt tegevust?
Arhitektuur on tuleviku loomine
Aasta alguses selgus, et selle aasta Pritzkeri arhitektuuripreemia laureaat on Yokohamas elav ja töötav Riken Yamamoto.
Arhitektuuri viib edasi teadlik unustamine
Arhitektuur nagu ka paljud teised kultuurivaldkonnad muutub pidevalt, kuid arenguks on vaja piire kombata ja õpitu ümber hinnata.
XX sajandi esimese poole kunst igatseb uute vaatenurkade järele
Uuema põlvkonna kunstiteadlased ei taha Eestis eelmise sajandi esimese poole kunsti eriti uurida. Millised võiksid olla huvi raugemise põhjused ja kuidas olukorda muuta?
Kevadnäitus puhkeb taas ja taas
Juba teist aastat on kevadnäitus üleval Kunstihoone Lasnamäe filiaalis. Sel aastal osaleb 55 kunstnikku, valiku tegijate fookus oli skulptuuril ja nooremal kunstil.
Näitleja jobi
„Ei usu!“ pole üksnes lavaka XXXI lennu lõpp-punkt, vaid ka Von Krahli teatri järjekordse uue loomefaasi avaakord.
Koletise kutse tantsule
„Homme on ka päev“ käsitleb koduvägivalda, kuid näitlikustatakse ka ühiskonna autoritaar-patriarhaalset struktuuri, mida on kujundanud ja alal hoidnud nii poliitika, religioon kui ka traditsioon.
Pealelend. Gert Põrk ja Johannes Lõhmus
Lühifilmide festivali „Valga Hot Shorts“ korraldajad
Gert Põrk: Läksime endale teadmata põhjustel paar aastat tagasi Valka, kus selgus, et tegemist on omanäolise linnaga, kus on ägedat linnaruumi, mõnusaid ujumiskohti ja head…
Kuidas me saime ta unustada?
Tänu sadadele eesti lastele, kes said alghariduse Jakob Niemanni toel Püha Vaimu koguduse koolis, pandi alus eesti ühiskonna kujunemisele XIX sajandi II poolel.
Kinkeautorsuse ülistuseks
Kui kogu teadustiimi, mitme peretoitja saatus sõltub sellest, et granditaotleja publikatsioonide arvu on tema olelusvõitluses elulemiseks vaja veidi kohandada – kas väldime tema lisamist autorina? Ei väldi.
Kas ja millal peab ajakirjanikke premeerima?
Valel ajal saadud preemia võib mitmel moel mõjuda ajakirjandusprofessionaalsusele kehvasti.
Ajakirjanduspreemiad on omal kombel…
Sõlvestrov ja suur saladus
Valentõn Sõlvestrovi omapärases lihtsuses on õigupoolest tore peitemäng, suur saladus, mis tuleb ilmsiks alles noote avades.
Ballaad lahkumisest, naasmisest ja kaluriameti karidest
Mere stiihia on maisest jalgealusest alati tugevam, raevust saab leppimine ja viin lennutab kõrgete rannakivide pealt paljusid kangelasi ikkagi bussipeatuste marionettideni.
Tähelepanelikkus, mille sisse paistab päike
Hea kunst ei viita, ei seleta, ei vihja sügavamõtteliselt; ta lihtsalt on ja veenab oma meelelise mõju kaudu.
Rõõm reaalsusealusest kunstist
Valmisvormi asemel on siin esil kunst kui katsetamine ja tekkimine: teos aina teiseneb ja jätkub.
Teel olles. Gaasipedaaliga koonerdamata
Radu Jude vaba filmikeel on kindlasti üks tema linaloo „Ärge oodake maailmalõpust liiga paju“ suuri õnnestumisi.
Encore!
Ehk vaatas Veljo Tormis kusagilt pilvepiirilt ja naeratas, kui Pariisi orkestri koor Eesti Rahva Muuseumis „Unustatud rahvaid“ laulis.
Vestlus Kärdla kirjandusjaoskonnas
Hiiumaa kirjandusfestivali võib rahumeeli nimetada kultuurifestivaliks ning Kärdla kannaks välja Euroopa kultuuripealinna tiitli.
Limonaadiautomaatide elust
Édouard Louis’ metamorfoos õiglasema maailma teenistuses
Édouard Louis’ „Muutuda: meetod“ on lugu klassivahedest ja töölisklassile osaks saavast ebaõiglusest.
Üldinimlikult üli-imelik üleilmne lugu
„Süütes“ ei ole Renate Keerdi tavapärast trikkide tulevärki, fantaasiaküllaseid plahvatusi, aga on ruumi ja õhku mõtisklusteks ja mõttemõlgutusteks.
Ava maailm ühe sõnaga
Vicky Krieps: „Ingeborg Bachmanni panus ulatub luulest kaugemale – ta oli mitte ainult üks suuremaid sõnameistreid, vaid ka oma aja suurimaid mõtlejaid.“
Kunstniku käepikendusena Tallinna avastamas
„Haihtuva Tallinna“ tegevuspaigad on linnaruumi hallalad, kus pole keelatud, kuid pole ka mingit vajadust käia. Neil on oma ajalugu, kuid nende tähendus ja identiteet näivad olevat hägustunud.
Samasse jõkke ei saa astuda kaks korda
Kas ürghelist saab kõik või saab kõigest hoopiski heli? Kogu olemasolev muutubki ju ometi pidevalt: miski muutub millekski, mida veel ei ole, ning seega saab ühest kõik ja kõigest üks.
Pidulauas jääb kaks tooli tühjaks
Eduard Tee magistrilavastus üllatab kõigepealt algmaterjali valikuga: Eduard Vilde „Nende poeg“ (1904) ei kuulu klassiku tuntumate teoste kilda.
Ekke Märten Hekles 26. IX 1997 – 4. VI 2024
Ekke! Kirjutan hommikuhämarikus, mis eelneb päikesetõusule, sest iga uue päevaga sünnib tänutunne. Ma tänan Sind olemast!
EKKE!
Ebamaine
Kordumatu
Kurioosum
Ehe
Kaunivaatelise ilmega mees
tuikab ringi kui veresoon.
Üheks mõtteks peatub me ees,
siis jälle kaob kui sesoon.
Ekke oli kunstnik.
Ekke oli alati ühe jalaga ma peal ning ülejäänud kehaga…
Sel suvel räägime läti keeles!
Raamatust „Räägime läti keelest“ leiab läti keelele iseloomulikke nüansse ning väljendeid, millega Lätis reisides tuua lõunanaabrite näole naeratus.
Édouard Louis’ „Muutuda: meetod“
Ilze Tālberga „Räägime läti keelest“
festivali „Odessa Classics Tallinn“ kontsert „Pühendusega Valentõn Sõlvestrovile“
mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“
näitus Diana Tamane ja Thea Gvetadze „Ruum mitmele“
Intervjuu Luksemburgi näitlejanna Vicky Kriepsiga
mängufilm „Ärge oodake maailmalõpust liiga palju“
Bangalow Bill, „Limonaadiautomaatide elust“
In memoriam Ekke Märten Hekles
Järgmine Sirp ilmub 26. juulil.
Esiküljel muusikateatri lavastuse „Vankumatu“ lavastaja-helilooja Astra Irene Susi. Foto Piia Ruber.
