2023-28 (3951)
Julget teatrit tehakse vabaduse hinnaga
Vaba Lava teatrijuht Märt Meos: „Kui eelmisel Vabaduse festivalil räägiti sõnavabadusest, siis seekordsete väliskülaliste risk on mitu kraadi kangem: kaalul on nende füüsiline vabadus ja elugi.“
Vilniuses võitis mõistus
Musta mere muutumine Euroopa Liidu ja NATO sisemereks võtab veel aastakümneid.
Konservatiivid võiksid mõista, et abieluvõrdsus on konservatiivne poliitika
Vene rulett
Kuidas on lood Eestis? Tuleb tõdeda, et siin pole veel andmetesse süüvitud, ent kuna Eestit ühendasid enne sõda tihedad kaubandussidemed Venemaaga igas…
Ukraina – kultuuride kokkupuutepunktide ruum
Tsaaririik ja ka bolševikud kasutasid ukrainlust oma võimu legitimeerimiseks, ent nägid peagi selles ohtu. Korduv muster on tõend Vene imperialismi olemusest.
Tootebiograafia – tänan, ei!
Kaubamärkidest tehtud filmid on sisu poolest reklaamid, millel on kinematograafilisest taotlusest tähtsam turunduslik eesmärk.
Ja mu õnn võiks olla suur …
„Meeletu“ võtmemõtteks on tõdemus, et kes ikka vaest inimest tahab vaatama tulla, aga vaat rikka loba tasub tähelepanelikult kuulata.
Moe muljeterikas muusikapidustus
Muusikafestival „Klassika on Moes“ on täitnud lünga Lääne-Virumaa suvises klassikalise muusika festivalide kalendris.
Hommikumaa vägevatest ehk Despootidest, kuningatest ja türannidest
Looduse taastamise tähenduse määratlemine ja illusioonid
Looduse taastamise loosung võib olla esimene samm inimülese maailmamõistmise kujunemisel, kus biosfäär ja ökosüsteem on omaette väärtus ning inimene selle piire tunnistav eluvorm.
Sõda ja Ukraina kinod
Praegused väljakutsed, riskid, nähtused ja paradoksid Ukraina kinolevis on seotud venelaste tahtmatusega sellelt turult lahkuda.
Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas
Elupaikade hävimine ja killustumine on üks meie aja tõsisemaid keskkonnaprobleeme ning vanade stabiilsete metsade pindala on terves maailmas pidevas languses.
Pildikesi New Yorgi Vaeste-Patuste tänavalt
Ehkki Will Eisneri graafilise romaani „Leping Jumalaga“ esmailmumisest on möödunud peaaegu pool sajandit, mõjub teos äärmiselt ajakohasena.
Laiad pintslitõmbed ringmajanduses
Oslo linna ambitsioonid kliimaeesmärkide täitmiseks on paigas. Kindlal sammul marsitakse kestlikuma linna suunas, pelgamata sammude väiksust ega eksirännakuidki.
Raamatutäis irdset kondamist Vana-Hiina vaimumaastikel
Lihunikukunst ja filosoofia võivad Zhuangzi raamatus kokku saada küll, pole siin imelikku midagi. Zhuangzi mõttetarkus kasvab ju välja elust endast.
Nihestatud reaalsus Kauksi mändide all
Festival „Mägede hääl“ pakkus kolmel laval ohtralt avastamisrõõmu, suurima elamuse jättis Margaritas Podridas Mehhikost.
Loome uuesti aegade silla ehk Taimed minu elus: tervis, toit, ilu
„Antrobotanicuse“ uurimisprojektiga jälgitakse rahvapäraseid taimenimesid, taimede kõikvõimalikke kasutamisviise ning taimestiku ja kultuuri vastasmõjusid.
Põõsastes
Helena Tulve ei ole kuraatorina sekkunud. Tema kureeritud näitus on haavatav ja hell ning iga vaataja saab seal luua oma mõistmise raja.
Järjekordne neoliberaalse maailma fuckboy kunst?
Hrafnhildur Arnardóttirile tuleb tänulik olla, et millegi nii ilusa loomisega on võimalik ellu äratada üks parajalt kole(tislik) kriitika, mitte uinuv-uinunud mõistus.
You Want It Darker ehk Palverännak maailmalõppu
Jürgen Rooste „Loimurite laul“ on meeleheitest ja katastroofiaimusest sedavõrd kibe, et mõjub kui triloogia „Meeleheite laulud“ kroon.
Kohakiindumus planeerimises
Kohakiindumus, inimeste argitoimetused ja hoolimine ümbrusest kujundavad kohalikku maastikku, mis omakorda inimesi koha küljes kinni hoiab.
Uimane ja väsinud ma tänagi näin
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Et ma käisin langetatud päi
Arvasin et täna olen puhanud ma
Arvasin et täna aga ei1
Eks ma mõtlen igasugu asjadest. Aga on üks teema, mis sõpradega alatihti jutuks tuleb – me oleme väsinud. Me oleme väsinud oma tööst, mõttetutest jõupingutustest, selle kõige tagajärjetusest, ja…
Anne Sander 21. X 1942 – 1. VII 2023
Polina Tolmatšova, „Sõda ja kinod Ukrainas“
Aleksander Metsamärt, „Tootebiograafiad – tänan, ei!“
Anni Martin, „Laiad pintslitõmbed ringmajanduses“
Kadri Kasemets, „Kohakiindumus planeerimises“
Madli Jõks, „Metsad, nagu saaredki, küpsevad ajas“
Mudlum, „Uimane ja väsinud ma tänagi näin“
muusikafestivalid „Mägede hääl“ ja „Klassika on Moes“
Will Eisneri „Leping Jumalaga“
„Zhuāngzi sisepeatükid“ ja Martti Kalda „Hommikumaa vägevad“
Serhi Plohhi „Euroopa väravad. Ukraina ajalugu“
