2023-19 (3942)

Vanad armastused, värsked kiindumused ja uudishimu
Tamara Luuk: „Tänulikkus kunstitöötaja vastu, kes proovib mõista su kunsti, või kunstnik, kes huvitub sinuga koos töötamisest, ja sellest kontaktist sündiv usaldus on igas ametis ühesugune, ole siis koordinaator, projektijuht või kuraator.“     
 Piia Ruber

Vanad armastused, värsked kiindumused ja uudishimu

Tamara Luuk: „Oluline on tajuda oma piiratust, mitte enese ees laiuvat kõigi võimaluste maad, just piiratust, mis iseloomustab sind ja sinuga kõrvuti loovaid inimesi.“

Teedelagundamise opositsioon
Poliitilise moesõnavara järgi püüab riigikogus tööle hakata koalitsiooni teerull.     
Piia Ruber

Teedelagundamise opositsioon

Vähemuse täiemahulise jonni tähtsaim tagajärg on enamuse suuremeelsuse kadu.

Kirjandus ja salong

Kes ei käiks vahel juuksuris ega sirviks seal värvilisi ajakirju? Paljud sirvivad, nii minagi. Kõige sagedamini on salongi valikus Anne & Stiil ning Eesti Naine, vahel ka Buduaar, aiandus­žurnaalid jms. Ehkki leian iga kord mõne huvitava artikli, pean tõdema, et ei kuulu vist naisteajakirjade sihtgruppi. Lehitsen neid rohkem erialase pilguga: kas ja kui hästi on esindatud kirjandus?
Nii ja…

Värvuseta rohelised ideed magavad raevukalt

Kõik semiootikat õppinud inimesed teavad, et Noam Chomsky kasutas lauset „Värvuseta rohelised ideed magavad raevukalt“ näitamaks, et sõnade kooslus, mis moodustab grammatiliselt korrektse lause, võib olla täiesti tähenduseta. Iga järgmine sõna selles lauses tühistab eelmise: roheline ei saa olla värvuseta, idee ei saa olla roheline ega magada ning magada pole võimalik raevukalt.…
Kogutud teos. Taavi Talve konstruktor
Taavi Talve ja Dénes Farkasi näitus „Joonealused“ Tartu Kunstimajas 2011. aastal     
Indrek Grigor

Kogutud teos. Taavi Talve konstruktor

Taavi Talve käsitleb oma teostes suurte narratiivide järgset maailma köitvaid väikese inimese lugusid, mis vääriksid vähemalt teledokumentaali.

Õõvaoru kodustamine
Miska Kukkohovi maalide keskele on paigutatud Madlen Hirtentreu teosed – arheoloogilis-muinasjutuline roomav skelett ja pärlikee küljes laest rippuv heleroheline silikoonelukas.    
Jussi Tiainen

Õõvaoru kodustamine

Anders Kreugeri, Jaakko Pallasvuo ja Miša Skalskise kureeritud näitus „Madalad allikad“ on üks viimase aja parimaid Baltimaade ja Soome kunstnike ühisnäitusi.

Hobbesi rehkendus

Hobbesi rehkendus

Suurel osal endise Nõukogude Liidu territooriumist on elu endisega võrreldes üksildasem, koledam ja brutaalsem kui varem.

Sõda monumentidega ei vabasta minevikust
Günter Grass kolleeg Martin Walseriga (vasakul) 2007. aastal Berliinis debateerimas.      
Magnus Manske / CC-BY-2.0 / Wikimedia Commons

Sõda monumentidega ei vabasta minevikust

Mis oli 1949. aastal, pärast riigi kümme aastat kestnud vägivalda, veel „normaalne“? Smuul võttis osa millestki, mis ületas tõenäoliselt isegi tolle aja ülemaailmsete standardite järgi normaalsuse piirid.

Tartu 2035 – rahvusteküllasem annetelinn
Vaja on luua turvaline elu- ja suhtlusruum, linn, kus tuntakse end koduselt ja tahetakse vastastikku võõrandumise asemel valusad teemad selgeks rääkida. Pildil Karlova päevad.     
 Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Tartu 2035 – rahvusteküllasem annetelinn

Vahemerd või mägimajakesi meil pakkuda pole. Tartu inimesed on need, kes õdususe ja teretulnususe õhkkonna looma peavad.

Kas ja kuidas tehisaru mõjutab arhitektuuri ja füüsilist ruumi?
Midjourneyga loodud hoone plaan. Kui joonisesse süveneda, tuleb välja vigu ja ebaloogilisust, seega peab tehisarule antud lähteülesanne olema hästi spetsiifiline.
Pildil Mari Hundi katsetus eramaja plaanilahendusega.

Kas ja kuidas tehisaru mõjutab arhitektuuri ja füüsilist ruumi?

Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Kuidas see mõjutab ruumiloomet ja arhitekti tööd? Teemat kommenteerivad arhitektid Mari Hunt ja Siim Tuksam.

Vana rehv kui uus maavara
Hannes Praks: „Uuendused jäävad praegu vaimse barjääri taha. Selle asemel et mõelda, kus materjali taaskasutada saab, öeldakse tihti, et see pole betoon. Aga ei peagi ju olema!“           
Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Vana rehv kui uus maavara

Arhitektuurikeskust asus maikuust juhtima sisearhitekt ja materjalidisainer Hannes Praks, kes leiab, et Eesti peaks olema säästlikus ehituses suunanäitaja.

Pliotseenist pärit ahv loeb „Antropotseeni bestiaariumi“
Kui tekstid on neutraalses teaduslikus stiilis, siis eetiliste küsimuste juurde juhatab raamatu kirjutamisel eeskujuks võetud bestiaarium.     

Pliotseenist pärit ahv loeb „Antropotseeni bestiaariumi“

Inimkonna ja looduse suhe on loovate ja destruktiivsete protsesside ühtepõimunud võrgustik, mille lahtiharutamisega „Antropotseeni bestiaarium“ tegelebki.

Kui Nietzsche olekski narval olnud
Raamatu peamine idee ongi kõige nõrgem – nimelt ei ole ju teada, mida narval teab või tunneb. Pildil narval, kelle külge teadlased paigaldavad temperatuuriandurit, mis võimaldab jälgida jää veealuse osa sulamist.      
Kristin Laidre / NOAA / avalikus omandis

Kui Nietzsche olekski narval olnud

Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb.

Emadus kui revolutsiooniline praktika
Luuletaja, näitekirjanik ja stsenarist Andra Teede      
Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

Emadus kui revolutsiooniline praktika

Kas ei võiks mõelda emadusest kui tegutsemisviisist, mis sillutab teed uutele valitsemisvormidele, majandamisviisidele ja tugevale kodanikuühiskonnale?

Suitsu nurk XXI – Hando Runneli „Küünlapäeval“

Suitsu nurk XXI – Hando Runneli „Küünlapäeval“

1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8…
Mida mõõdad, seda lõikad
Angelo (Kristjan Üksküla) varjub päikeseprillide taha lavastuse lõpus, kui asjad hakkavad tal viltu kiskuma.      
Ülar Mändmets

Mida mõõdad, seda lõikad

Lembit Petersoni lavastatud Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu“ on pungil tõsisemast mõtlemisainest ja ka ohtrast koomikast.

Tehislikust, loomulikult
Rain Rannu: „Kui masin meid hävitama peaks, võib põhjus olla üsna triviaalne, näiteks see, et inimene tahab masinat välja lülitada, või siis, kui konkureerime samade ressursside pärast.“      
Erlend Štaub

Tehislikust, loomulikult

Rain Rannu: „Chat GPT on keegi, kellega Paul Schrader saab mõnusasti oma jahimehejuttu ajada.“

Heli-art ja sound’i-kunst?
Tunnistus Riho Pätsile, kes registreeriti haridusministeeriumi kutseoskuse osakonnas helikunstnikuna 1936. aastal.     
 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Heli-art ja sound’i-kunst?

Alati, kui tehakse juttu helikunstist kui muusikast või helikunstist kui sound art’ist, peaks täpsustama, mida terminit kasutades silmas peetakse.

Kõik kõikjal ja korraga
Kirke Karja ansambli muusika tunnetus oli free jazz’i poole kaldu, kuigi ettekandele tulid hoolikalt komponeeritud teosed. Fotol Elias Stemeseder ja Kirke Karja.      
Rene Jakobson

Kõik kõikjal ja korraga

Festival saab läbi, aga elu läheb edasi. Kui otsida ja hoolega ringi vaadata, siis võib selguda, et džässiskeene polegi nii letargiline.

Veebimõõdikud mõjutavad ajakirjandust

Veebimõõdikute kasutamisel on varjuküljed, sest mõõdikuid kiputakse kasutama üheplaaniliselt ja kriitikavabalt.

Digipööre on andnud meediaorganisatsioonide käsutusse võimsa auditooriumilt vahetu tagasiside saamise vahendi –veebimõõdikud. Tänu neile on võimalik jooksvalt jälgida, kui palju silmapaare vaatab konkreetsel hetkel uudisportaali avalehte. Samuti võimaldab see esile tuua, milliseid lugusid klikitakse ja avatakse, milliste lugemist…
Sauna ees 
Ahto Lobjakas
Erakogu

Sauna ees 

Minu paik on sauna ees, 15 meetrit kuldnokkadeni, 150 kormoranideni. Kusagil kaugemal on hüüp. Kormoranid istuvad vaese mehe mere kohal puude otsas roostikus, mida on vastaskaldani kilomeetri jagu. Roostik oli kunagi meri, aga…
Veel kord viimased
Koos maailmalõpumaastikke avastades mõistavad Joel (Pedro Pascal) ja Ellie (Bella Ramsey), et nendevaheline side ei ole kõigest sõprus või seltsivajadus, vaid nende soov teineteise eest hoolt kanda määratlebki nad inimestena.     
 Kaader telesarjast

Veel kord viimased

Samanimelise videomängu põhjal valminud telesari „Viimased meie hulgast“ on õnnestunud, ent jääb siiski mängule alla.

Ilma sõjata sõjaromaanid

Ilma sõjata sõjaromaanid

Rosa Liksomi „Väila“ värske tõlge ärgitab heitma pilku teistelegi soome romaanidele, kus on käsitletud Lapi sõda, sõja mõju ja tagajärgi naiste vaatenurgast.

Charles Darwini nuivähk polegi nali

Charles Darwini nuivähk polegi nali

Olendite nimetamine on süstemaatika ja taksonoomia valdkond, ent rohkem või vähem puutume nimetustega kokku iga päev, kas või kaubanduskeskuses.

Pealelend: Oksana Tralla, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade kuraator
Oksana Tralla, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade kuraator
Virge Viertek

Pealelend: Oksana Tralla, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavade kuraator

TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavva võetakse sel…
Tantsi mu pilti
Kalli Pikase ja Raho Aadla tants lavastuses „Siis-siin-seal“ on ekfrastiline: see on nii kirjeldus kui ka uus lugu.     
Heikki Leis

Tantsi mu pilti

Lasteteatri auhinnale nomineeritud lavastuses „Siis-siin-seal“ uuritakse kunstiajalugu tantsukeeles. Selge kontseptsiooni ja hariva sisuga osalusteater lastele, värske teatriamps suurtele.

Kolme K napp läkitus väärib lugemist ja vaatamist
„Tõhususe sümfoonia“. Kirjandusõhtu ja keerdiliku teatrilavastuse piiritsoonis seiklev trupp (Anne Reemann, Simo Andre Kadastu, Mikk Jürjens, Anu Lamp ja Mart Toome) on kui rühm unetuid, kes kuutõbisena Salme tänava kultuurikeskuse suurt lava, saali ja saalirõdu avastavad.    
 Siim Vahur

Kolme K napp läkitus väärib lugemist ja vaatamist

„Tõhususe sümfoonia“ ideed ja ruumifilosoofiline taotlus on huvitavad, aga kohati on raske tuvastada, mis põhjusel kolm K-tähega mõtlejat omavahel kohtusid.

Sirp