Endla teatri näitleja Nils Mattias Steinberg: „See on nagu täitunud unistus: mulle meeldib poks, meeldib näidelda ja nüüd saan poksida laval.“
Läänemerelt sõjaohtu praegu oodata pole, kuid keskkonnakatastroof hüüab tulles aina valjemini.
Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni pädenud arvamus, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu.
Tulenevalt etendajate lavalisest olekust paigutub „Eesti Rahwa Edenduskunst“ performance’i ja teatri skaalal performance’i-poolsesse otsa.
„Mäeküla piimamees“ Endlas on üsna lihtsakoeline tekst ja lavastus, kuid see on praegusel puhul tugevus. Etendus jätab vaatajale ruumi seda hinnata, kuidas täpselt too ise tahab.
Sissetulekute, elukoha, töö laadi jm ebavõrdsus on meie nakkusriski analüüsis läbi kaalumata.
Kirjakeele armastamise tuhinas ei tohi me ära unustada esiemade ja -isade keelt. Keelt saab armastada mitut viisi, ükski neist pole vale.
„Biwa järve 8 nägu“ peidab endas südamlikku kohalikku tunnetust, mis on segatud kosmopoliitse mõtteviisiga, et elu võlu peitub kultuuride ja tavade kokkupuutepunktides.
Eksperimentaalsete sugemete ja põnevate filmilooliste vihjetega „Mo Mamma“ annab lõppsõna leppimisele.
Praeguse maakondliku juhtimismudeli puhul, kui suurem osa investeeringuid ja otsuseid koondub Kuressaarde, on raske loota, et tähelepanu ja võimalusi jätkub ka mujale.
Suur armastus sauna ja aeglase elu vastu on kokku toonud neli naist, kes avasid eelmise aasta lõpus Tallinnas mere ääres linnahalli kõrval avaliku leilimaja.
Ken Loach: „Rassismi kasvule aitab kaasa see, kui tuntakse end petetu, vaese ja lootusetuna. Nii et kõik taandub lootusele.“
Kuigi perega seotud mobiilsuspiirangud ja selle mõju karjäärile puudutavad nii mehi kui naisi, näitavad andmed, et väikeste laste olemasolu peres takistab eelkõige naiste mobiilsust.
Muinasjutte tasub ikka ümber kirjutada, kas või kergendustunde pärast, mille toob õnnelik lõpp.
Ühe XX sajandi suurema vokaalsümfoonilise teose mõte on hoiatada järgmisi põlvkondi mõttetu verevalamise eest.
Kuidas kapitalistlikule süsteemile vastu panna? Tarbimine tagab töövõime ja töö omakorda vahendid tarbimiseks. Uni on lihtsalt selle masinliku skeemi üks elemente.
Vene õigeusu kiriku isemajandamise vajadus Siberis ja tsaari käsk käivitasid ristimiskampaania, mis oli kõige intensiivsem hantide ja manside seas.
Huumor on võimas relv. Mille muuga annab seletada, et naine laulab menopausist ja lähisuhtevägivallast, tögab soostereotüüpe ja ilustandardeid – ja keegi ei vihastagi.
Jan Kausi „Imelik peegel“ on rammus ja hõrk nagu juust või kompvek – seda tuleks maitsta vähehaaval, tükike korraga.
Näitusel „Tasakaalus(t väljas)“ väljas olevad kunstiteosed moodustavad karmi, vastuolulise ning hämara terviku, mis ometi toob väga olulise probleemi valguse kätte.
Vegesack heitis Saksa tsiviilokupatsioonivalitsuse ametnikele ette Venemaa ja Ukraina elanike alavääristamist, alates peksukaristuse kehtestamisest ja lõpetades brutaalse inimjahiga.
Ajad ei ole muutunud ja just loodud ajatelg Johannes Brahmsist Sven Grünbergini mõjuski ERSO esituses magnetiseerivalt.
Kui konkurss novembris välja kuulutati, leidis see dirigentide ja heliloojate vestlustes suure kõlapinna ning tekitas elevust.
Sten Lassmanni plaadisari on viimase paarikümne aasta üks huvitavamaid muusikalisi ettevõtmisi ja klaveriõhtu EMTA suures saalis lõppakordina igati selle vääriline.
ERMi suurnäitusel „Kellele kuulub öö?“ avaneb ööelu laial skaalal: publikuni on toodud huvitavaid fakte, kuid mõned teemad jäetud siiski pigem hämarusse.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2023
Siegfried von Vegesacki „Tõlgina idas. Jutustus aastatest 1942–1943“
Eesti naisheliloojate konkursi lõppkontsert
Kaisa Ling Thingi naistepäevatuuri „Rind ette!“ kontsert
Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Tetzlaff ja Brahms“
Sten Lassmanni klaveriõhtu „Kodumaised viisid“
näitus „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“
Esiküljel Endla teatri näitleja Nils Mattias Steinberg. Foto Priit Loog