
Vanad armastused, värsked kiindumused ja uudishimu
Tamara Luuk: „Oluline on tajuda oma piiratust, mitte enese ees laiuvat kõigi võimaluste maad, just piiratust, mis iseloomustab sind ja sinuga kõrvuti loovaid inimesi.“

Teedelagundamise opositsioon
Vähemuse täiemahulise jonni tähtsaim tagajärg on enamuse suuremeelsuse kadu.
Kirjandus ja salong
Nii ja…
Värvuseta rohelised ideed magavad raevukalt

Kogutud teos. Taavi Talve konstruktor
Taavi Talve käsitleb oma teostes suurte narratiivide järgset maailma köitvaid väikese inimese lugusid, mis vääriksid vähemalt teledokumentaali.

Õõvaoru kodustamine
Anders Kreugeri, Jaakko Pallasvuo ja Miša Skalskise kureeritud näitus „Madalad allikad“ on üks viimase aja parimaid Baltimaade ja Soome kunstnike ühisnäitusi.

Hobbesi rehkendus
Suurel osal endise Nõukogude Liidu territooriumist on elu endisega võrreldes üksildasem, koledam ja brutaalsem kui varem.

Sõda monumentidega ei vabasta minevikust
Mis oli 1949. aastal, pärast riigi kümme aastat kestnud vägivalda, veel „normaalne“? Smuul võttis osa millestki, mis ületas tõenäoliselt isegi tolle aja ülemaailmsete standardite järgi normaalsuse piirid.

Tartu 2035 – rahvusteküllasem annetelinn
Vahemerd või mägimajakesi meil pakkuda pole. Tartu inimesed on need, kes õdususe ja teretulnususe õhkkonna looma peavad.

Kas ja kuidas tehisaru mõjutab arhitektuuri ja füüsilist ruumi?
Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Kuidas see mõjutab ruumiloomet ja arhitekti tööd? Teemat kommenteerivad arhitektid Mari Hunt ja Siim Tuksam.

Vana rehv kui uus maavara
Arhitektuurikeskust asus maikuust juhtima sisearhitekt ja materjalidisainer Hannes Praks, kes leiab, et Eesti peaks olema säästlikus ehituses suunanäitaja.

Pliotseenist pärit ahv loeb „Antropotseeni bestiaariumi“
Inimkonna ja looduse suhe on loovate ja destruktiivsete protsesside ühtepõimunud võrgustik, mille lahtiharutamisega „Antropotseeni bestiaarium“ tegelebki.

Kui Nietzsche olekski narval olnud
Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb.

Emadus kui revolutsiooniline praktika
Kas ei võiks mõelda emadusest kui tegutsemisviisist, mis sillutab teed uutele valitsemisvormidele, majandamisviisidele ja tugevale kodanikuühiskonnale?

Suitsu nurk XXI – Hando Runneli „Küünlapäeval“
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8…

Mida mõõdad, seda lõikad
Lembit Petersoni lavastatud Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu“ on pungil tõsisemast mõtlemisainest ja ka ohtrast koomikast.

Tehislikust, loomulikult
Rain Rannu: „Chat GPT on keegi, kellega Paul Schrader saab mõnusasti oma jahimehejuttu ajada.“

Heli-art ja sound’i-kunst?
Alati, kui tehakse juttu helikunstist kui muusikast või helikunstist kui sound art’ist, peaks täpsustama, mida terminit kasutades silmas peetakse.

Kõik kõikjal ja korraga
Festival saab läbi, aga elu läheb edasi. Kui otsida ja hoolega ringi vaadata, siis võib selguda, et džässiskeene polegi nii letargiline.
Veebimõõdikud mõjutavad ajakirjandust
Veebimõõdikute kasutamisel on varjuküljed, sest mõõdikuid kiputakse kasutama üheplaaniliselt ja kriitikavabalt.

Sauna ees

Veel kord viimased
Samanimelise videomängu põhjal valminud telesari „Viimased meie hulgast“ on õnnestunud, ent jääb siiski mängule alla.

Ilma sõjata sõjaromaanid
Rosa Liksomi „Väila“ värske tõlge ärgitab heitma pilku teistelegi soome romaanidele, kus on käsitletud Lapi sõda, sõja mõju ja tagajärgi naiste vaatenurgast.

Charles Darwini nuivähk polegi nali
Olendite nimetamine on süstemaatika ja taksonoomia valdkond, ent rohkem või vähem puutume nimetustega kokku iga päev, kas või kaubanduskeskuses.

Pealelend: Oksana Tralla, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade kuraator

Tantsi mu pilti
Lasteteatri auhinnale nomineeritud lavastuses „Siis-siin-seal“ uuritakse kunstiajalugu tantsukeeles. Selge kontseptsiooni ja hariva sisuga osalusteater lastele, värske teatriamps suurtele.

Kolme K napp läkitus väärib lugemist ja vaatamist
„Tõhususe sümfoonia“ ideed ja ruumifilosoofiline taotlus on huvitavad, aga kohati on raske tuvastada, mis põhjusel kolm K-tähega mõtlejat omavahel kohtusid.
