2023-39-(3962)

Soovunelmate esiisad
Jaanus Samma on ajalooga juba pikemat aega tegelenud ja seda omalt poolt lugudega rikastanud.      
Piia Ruber

Soovunelmate esiisad

Jaanus Samma: „Kui vaadata eesti rahvuslikku enesekuvandit, siis on see paraku väga mehekeskne. Just nimelt kalevipojad ja viikingid ongi meie soovunelmate esiisad.“

Mida pole, see ei lõhna
Raa-raa, raamaturahvas, rii-rii, riiuliteta.       
Ken Mürk / ERR / Scanpix

Mida pole, see ei lõhna

Eesti raamatu 500. aastapäev väärib riigi juubeliga võrdväärset tähistamist.

Pärast petmist ei ole armastust

Muidugi oleks ammugi aeg pühenduda millelegi meeldivale, lasta taas täistuuridel keerlema Kristina Pärtelpoja ilu-, liikumis- ja toitumisprotsesside imepärane karusell. Aga vana tüütu lops kriibib nagu sõimepäevade kaerahelbekört, mis ei läinudki alla, ehkki suruti hea ja kurjaga. Katkine asi jääb katkiseks ja s…t saia ei tee. Pärast petmist kiindumust ja armastust…

Kurnatute vastulöök

Kes on veetnud oma elus mõnegi päeva korteriühistu juhatuses, mõne ülikooli hingekirjas või pidanud maid jagama linnaplaneerimisametiga, teab, et kõige parem viis liiga nõudlike kolleegide vaigistamiseks on nimetamine asjaga tegelemiseks loodava komisjoni liikmeks. Kõigepealt öelda, et „mõistagi on tegu suure probleemiga“, rõhutada kaasamise ja demokraatliku otsustamise vajalikkust, anda mõista, et…
Kogutud teos. Jaanus Samma kuraatorlikel ainetel
Museaalse materjali ja tänapäevaste kunstnike teoste vahel tekitatud vastanduse eesmärk oli Samma enda sõnul katkestada nostalgiline mõttevool.     
 Mari Volens

Kogutud teos. Jaanus Samma kuraatorlikel ainetel

Olenemata sellest, et ülevaatenäituse formaat, kus raam sulgeb teose iseendasse, on peaaegu asendunud arusaamaga näitusest kui installatiivsest keskkonnast, näib mulle, et kuraatorid mõtlevad liigagi harva näitusest kui millestki, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sellel on tõenäoliselt ka väga lihtne põhjus: inimesi, kes peavad nagu mina dokumentaalse jutustusena üles ehitatud…

Ukraina sõda, Krimm ja Musta mere must maagia

Putin, kellele meeldib end kõrvutada Peeter Suurega, on saavutanud tollega võrreldes täpselt vastupidise tulemuse.

Krimmis, mitte kaugel Feodossijast, on maagiline mägi Karadag (türgi keeles Must mägi), mis paikneb samanimelisel looduskaitsealal. Idaslaavi folkloori kohaselt on see paik, kuhu on kätketud Surematu Kaštšei surm. Nagu pajatab muinasjutt, on Kaštšei…
40 aastat kõigi aegade parimat Soome filmikunsti
Timo Salminen: „Kui tundub, et kaamera esindab kellegi vaatenurka, siis ütleksin ma, et publiku oma.“      
Raiko Puust

40 aastat kõigi aegade parimat Soome filmikunsti

Timo Salminen: „Kuna me oleme Aki Kaurismäega tänaseks koos nii palju filme teinud, siis teame täpselt, kuidas see protsess kulgeb. Ega me ei pea võttel üldse palju suhtlema.“

Sotsiaalne loom
Publik pole harjunud nägema Rea Lesta kinoekraanil rollis, kus ta ei kehasta sümpaatset tegelast. Seega võib tooniprobleem tuleneda harjumatust rollivalikust.      
 Kaader filmist

Sotsiaalne loom

„Tume paradiis“ pakkus ootamatult võimaluse lahata filmielamust komplekssema nurga alt. Nimelt, kui ühest ja samast filmist saadakse kahel vaatamisel täiesti erinev elamus.

Toetav ruumikunst
1 + X uurimisrühm. Ülal vasakult Rasmus Meema, Roosmarii Kukk, Valerii Krinberg, Liispet Viira; all vasakult Aneth Traumann ja Triinu Amboja.      
Kaimar Tauri Tamm

Toetav ruumikunst

Arhitektide uurimisrühm 1 + X katsetab, kuidas siduda põhust ehitamise traditsioon moodsate tehases tootmise võimalustega.

Puu ei ole indulgents
Rohkesti on taaskasutatud betooni ja asfalti, väärindatud seni põlualust risumaterjali.      
 Merle Karro-Kalberg

Puu ei ole indulgents

Veerenni kvartali pargiga on vaadatud puudest kaugemale ning käsitletud paljusid valdkonna moodsaid teemasid ja paineid.

Kas teatri esindusnägu või juhuslikkuse paraad?
Et etenduskunsti lavastuses saab olla psühholoogiliselt veenev ja puhta enesekindluse toel ka näitlejakunsti seisukohalt uutesse kõrgustesse tõusta, näitas „Draamal“ veenvalt Netti Nüganeni „Müüt: päeva äärel“.     
 Alana Proosa

Kas teatri esindusnägu või juhuslikkuse paraad?

Festivalil „Draama“ on küll teatrite lavastused, hulk väliskülalisi, etendusjärgsed arutelud ja teemakonverentsid, kuid kõik see näib olevat mõeldud eeskätt asjahuviliste kitsale ringile.

Kuhu kadus kuningas ja kust tuli kass
Leari (Rain Simmul) loos võimaldab huvitavaid ja mitmekihilisi tõlgendusi tema kass (Kait Kall), kes on ühtlasi ka narr ning otsekui mõnest lastenäidendist eksikombel lavale sattunud.     
 Siim Vahur

Kuhu kadus kuningas ja kust tuli kass

Tallinna Linnateatri „Learis“ on Shakespeare’i näidend kenasti olemas, kohati puhastatud ja otsekohesema sõnumiga, seega Andres Noormetsa kastmes, mis on vähendanud ehk siin-seal ambivalentsust.

Kaart tundmatusse
Ansambliga U: liitunud soprani Maria Valdmaa ja ansambli sünergia oli suur. Loodetavasti esitab see kooslus Kaija Saariaho loomingut ka edaspidi.      
 Johanna Mängel / Klassikaraadio

Kaart tundmatusse

Kaija Saariaho ja Helena Tulve loovad maailmu justkui metafüüsilistel tasanditel, mis ei tundu ometigi kauged ega kättesaamatud.

Tõlkimise suurim saladus
… ja paekivikamakas.
Erakogu

Tõlkimise suurim saladus

Kuidas toppida universum läbi nõelasilma ja see teisel pool erinevana, aga siiski samana laiali laotada? Kuidas ehitada jälle üles nähtamatud katedraalid?

Kultuuriloo unustatud naised

Kultuuriloo unustatud naised

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Piilun põõsas
Indrek Grigor
Ruudu Rahumaru

Piilun põõsas

29. oktoobrist on Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Tšehhi kunstniku Barbora Kleinhamplová ja Chicago domina Mistress Velveti koostöös loodud video „Vastupandamatu“. Sissejuhatuseks piisab ilmselt sellest, et Mistress Velvet kogus omajagu tuntust sellega, et sundis oma valgetest meestest orje lugema mustanahaliste kirjutatud feministlikku teooriat.
Nägin Kleinhamplová videot 2021. aastal Prahas Futura galeriis. Nii väga…
Postkaarte Läänemere tähistaevast
Rahvusvahelisel Läänemere koorikonkursil Jūrmalas ainsa Eesti koorina osalenud kammerkoor Encore Karin Tuule juhatusel saavutas seal neljanda koha.      
 Kaspars Teilāns

Postkaarte Läänemere tähistaevast

Loodetavasti leiab edaspidi veel rohkem huvilisi ka Eestist omal käel tee Läänemere koorikonkursile, sest koorilaulus on asju, mis ekraani vahendusel sügavuti ei saa sütitada.

Toimetajaauhind Terje Kuusikule
Terje Kuusik oli aastakümneid Loomingu Raamatukogu toimetaja. Foto on tehtud 17. I 2007 Tallinna Kirjanike Majas Loomingu Raamatukogu 50. aastapäeva tähistamisel. Vasakult: ajakirja toimetuse endine juht Jüri Ojamaa ja pikaaegne toimetaja Edvin Hiedel, toonane toimetaja Anu Saluäär, endine peatoimetaja Agu Sisask ja toonane toimetaja Terje Kuusik. Tema taga seisavad Mihkel Mutt, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, ja Toomas Haug, kes toimetab Loomingut tänini.      
 Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Toimetajaauhind Terje Kuusikule

Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Terje Kuusik.
Terje Kuusikut peetakse Eesti üheks professionaalsemaks toimetajaks, kindlasti on ta ka üks staažikamaid. Hariduselt on ta Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog. Aastatel 1973–2011 oli Kuusik Loomingu Raamatukogu toimetaja ning on jätkanud toimetajatööd eri kirjastuste tarvis ka…

Silvi Liiva 22. I 1941 – 24. IX 2023

Lahkunud on graafik, Eesti Kunstnike Liidu auliige Silvi Liiva. See on valus kaotus Eesti graafikute perele ja kunsti­avalikkusele.
Silvi Luikoja (Liiva) sündis 22. jaanuaril 1941 Värskas taluperes. Sõda ja sõjajärgset viletsust kogenud tütarlaps jõudis imeväärse arengukaarega läbi Tartu Kunstikooli (1958–1963) ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (1963–1969) eesti kunsti tippu.
Tema diplomitöö üks…

Helvi Jürisson 5. X 1928 – 16. IX 2023

Helvi Jürisson kuulus literaatide põlvkonda, kellele oli ja on esmatähtis vorminõtkus ja pürgimine täiusliku keelekasutuse poole. Aastate möödumine avaldus Helvi Jürissoni teostes ülenemise, mitte raugemisena, nagu tõestab ilmekalt tema 2013. aastal ilmunud koondkogu „Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998–2012“. Märkimisväärselt meisterlik oli Helvi Jürisson ka tõlkijana, vahendades eesti keelde bulgaaria, prantsuse, vene…
Sirp